Kunst
-
2007. aastal toimus arhitektuurivõistlus Tallinna muuseumide ühishoidla, ennistuskoja Kanut laborite ja vabaõhumuuseumi külastuskeskuse ja tööruumide ehituseks. Selle võitis KavaKava arhitektide Siiri Vallneri ja Indrek Peili võistlustöö „Raudjas“.KavaKavaKas seekord läheb õnneks?
Vastutustundlik riik peab mõtlema, kuidas oma vara kõige ratsionaalsemalt ja kvaliteetsemalt hoida.
4 minutit -
Helju Sarnet Zauram 19. III 1922 – 27. XII 2017
Johannesepäeval meie seast lahkunud Helju Sarnet Zauram (kodanikunimega Helju Laine Zauram) sündis Jõgeval ja suri Haapsalus. Ta oli viimaseid Tartus Kõrgemas Kunstikoolis Pallas õpinguid alustanud kunstnikke ja viimase ajani loomejõus.
Helju Sarnet Zauram jõudis Pallasesse 1943. aastal ja jätkas kunstiõpinguid aastail 1944–1948 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis peamiselt Elmar Kitse ja Johannes Võerahansu käe all. Hiljem töötas ta kunstiõpetajana Otepääl ja Jõgeval. 1954. aastast elas ta Haapsalus, kus oli üle…2 minutit -
Adamson-Eric. Dekoratiivplaat päikesega. Glasuurmaal, keraamika, 1962–1968. EKM.PressifotoIsepäine Adamson-Eric
Äsja ilmunud väärikat raamatut ei saa nimetada monograafiaks, tegemist on artiklite kogumikuga, kus käsitletakse Adamson-Ericut mitme nurga alt tugeva uudse tervikuni jõudmata.
6 minutit -
Manu Lukschi fiktiivne dokumentaal „Näota“ („Faceless“, 2007 on toodetud tuginedes „Jälgimiskaamerate filmimanifestile“ – selle järgi ei tohi filmitegija ise tehnikat kasutada, vaid ainult jälgimiskaamerate filmitut.PinterestVõitlus digidüstoopia vastu
Kunstilooming on mitteutilitaarne mänguline praktika, mis on vajalik sõltumatuse, individuaalse terviklikkuse ja vaimse tervise säilitamiseks.
4 minutit -
Esimese koha vääriline võistlustöö „Samblik“ ja teise koha vääriline „Magasivili“ on kunstiliselt teistest peajagu üle, kuid monumendi tarvis on kasutatud kujundid liiga kahtlased, logisevad ja moekad.Erik PeinarPerformatiivse monumendi sünd
Riigi rajajate monumendi võistluse läbikukkumisega on loodud pretsedent, et monumentaalseid otsuseid ei pea igal juhul läbi suruma.
4 minutit -
Tino Sehgal pälvis 2013. aastal Veneetsia biennaali Kuldse Lõvi innovatiivse kujundikeele kasutamise eest. Tema 2005. aasta Veneetsia biennaali Saksa paviljoni performance’ist „See on nii kaasaegne“ on saanud üks hinnatumaid institutsioonikriitilisi teoseid.Pinterest.comKonnad ja seks „kaasaja“ serval
Meile on endastmõistetav, et Lääne-Euroopa pakutud järeleaitamistundides kõneleb keegi teine „kaasaja“ nimel, andes viisakalt mõista, et Eestis, nagu ka ülejäänud kolooniates, jääb „kaasaegsusest“ tublisti puudu.
7 minutit
