Toeta

Kirjandus

  • Kas gümnaasiumiõpilased loevad ilukirjandust inglise keeles?

    Suurem osa noori eelistab lugeda eesti keeles, kuid ei malda oodata huvipakkuva teose tõlget.

    Lugemise tähtsust on raske alahinnata. Lugemine loob ligipääsu suurele hulgale teadmistele. See mõjutab tugevalt ka kujutlusvõimet ja sõnavara ning mängib rolli suhete kujunemisel. Noortele on lugemisel väga suur mõju.
    Tänapäeval aina tihedamini leviv arvamus, et noorte lugemus on väike ja aina väheneb, ei ole täiesti tõene. Lugemus on vähenemas üldiselt kõikide vanuserühmade…
    Eva Lota Vain
    2 minutit
  • Kogemata riimi läinud vabavärss
    Pöial on jala Alaska karikatuuride näide
    Joonas Veelmaa

    Kogemata riimi läinud vabavärss

    Joonas Veelmaa seab pungilikult lihtsatesse ridadesse elu absurdsust ja ühiskonnasiseseid pusasid, minemata seejuures otsesõnu poliitiliseks, veel vähem kurjaks ja kibestunuks.

    Andrei Liimets
    4 minutit
  • Semantika ja pragmaatika vahel
    Sanna Kartau kirjastuse Tuum raamatute kobaresitlusel 23. II Tallinna Kirjanike Majas. Üheksa kuud hiljem, 23. XI tõi luulekogu „Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga“ Sanna Kartaule Betti Alveri debüüdiauhinna.
    Kris Moor

    Semantika ja pragmaatika vahel

    Luulekogu „Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga“ näib olevat rohkem loominguliste impulsside ja juhuste kui teadliku töö vili.

    Mihhail Trunin
    5 minutit
  • Debüüdiauhinnaga pärjati Sanna Kartau

    Debüüdiauhinnaga pärjati Sanna Kartau

    Kolmapäeval, 23. novembril kuulutati Tartus välja Betti Alveri kirjandus­auhinna tänavune laureaat. Kandidaatidena olid esile tõstetud järgmised autorid:
    Sanna Kartau, „Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga“ (Tuum)
    Gert Kiiler, „Eranuhke ei armasta keegi“ (Postimees)
    Juta Kivimäe, „Suur tuba“ (Varrak)
    Riste Lehari, „Kafe“ (Tuum)
    Janika Läänemets, „Vihma…
    1 minut
  • ,

    Läti ja läti keel

    Täna on Läti iseseisvuspäev ja seetõttu asjakohane rääkida Lätist ja läti keelest. Kuigi tegemist on naaberriigiga, ei saa öelda, et teame lätlastest piisavalt palju. Ometi on meil nii ajaloos kui ka tulevikuplaanides päris palju sarnast.
    Lätis on ligi 1,9 miljonit elanikku, kellest 63 protsenti on lätlased. Suurim rahvusvähemus on venelased (24% elanikkonnast), kuid Lätis elab ka arvestatav hulk valgevenelasi, ukrainlasi, poolakaid ja leedukaid, teisi rahvusi on vähem. Suurele muulaste…
    Helin Puksand
    2 minutit
  • Tõlkimise raudreeglitest
    Raudselt peavad raudreeglitest kinni spordisõnumite tõlkijad ja spordireporterid. Väidetavalt võisteldakse mitmel alal (nt jalgpallis) rahvuste liigades. Kui nii, siis peaksid kohtuma nt hispaanlased ja katalaanid, valloonid ja flaamid. Ei kohtu. Tegemist on maade liigadega. Kui üldse, siis koostatakse rahvusvõistkondi haruharva. Eestis ainult Eesti, mitte eestlaste võistkondi. Pildil Eesti naiste jalgpallikoondis enne Türgi naiste jalgpallikoondisega peetud matši (2018).
    CeeGee / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

    Tõlkimise raudreeglitest

    Kõrgema astme raudreegli võib sõnastada nii: inglise keel on eesti keele suhtes ülimuslik, peremeeskeel, eeskujukeel, jäljendamiskeel, mispärast tõlgete eesmärk ei ole eesti keelt põlistada, vaid on inglistada.

    Uno Liivaku
    9 minutit
  • Eesti ja läti tõlkijate seminar
    Tartu ülikooli läti keele õppejõud ja tõlkija Ilze Tālberga kõnelemas tõlkijate seminaril.
    Andres Tennus / Tartu Ülikool

    Eesti ja läti tõlkijate seminar

    Kui inglise keele oskajaid leidub iga nurga peal, siis läti ja eesti keele oskajaid tuleb tikutulega otsida. Tegelikult on mõlema keele kõnelejaid palju.

    Ilze TĀLBERGA
    5 minutit
  • Kuidas jääda maha väljasuremise võidujooksus?
    Maarja Pärtna Tähtvere dendropargis.
    Riho Kall / Tedretäht

    Kuidas jääda maha väljasuremise võidujooksus?

    „Elav linn“ elab, voolab, vohab, pungub, linnulaulab-situb, kasvab rohtu ja tungib õrnalt asfaldist läbi nagu võilill, keda ei huvita inimesed ega nende ahermaastikud.

    Sveta Grigorjeva
    5 minutit

  • Betti Alveri auhinna kandidaadid 2022

    Selgunud on Betti Alveri kirjandusauhinna tänavused kandidaadid. Auhinna pälvib kahe hingedepäeva vahel luule- või proosavallas ilmunud parima debüütteose autor.
    Sanna Kartau, „Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga“ (Tuum)
    Gert Kiiler, „Eranuhke ei armasta keegi“ (Postimees)
    Juta Kivimäe, „Suur tuba“ (Varrak)
    Riste Lehari, „Kafe“ (Tuum)
    Janika Läänemets, „Vihma ja kurbuse maja“ (Kultuurileht)
    Reijo Roos, „kured kotkad kajakad“ (Näo Kirik)
    Joonas Veelmaa, „Alaska“ (Puänt)
    Debüüdiauhinna laureaat kuulutatakse välja 23. novembril, Betti Alveri sünniaastapäeval. Žüriisse kuulusid…
    1 minut
  • ,

    Emancipatio

    Külastasin hiljuti Ameerika Ühendriike. Väisasin kuut osariiki (Louisiana, Mississippi, Missouri, Arkansas, Tennessee, Illinois), mida ei olnud osariikidena veel olemas 246 aastat tagasi, mil 13 neist end iseseisvusdeklaratsiooniga Briti kuninga­võimu alt vabaks kuulutas: „Me peame iseenesestmõistetavaks tõde, et kõik inimesed on loodud võrdsena, et Looja on neile andnud teatud võõrandamatud õigused, mille seas on õigus elule, vabadusele ning õnne poole püüdlemisele.“
    Vähem kui sajandiga selgus, et kõikide võrdsust…
    Kaisa Ling
    3 minutit
Sirp