Toeta

Kirjandus

  • Nagu meeste ahistamisest vähe oleks. Ta tahab inimest süüa

    Nagu meeste ahistamisest vähe oleks. Ta tahab inimest süüa

    Maarja Kangro juttudesse siginenud maagiline mõõde võimendab ühiskondlikku satiiri ja eneseirooniat.

    Vilja Kiisler
    6 minutit
  • ,

    Hoidke kinni!

    Uue kalendriaasta algus võib olla emotsionaalselt keeruline, sest peale uusaastalubaduste täitmise eeldatakse eneselt järgmisel kaheteistkümnel kuul ka moraalset käitumist: ole normaalne ja empaatiline, ära ole tropp, kuula rohkem teisi, ära muretse liigselt . . . . Raske on mitte muretseda, eriti siis, kui isiklike unistuste täitumata jäämine näib iga aastaga üha paratamatuma väljavaatena; eriti siis, kui psühholoogiline ülesehitus ei ole just kõige vastupidavamate killast; ja eriti veel siis, kui juhtumisi…
    Kaisa Ling
    3 minutit
  • Salme Niilendi romaan

    Salme Niilendi romaan

    Loone Ots kirjutab romaanis „Armastus“ naisajalugu, toob nähtavale ühe unustatud naise. Seevastu eestlaste haamri ja alasi vahele jäämise motiivile ta variatsioone ei lisa.

    Johanna Ross
    6 minutit
  • Aja essents

    Aja essents

    Juta Kivimäe kannab romaanis „Suur tuba“ koos värvikate tegelaste ja nende asjade kirjeldustega lugejani tükikese elavat aega. Kas kirjandus ei ole mitte tõeline ajamasin?

    Made Luiga
    5 minutit
  • Elav ajalugu. Kiidulaul ühele ajalooromaanile

    Elav ajalugu. Kiidulaul ühele ajalooromaanile

    Kristina Sabaliauskaitė on saavutanud „Peetri keisrinnas“ ajaloolise täpsuse, peategelase psühholoogilise veenvuse, kujutatava aistitavuse ja loo haaravuse haruldase sümbioosi.

    Aleksandra Murre
    4 minutit

  • Rõõm lugeda leedu romaane

    Kristina Sabaliauskaitė teoste jõudmist eesti keelde ootasin juba ammu. Huvi Sabaliauskaitė loomingu vastu tärkas tänu ta paeluvale esinemisele ja inglise keelde tõlgitud romaanikatkendile 2018. aasta Londoni raamatumessil, kus Eesti-Läti-Leedu olid peakülalised.
    Leedu kirjandusse tuli kunstiajaloolase haridusega ja ajakirjaniku ametit pidanud autor ajaloolise tetraloogia „Silva rerum“ I osaga 2008. aastal. Teosest sai kohe bestseller ning see on toonud autorile tunnustuse nii kodumaal kui ka kaugemal. Romaanisari kujutab Narwoyszite perekonna lugu aastatel 1659–1795.…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit

  • Valeria-Salme Villandi 27. VIII 1924 – 31. XII 2021

    Kõik jääb kuhugi alles,
    kõik käib maailmas ringi,
    kõik on kusagil tallel,
    murrab ja muudab hingi.
    Valeeria Villandi
    „Hingelt ma olen kõigepealt luuletaja olnud. Kirjanduskriitikat olen ma sellepärast kirjutanud, et olen tahtnud sõna sekka öelda. Ja toimetamise tööd olen ma elus kõige rohkem teinud. Seda multikate-asja, mille kaudu mu nime kõige rohkem tuntakse, olen ma endale ikkagi ainult kõrvaltööks pidanud.“ Nii on Valeeria Villandi 2013. aastal oma elutöö ise kokku võtnud.
    Lasnamäel üles…
    2 minutit
  • Kust jookseb luules piir kunsti ja kitši vahel?

    Kust jookseb luules piir kunsti ja kitši vahel?

    Lauri Räpi looming on kohati sedavõrd lihtne ja triviaalne, et mõjub kirjandusliku snobismi positsioonilt peaaegu labasena, solvab „head“ maitset ja intellekti, rikub värsiseppade mõttelise tsunfti mundriau.

    Alvar Loog
    12 minutit
  • Millest mõtled, kirjanik? – Baskerville’ide must koer
    Paavo Matsin artiklikogumiku „Kirjandus ja alkeemia“ esitlusel korp! Fraternitas Liviensise konvendis Tartus.
    Erakogu
    ,

    Millest mõtled, kirjanik? – Baskerville’ide must koer

    Tänavu sügisel saab sada aastat Eesti Kirjanike Liidu asutamisest. Siinses juubelisarjas uurime, mis mõlgub mõtteis meie praegustel kirjanikel.
    Vene kirjanikul ja tõlkijal Jevgeni Golovinil on laul „Baskerville’ide must koer“, mis sobib päris hästi iseloomustama praegust hirmuühiskonda: keegi neab su nime, seinalt kukub…
    Paavo Matsin
    4 minutit
  • Eestlaste visadusest kahe Ivaski näite varal
    Kalle Käsper Ivar Ivaski mälestusfondi stipendiumi vastuvõtmisel Eesti Kirjandusmuuseumis.
    Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

    Eestlaste visadusest kahe Ivaski näite varal

    Kõne Ivar Ivaski mälestusfondi stipendiumi vastuvõtmisel 15. detsembril 2021

    Kalle Käsper
    3 minutit
Sirp