Kirjandus
-
Kaader „Plekktrummi raamatute“ kolmandast saatest „Eesti müüt“ (15. XII), kus kõneldi Jaan Krossi loomingust. Saatejuht Joonas Hellerma ning külalised Eneken Laanes, Lauri Mälksoo ja Valdur Mikita andsid kõrgema klassi kirjandustunni.„Plekktrummi raamatute“ särin ja luhtumine
Püsib vajadus kirjandusliku telesaate järele, kus oleks eri võttepaikade, nägude, teemade ja meeleolude mikstuur, kus meie kaasaegne kirjandus saaks oma ampsu rahvustelevisiooni eetriajast.
4 minutit -
Juhan Smuuli töötuba Muhu muuseumis.ErakoguMäletan, järelikult elan
Mudlum on oma asja-armastuse arendanud täiuseni – inimene särab asjadest ja ruumidest läbi.
6 minutit -
Hea aeg
Mis sel aastal hästi läks ja rõõmu tegi?
Aasta on ju iseenesest nagu iga teinegi, kui jätta kogu koroona kõrvale. Mul on olnud erialaselt hirmus hea aeg, üle väga pika aja on olnud raha. Tänu igasugu lockdown’idele ei kulutanud ma seda niisama…3 minutit -
Brandon Kilbourne on USAst pärit evolutsioonibioloog, praegu töötab ta Saksamaal Berliinis. Kilbourne on alates 2009. aastast sageli Eestit külastanud ning talle meeldib eesti luule.ErakoguLuulesalv – Otepää lumemaastikel
Otepää lumemaastikel
Salasosinaid täis buss Tartu-Otepää
ennäe – tühi lumevalge parkla
ja kuldlõviga kroonitud okastraattara:
„What means vangla?“
Viipasid mu vakka laineriga
oma niigi kauni silma laul.
Tuurides talvepealinnas
jagasid lahkelt seletusi
vasemale-paremale lehvitades
tuttavale ümbrusele
teeäärsetest mändidest ja raagus leppadest
lumevangis autodest aiapinkidest
piltpostkaardilike lumeloorides poeaknaalkoovideni.
Mind taevasse tõusvad korstnasuitsupilved
ja soojad kodutuled kutsusid kaasa
aga…1 minut -
August Eelmäe 28. X 1931 – 7. XII 2020
7. detsembril lahkus meie seast August Eelmäe, kriitik, kirjandusloolane ja pühendunud pärandihoidja. Ühes sellega katkes elav ajalõng, mis ulatus eesti kirjanduse algaegadesse. August Eelmäe oli viimane, kes võis Friedebert Tuglast nimetada oma sõbraks.
August Eelmäe sündis 28. X 1931. aastal külasepa pojana Valgamaal Holdre mõisa lähistel. Väikese talu kokkuhoidev, väärikas ja üksteist toetav viielapseline perekond pani aluse tema eluväärtustele. Lõpetanud 1951. aastal Tõrva keskkooli ja 1956. aastal Tartu Riikliku Ülikooli…3 minutit -
Märt Väljatagale tõi kriitikaauhinna arvustus „Johanneste ilmutused“, mis on kirjutatud raamatule „Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940“. Arvustus ilmus Sirbis 25. IX 2020.Ave TaavetKa sõprusest sünnib kriitika
Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel 8. detsembril 2020
6 minutit -
Kaanetekst
Šoti krimikirjaniku muidu klassikalise põnevusromaani puhul võiks nimetada kaht tunnusjoont. Tegevusliinid, juurdlejate ja salamõrtsuka teekonnad kulgevad ja ristuvad Londonis, mille kujutamise eripäraks on topograafiline täppiskirjeldus, s.t ideaalis on selle raamatu järgi võimalik Londonis liikuda, kirjandus hakkab toimima reisijuhi ja linnakaardina. Teiseks…1 minut -
Heljo Mänd 11. II 1926 – 6. XII 2020
Aja peos on mõõdulint,
mõõdab elu samme.
Mõõdab pikkust, mõõdab raskust . . . .
Heljo Mänd
Pärast pikka ja loominguliselt rikast elu lahkus meie seast kirjanik Heljo Mänd. Tema teoseid teavad-tunnevad ja hindavad kõrgelt nii väikesed lapsed kui ka nende vanavanemad. Mänd kuulub kirjanike hulka, kes on kirjutanud igas žanris, seda igas vanuses lugejatele, ehkki kõige enam tuntakse teda „Karu-aabitsast“ telesse läinud Mõmmi järgi.
Heljo Mänd sündis Narvas, kuid perekond kolis õige pea Võrru, kust…2 minutit -
Kirjanikupalga saajad 2021–2023
Selgunud on kirjanikupalga saajad aastateks 2021–2023. Valituks osutusid Veronika Kivisilla, Made Luiga (Mudlum), Kaur Riismaa, Lauri Sommer ja Jaanus Vaiksoo.
Kandidaate oli kokku 39. Komisjoni kuulusid Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskus), Ilvi Liive (Eesti Kirjanduse Teabekeskus), Kaidi Urmet (Eesti Kirjastuste Liit), Mihkel Volt (Eesti Rahvusraamatukogu), Janika Kronberg (Eesti Kirjanike Liit), Eeva Park (EKL), Indrek Koff (EKL) ja Tiit Aleksejev (EKL).
Kirjanikupalka hakati maksma 2016. aastal.1 minut
