Toeta

Kirjandus

  • Sõdurivöö ja surematu sall
    Elroni rong teel Ilumetsast Tartusse.
    Ivo Kruusamägi / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons
    ,

    Sõdurivöö ja surematu sall

    Artikkel sarjast „Millest mõtled, kirjanik?“

    Andrus Kasemaa
    4 minutit
  • Kriitikaauhinna kandidaadid 2022
    Eelmisel aastal pälvis kriitikaauhinna Mikael Raihhelgauz.
    Kris Moor

    Kriitikaauhinna kandidaadid 2022

    Selgunud on Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna tänavused kandidaadid.
    Vilja Kiisler, „Nagu meeste ahistamisest vähe oleks. Ta tahab inimest süüa“ (Maarja Kangro „Õismäe ajamasin“, Sirp 21. I 2022)
    Merlin Kirikal, „Haprust mitte peletada!“ (Piret Raua „Portselanist nael“, Sirp 22. IV 2022)
    Ave Taavet, „Must lagi on ema toal“…
    1 minut
  • Tahan saada fossiiliks
    Kirjanik ja kunstnik Hanneleele Kaldmaa. „Sinustki võib saada fossiil“ on Kaldmaa teine raamat ning autor on selle nii kirjutanud kui ka illustreerinud.
    Kris Moor

    Tahan saada fossiiliks

    Ahjuroop ja taliõun peos, astub ja tantsib Hanneleele Kaldmaa vastu põhjamaisele tardumusele, külmale, pimedale – tulgu või uus jääaeg.

    Sirel Heinloo
    5 minutit
  • Kuidas tähendab nüüdisvärss?
    Jaak Põldmäe kaitses 1971. aastal Tartu ülikoolis väitekirjaga „Eesti värsisüsteemid ja silbilis-rõhulise süsteemi arengujooni XX sajandil“ filoloogiakandidaadi kraadi. Fotol Jaak Põldmäe koos isa Rudolfi, ema Aino ja abikaasa Astaga.
    Eesti Kirjandusmuuseum

    Kuidas tähendab nüüdisvärss?

    Vestlusringis Jaak Põldmäe 80. sünniaastapäevale pühendatud sümpoosionil arutleti nüüdisluule värsikasutuse üle.

    Joosep Susi
    7 minutit

  • Kas gümnaasiumiõpilased loevad ilukirjandust inglise keeles?

    Suurem osa noori eelistab lugeda eesti keeles, kuid ei malda oodata huvipakkuva teose tõlget.

    Lugemise tähtsust on raske alahinnata. Lugemine loob ligipääsu suurele hulgale teadmistele. See mõjutab tugevalt ka kujutlusvõimet ja sõnavara ning mängib rolli suhete kujunemisel. Noortele on lugemisel väga suur mõju.
    Tänapäeval aina tihedamini leviv arvamus, et noorte lugemus on väike ja aina väheneb, ei ole täiesti tõene. Lugemus on vähenemas üldiselt kõikide vanuserühmade…
    Eva Lota Vain
    2 minutit
  • Kogemata riimi läinud vabavärss
    Pöial on jala Alaska karikatuuride näide
    Joonas Veelmaa

    Kogemata riimi läinud vabavärss

    Joonas Veelmaa seab pungilikult lihtsatesse ridadesse elu absurdsust ja ühiskonnasiseseid pusasid, minemata seejuures otsesõnu poliitiliseks, veel vähem kurjaks ja kibestunuks.

    Andrei Liimets
    4 minutit
  • Semantika ja pragmaatika vahel
    Sanna Kartau kirjastuse Tuum raamatute kobaresitlusel 23. II Tallinna Kirjanike Majas. Üheksa kuud hiljem, 23. XI tõi luulekogu „Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga“ Sanna Kartaule Betti Alveri debüüdiauhinna.
    Kris Moor

    Semantika ja pragmaatika vahel

    Luulekogu „Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga“ näib olevat rohkem loominguliste impulsside ja juhuste kui teadliku töö vili.

    Mihhail Trunin
    5 minutit
  • Debüüdiauhinnaga pärjati Sanna Kartau

    Debüüdiauhinnaga pärjati Sanna Kartau

    Kolmapäeval, 23. novembril kuulutati Tartus välja Betti Alveri kirjandus­auhinna tänavune laureaat. Kandidaatidena olid esile tõstetud järgmised autorid:
    Sanna Kartau, „Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga“ (Tuum)
    Gert Kiiler, „Eranuhke ei armasta keegi“ (Postimees)
    Juta Kivimäe, „Suur tuba“ (Varrak)
    Riste Lehari, „Kafe“ (Tuum)
    Janika Läänemets, „Vihma…
    1 minut
  • ,

    Läti ja läti keel

    Täna on Läti iseseisvuspäev ja seetõttu asjakohane rääkida Lätist ja läti keelest. Kuigi tegemist on naaberriigiga, ei saa öelda, et teame lätlastest piisavalt palju. Ometi on meil nii ajaloos kui ka tulevikuplaanides päris palju sarnast.
    Lätis on ligi 1,9 miljonit elanikku, kellest 63 protsenti on lätlased. Suurim rahvusvähemus on venelased (24% elanikkonnast), kuid Lätis elab ka arvestatav hulk valgevenelasi, ukrainlasi, poolakaid ja leedukaid, teisi rahvusi on vähem. Suurele muulaste…
    Helin Puksand
    2 minutit
  • Tõlkimise raudreeglitest
    Raudselt peavad raudreeglitest kinni spordisõnumite tõlkijad ja spordireporterid. Väidetavalt võisteldakse mitmel alal (nt jalgpallis) rahvuste liigades. Kui nii, siis peaksid kohtuma nt hispaanlased ja katalaanid, valloonid ja flaamid. Ei kohtu. Tegemist on maade liigadega. Kui üldse, siis koostatakse rahvusvõistkondi haruharva. Eestis ainult Eesti, mitte eestlaste võistkondi. Pildil Eesti naiste jalgpallikoondis enne Türgi naiste jalgpallikoondisega peetud matši (2018).
    CeeGee / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

    Tõlkimise raudreeglitest

    Kõrgema astme raudreegli võib sõnastada nii: inglise keel on eesti keele suhtes ülimuslik, peremeeskeel, eeskujukeel, jäljendamiskeel, mispärast tõlgete eesmärk ei ole eesti keelt põlistada, vaid on inglistada.

    Uno Liivaku
    9 minutit
Sirp