
Vaevalt see nüüd nii mõeldud oli, kuid „Arkaadia“ ja „Tuleb ise“ haakuvad hästi. Arsi näitusi võib vaadelda omalaadse maastikuorienteerumisena.

Liina Siibi Hobusepea näitus on arusaadav eesti publikule, aga see läheb korda ka ükskõik millisest rahvusest fotokunstnikule.

Mandy Barker: „Suurtootjad peaksid unustama kasumi ja mõtlema selle peale, milliseid esemeid ja milleks vaja on. Kui ei toodeta, siis ka ei tarbita.“

Corina L. Apostol: „Küsimusse, millist ühiskonda me soovime, on peidetud ka küsimus, millist kunsti me tahame: kas avatud või suletud, kosmopoliitilist või rahvuslikku, progressiivset või traditsioonilist?“

Oma suure fotokogu korrastamine, negatiivide dateerimine ja nummerdamine, võis olla Maša Ivašintsovale mälestuste ümbertöötamise vahend.
Niguliste kiriku keskaegsete altarite tõttu paigutub neitsi Maarja näitus autentsesse konteksti. Kuna naabermaadel on neid säilinud märksa vähem, võiks näitusest saada turismimagnet.
Ilu ja informatsioon ümbritsevad meid aina tiheneva müürina. Isetekkeline tänavakunst juhib sellele müürile tähelepanu.

Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.