
Sōseki Natsume romaani „Mina olen kass“ sarmika jutustaja tähelepanekud inimeste loomuse ja moodsa aja mõju kohta on jätkuvalt päevakohased.

Novellikogu „Ainsuse esimene isik“ autor on otsustanud lugeja kannatlikkuse kordustega proovile panna.

Viimase paari aasta jooksul on hoogustunud ukraina kirjanduse tõlkimine, samuti on avaldatud hulk raamatuid Ukraina kohta. Kas seda on palju või vähe?

Igor Kotjuhi „Sireenid ja sähvatused“ ei jää teostuselt ega sügavuselt alla eesti kirjanduse tuntuimatele sõjavastastele luulekogudele.

Vaese riigi ja väikese keele kirjanik peab selleks, et mitte vajuda kasutuse ja vaesuse auku, kogu aeg sebima.

Narine Abgarjani romaanid on külluslik uurimisaines nii feministlikust perspektiivist kui ka mikroajaloo võtmes.

Hando Runneli raamatust „Saunaõhtu ehk Laupäeva laulud“ leiab loodusluulet, arutlusi perekonna muutumisest, tähelepanekuid poliitika kohta, ühiskonnakriitikat, sekka ka nalja ja õpetussõnu.

Artikkel sarjast „Tuttava linna tuled“

Milan Kundera isiksus võib äratada vastuolulisi tundeid, kuid tema positsioon autorina on nii maailmakirjanduses kui ka eesti tõlkemaastikul vaieldamatult eriline.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.