Kirjandus
-
Eesti Rahvusraamatukogu avaldas hiljuti tabeli „Eestikeelne algupärane ilukirjandus Eestis aastatel 2000–2021. Nimetuste arv ja trükiarv“, mis näitab 2021. aastal uskumatut hüpet algupärase ilukirjanduse nimetustes ja tiraažis.Eesti RahvusraamatukoguNn kirjandusvaldkond
Muude kaunite kunstidega võrreldes on kirjanduse eelarve väike, valdkonna tähtsaima esinduskogu jalgealust õõnestab vaesus.
10 minutit -
Prantsuse-Ameerika kirjanik Jonathan Littell. 2006. aastal pälvis Littell romaani „Eumeniidid“ („Les Bienveillantes“) eest kaks Prantsusmaa kõige tähtsamat kirjandusauhinda: Goncourti ja Prantsuse Akadeemia preemia. „Eumeniidid“ on praeguseks tõlgitud ligi 30 keelde.David Monniaux / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia CommonsSõda ja sisikond
„Eumeniidide“ peategelane Max Aue on üks neid, kes hoiab elus kuritegelikku, hävitavat ja ennasthävitavat süsteemi, ent ei tee seda tundetult, vaid jälgib ja uurib süsteemi, mõnikord ka imestab selle üle.
10 minutit -
Ehk soovivad surnud, et me suunaksime ereda valguse, kõik, mida me nüüd teame ja ajaloost oleme õppinud (ehkki mitte veel ära õppinud), mineviku sügavusse ning nimetaksime seda, mida seal oma tänaste silmadega näeme, õige nimega?Piia RuberMida surnud tahavad?
Artikkel sarjast „Millest mõtled, kirjanik?“
4 minutit -
Erkki Luugi luulekogust „Ornitoloogi pealehakkamine“ pärinev fraas „Miski pole olulisem kui see lause“ Tartus Kompanii tänaval (2011).Oop / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia CommonsSõna ökoloogiline valik
Kui unustame kergekäeliselt oma keele väljendusrikkuse ja reostame keelt mõttelaisalt võõrapärasusega, siis reostame hoolimatult muudki enda ümber.
5 minutit -
Joonas Veelmaa on äsja ilmunud luulekogu „Alaska“ autor ja prõmmumeistrivõistluste pronksimees.Uku PetersonLuulesalv
***
äkki siis kui ma loen
palju raamatuid
hakkab ta mind armastama
äkki siis kui ma ostan ilusamad riided või
vähemalt pesen praeguseid
hakkab ta mind armastama
äkki siis kui lõpetan kümnendat korda
palumise et ta hakkaks mind armastama
hakkab ta mind armastama
äkki siis kui ma teda ignoreerin
hakkab ta mind…2 minutit -
Jelena Tšižova pälvis romaani „Naiste aeg“ eest 2009. aastal Vene Bookeri auhinna, teos on seejärel tõlgitud mitmesse keelde. Romaani põhjal on valminud ka teatrilavastus. Tšižova 2017. aastal raamatufestivalil „Punane väljak“.Svklimkin / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsValu, armastus ja rääkimine
Jelena Tšižova romaan „Naiste aeg“ on väärtuslik leid lugejatele, kes soovivad raamatutest eest leida reljeefsed tegelaskujud ja olme, mida ei tee hubaseks kadunud aja nostalgia, vaid armastus.
5 minutit -
Saksa kirjanik Mariana Leky 2017. aastal Frankfurdi raamatumessil kõnelemas romaanist „Mida siit näha võib“ („Was man von hier aus sehen kann“). Nüüdseks on romaan tõlgitud enam kui 20 keelde.Udoweier / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsKannatlikkuse ilu ja lihtsuse lunastus ehk Kuidas on nägemine seotud armastusega?
Mariana Leky „Mida siit näha võib“ on raamat südamega nägemisest.
5 minutit -
Kirjanik, õpetaja ja tõlkija Frieda Drewerk (1898–1978). Pseudonüümi Reed Morn all esitas Drewerk 1927. aasta romaanivõistlusele käsikirja „Andekas parasiit“, mille eest pälvis II koha ning mis ilmudes kujunes menukaks ka lugejate seas. Järgnesid romaan „Kastreerit elu“ (1929), lühimonograafia „Jeanne d’Arc“ (1935), hulk novelle ning romaan „Tee ja tõde“ (1955). Postuumselt ilmus läbi ajakirja Mana mitme numbri romaani mõõtu „Nimed ruumis ja ajas“, käsikirja on jäänud „Märgit hing“ jm. „Reed Morn, eesti kirjanduse tähelepanuväärt üksiklane või unustatud vaimne teejuht – need võiksid ehk olla märksõnad, millega Frieda Drewerk oleks vastu tahtmist nõustunud,“ on leidnud Rutt Hinrikus.Eesti KirjandusmuuseumTartus loeti Reed Morni ja muudki
Naiskirjanikud ei ole tegutsenud vaakumis. Nende teoseid on loetud ja neile on reageeritud; nemad ise on kursis olnud ja kaasas käinud oma aja mõttesuundadega.
6 minutit -
Valgustuse lähenedes lisandusid Tallinna õpetlase lauakesele anatoomia- ja maateaduseatlased, teiste hulgas flaami kartograafi Gerhard Mercatori väike maadeatlas „Atlas minor Gerardi Mercatoris I“ (1628). Raamatu rikkalikel vasegravüüridel on kenasti ära märgitud ka Eesti- ja Liivimaa. Pildil Mercatori väikese maadeatlase tiitelleht.Tallinna Ülikooli Akadeemiline RaamatukoguOleviste raamatukogu – kurioosum või kalliskivi?
470aastane teadusraamatukogu hakkab triivima vanaraamatu kahemõttelisse hämarmaailma, kuid just raamatute vanadusest on midagi õppida nüüd, kui nende sisu enam ei morjenda.
5 minutit
