Kirjandus
-
(FILES) This file photo taken in Paris on November 12, 1984 shows French writer Annie Ernaux. – French author Annie Ernaux, known for her deceptively simple novels drawing October 6, 2022, the jury said. (Photo by Pierre GUILLAUD / AFP)„Päästa midagi ajast, kus me enam kunagi ei saa viibida“
Annie Ernaux’ „Aastad“ on suurepärane romaan ühe naise elukaarest kiirelt muutuvas ühiskonnas. Ennekõike kõneleb see aga mälust, leppimisest oma mälestuste ja ajalikkusega ning hirmust unustamise ees.
4 minutit -
Kütkestav kaos
Tove Ditlevsen maalib oma memuaarides poeetilise pildi sõnade ja meelemürkide kuristikust, mille serval ta aastakümneid laveeris.
6 minutit -
Kuidas aega purki püüda?
Tia Navi maalib „Mitte-suhete“ 12 novellis nukra pildi Eesti naiste üksildasest elust.
4 minutit -
Inimene loeb
Turvatunne on viimasel ajal küll kannatada saanud, ent Tagaranna kirjanduspäevaga antakse inimestele julgust – kirjandus ühendab ja õilistab.
9 minutit -
Suitsu nurk XXII – Heiti Talviku „Legendaarne“
1 Üle heliseva luiteliiva
2 keerleb kajakate legendaarne lend.
3 Üle virvendava, valge liiva
4 matkan ma, käekõrval väike vend.
5 Vahupärleid ritta lükib meri,
6 hiilgab, hõbetab neist kogu kaldaviir.
7 Lainte rütmi kajastab mu veri,
8 igas libles tuikav päiksekiir.
9 Tunnid helepalgsed pikka kaovad,
10 pikka läände…8 minutit -
Kirjanike liidu 2023. aasta romaanivõistluse võitis Sven Mikser
16. juunil kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja 2023. aasta romaanivõistluse võitjad. Peapreemia ning Emakeele Sihtasutuse keele- ja stiilipreemia pälvis Sven Mikser käsikirjaga „Vareda“.
Ülejäänud auhinnad jagunesid järgmiselt:
II preemia – Hannes Parmo „Beeta“
III preemia – Piret Jaaksi „Taeva tütred“
Jaan Tõnissoni Postimehe fondi preemia – Kaur Riismaa „Enne pattu ja roboteid“
Margus Karu sihtasutuse eripreemia – Lumi Kristin Vihterpali „Tajude kujur“
Tallinna linna auhind – „Ood surmale“ (autor soovis jääda anonüümseks)
Äramärkimised:
Anete Kruusmägi „Viimane päikesetõus“
Meelis…1 minut -
Võimalik, et arvutimängude tegija Märten Rattasepp on loetuim eesti kirjanik. Arvutimängud on kollektiivne looming, mille ühe osalise nimetamine kirjanikuks võib tunduda pisut harjumatu, kuid Rattasepa kinnitusel on see tema ameti puhul sobivaim eestikeelne vaste. Asi on ka põhimõttes: arvutimängu taga on alati inimesed ja nende looming, mitte abstraktne stuudio või korporatsioon.Piia RuberMe peame rääkima arvutimängudest
Märten Rattasepp: „Arvutimängud on praeguseks nii domineeriv kultuurivorm, et selle kui nähtuse „ajaviiteks“ pisendamine tundub absurdne.“
14 minutit -
Pagulaste kogemuse mõtestamiseks on vaja nii füüsilist kui ka digitaalset ligipääsu andmetele ja allikatele. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu väliseesti kirjanduse keskuses asub eestlaste üle ilma välja antud raamatute, perioodika, teaduslike väljaannete ja väiketrükiste kõige täielikum kogu, kuid selle töös on nüüd katkestus. Pildile mahtus keskuse varasalvest vaid killuke.Marin LaakNeed rosinad leidku erilist tähelepanu!
Eesti pagulaskultuur vajab tähelepanu meie etnilise diasporaa ja emakeele säilimise vaatepunktist, kuid on kõnekas ka ülemaailmse pagulaskriisi taustal.
6 minutit
