-
Suurima valikuga online-raamatukauplus Eestis: üle 1,5 miljoni nimetuse iga päev, 24 tundi ööpäevas.
Külastajatele avatud Tartus Küütri 16,
E ? R kl 10 ? 18, tel 744 1627, faks 742 3345, e-post kriso@kriso.ee
? APOLLO RAAMATUKAUPLUSED
Tallinnas Viru 23 avatud
E ? R kl 10 ? 20, L kl. 10 ? 19, P kl 11 ? 16.
Tartus Ülikooli 1 avatud
E ? R kl 9 ? 19, L…
-
Vaba arutelu avas konverentsi teemat selgeminigi kui ettekanded. Need puudutasid Prousti loomingu eri tahke, näidates kirjanduse käsitlemise mudelite rikkust, aga ka piire. Selgus, kuidas Prousti lugemine võib avardada arusaamist Euroopa ja eesti kirjandusest, inimese alateadvusest, mälust, keelest, lühidalt ? meist endist. Diskussioonid jõudsid aga välja algse küsimuseni, kuidas see kõik võiks meid aidata Prousti mõistmisel ning mida üldse tähendab ühe autori mõistmine.
Küllap sai see võimalikuks, kuna…
-
Seega ? ?piir? on olemas eelkõige ?nii hea kui ka kurjana? (ning mitte niivõrd ?sealpool head ja kurja?). Kolmandaks on meil ju olemas Emil Tode (eestikeelselt Tõnu Õnnepalu, sündinud 1962) romaan ?Piiririik? (1993), kus nii ?piir? kui ka ?riik? on kokku viidud moodustiseks, mida kirjanik ise määratleb nii: ?Ükskord ma lugesin lehest sõna ?piiririik?. Nii nimetati seda maad, kust ma tulen. See oli poliitiline termin. Väga…
-
Kallaste-ajast on mul siiani meeles minu elu esimesed ?kommid? ? tegelikult lihtsad suhkrukuubikud, nagu neid tee sisse pannakse. Neid komme sain ma vanalt õigeusklikult vene naiselt, kes oli mulle hoidjaks võetud, kuna eesti lasteaeda seal polnud. Ja ta tõesti hoidis mind. Ja mina teda. Mu vanemad teavad rääkida lugu sellest, kuidas ma kord, kui tädi Anna (nii oli mu hoidja nimi, sama nime panin ma oma…
-
Ometigi päris nii see pole. Tõepoolest, tema luuletusis võib olla palju (enese)irooniat, ent omal kummalisel kombel tekitas ta tunde, et igaüks, kes seda loeb, tunneb ühtäkki samamoodi. Mina tundsin. ?kange alkohol ja kultuur/ nemad hoiavad elus/ muidu me kylmuks surnuks/ või läheks päris hulluks/ kirglikud nagu me oleme ? eitage kui tahate, aga kipub nii olema küll.
Nõndaks, kui olete esimese luuletuse läbi saanud, siis jälgige fotot…
-
NÕIDADE ÕRNUS
1998 ? 2003. Müstiline, hullumeelne, erootiline, romantiline, omas ilmas uitav, väga hea. Luule. Autori pildid, kujundanud Andro Kyyn. Tiivaalune. Sänna, 2004.
Christian Kelch
LIIVIMAA KROONIKA
Üks põhjalikum ja olulisem ajaloodokument, mis meieni XVII sajandi lõpust jõudnud. Tõlkinud Ivar Leimus. Toimetanud Kai Tafenau, Helina Tamman, kaane kujundanud Aage Raud, registrid koostanud Olavi Teppan. Eesti Ajalooarhiiv, 2004. 522 lk.
Ene Mihkelson
UROBOROS
Klassiku valikkogu. Jõulise oma käekirjaga ja oma mütoloogiaga luule; parim hetkil,…
-
EKSPRESSIONISM EESTI KUJUTAVAS KUNSTIS
Vaatamata sellele, et kaant ehib kohe kujundusviga ning August Roosileht on läbivalt Aleksander Roosileheks muutunud, on tegu väga põneva ja ilusa raamatuga ühest kunsti väärtuslikumast, põnevamast ja jõulisemast osast. Toimetaja Elo Lutsepp, keeletoimetaja Liina Lutsepp, kujundaja Tiit Jürna, fotod Stanislav Stepa?ko. Eesti Kunstiakadeemia, 2004.
204 lk.
Betti Alver
ÜLE SÕNADE SERVA
Valik luulet. Mõnusas formaadis ja väga ilusas kujunduses esinduslik kogu Alverit, kõik tekstid ehk enam…
-
Ent ikkagi ? mõnikord, sõites soojas bussis Tartust Tallinna, kujutlen enne kerget suigatust kõndimas öiselt tühja Tartu tänavail sedasama pronks-Petersoni. Ta on kõvasti õlut joonud ja otsib parasjagu ülikooli peahoone kartserit. Ta teab, et purjus üliõpilase koht on ülikooli kartseris. Ent Peterson ei tea, et seda kartserit enam ei ole. Ta ei tea sedagi, et iga aasta 14. märtsil on meil kartseri asemel hoopis emakeele päev.…
-
22. IX 75aastaseks saanud kirjastaja, ajakirjatoimetaja ja kirjanduskriitik Hellar Grabbi on ?Eesti mõtteloo? sarjas avaldanud raamatujagu oma eri aegadest pärit poliitilisi, ajaloolisi ja mälestuslikke tekste, nagu ütleb autor ise saatesõnas.
Tunnistan, et meelsamini arvustaksin Hellar Grabbi kirjanduskriitikat, millest kaks raamatut on ilmunud ka kodu-Eestis. Seda põhjusel, et kirjanduskriitikuna on Grabbi mulle väga sümpaatne olnud. Ta on nõudlik ja täpne, detailide suhtes tähelepanelik ja lisaks on tal kõige…
-
Selle kohta peab vist küll ütlema: naiselik, liig naiselik! Palju toekam on kirjutada vägivallast, sõjast. See on palju huvitavam. Just sõda on kõikvõimalikele kirjutavatele inimestele alati olnud ülimalt oluline teema. Ent jääme üldistavama vaatepunkti juurde. Ütleme nii, et teema number üks on ikka olnud vägivald, mis manifesteerib ennast mitmel erineval viisil: kas siis armastusena (vaimne vägivald), sõjana (füüsiline ja kollektiivne) või koguni kuriteona (vaimlis-füüsiline ning personaalne).…
