
Märten Rattasepp: „Arvutimängud on praeguseks nii domineeriv kultuurivorm, et selle kui nähtuse „ajaviiteks“ pisendamine tundub absurdne.“

Eesti pagulaskultuur vajab tähelepanu meie etnilise diasporaa ja emakeele säilimise vaatepunktist, kuid on kõnekas ka ülemaailmse pagulaskriisi taustal.

Hiiumaa kirjandusfestivalil räägiti palju tehisajust ja kummitustest ning selgus, et eesti kirjandus koosneb peamiselt enesevaatlustest.

Monique Roffey: „Ei tohi öelda „siin pole enam midagi teha“ – peab lihtsalt tegema. Vapustaval moel tulevad säärased algatused just noortelt aktivistidelt.“
Juhan Viiding oli Poeet ja Näitleja, oma luule kõige parem esitaja, nagu mälestusõhtu jälle kinnitas.


Narine Abgarjani „Simon“ on nagu rahvast täis rong, mis aina sõidab mägedes peatusest peatusesse, kuid ei vaadata tagasi ega tehta ühtegi üldistust.
Jaan Kaplinski stipendiumi pälvis Kristel Algvere, kes kavatseb uurida eestlaste ebakindlust oma emakeeles, selle määra, seoseid ja põhjuseid.

Vilde tuletab noortele blogijatele meelde, et ka sõnadega saab imelisi pilte maalida. Kasutage vaid oma intellekti, mitte tehist!
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.