-
.
Esimest korda üle enam kui 60 aasta jagati ametlikku tunnustust Ezra Poundile (1885 ? 1972), kui ta pälvis 11. augustil English Heritage?i sinise mälestustahvli, mis asetati tema maja seinale Londonis Kensington Church Walkil, kus kirjanik elas aastatel 1909 ? 1914. Kirjaniku senist riiklikku tunnustamist on seganud tema osalemine valel poolel Teises maailmasõjas ning tema fa?istlikud ning antisemiitlikud vaated ning väljaütlemised. Siiski ei kahtle vast keegi tema…
-
Rahumeelne mõtte, mulje ja meditatsiooniluule, mõnus lugemine. Säherdune kraam peaks istuma ka mitteniiluulesõpradele. Toimetaja Regina Lauri, kontseptsioon ja teostus Mathura; abistasid Anti Sarap, Andro Küün, Paavo Eensalu. Erakkond, 2004. 71 lk.
Lars Christian Adrados, Riinu Rannap, Lars Briggs
EESTI KAHEPAIKSETE VÄLIMÄÄRAJA
Väga tore raamat elukate maailma; see lausa kutsub, välimääraja käes, mätaste vahele ja lombiservale konnakesi ja sisalikke passima. Tegelikult asjalik ja sisukas trükis. Illustreerinud Paul Veenvliet, Urve Sinijärv,…
-
Maailma lummavaimate asjade/nähtuste hulka kuuluvad kindlasti sõnad ? eelkõige seepärast, et nad midagi tähendavad ja et neid saab teatud tingimustel lugeda. Ehk nagu juba Shakespeare?i surematu Polonius küsib veelgi surematumalt Hamletilt: ?What do you read, my lord?? Ja Hamlet vastab: ?Words, words, words.? Kusjuures iseäranis lummavad on oskussõnad, terminid. Nii on meil näiteks võrratult humanitaarne triaad: ilukirjandus ? rahvaluule ? sõnakunst. See tundub katvat tervet meid…
-
Ilvese Aapo, Räpinä rahvanäitlejate seltsing, lavastaja Raivo Adlas ja Räpinä seltskond annavad juba, nagu öeldud, kolmandat suve head etendust, kõneainet kohalikele ja põhjust Räpinä sõita kaugemaltki. Millega seletada rahvamurdu kõigil aastatel kõigile etendustele?
Ilvese teater on täiesti iseäralik, omanäoline ja kõvasti kinni Räpinä minevikus, kuid tänapäeva seisukohalt lahti mängitud. Näidenditel on palju tasandeid ? ajaloolised erinevate võimude jagelemised, tulekud-minekud ja seal kõrval trupisisesed või vähem või rohkem…
-
Rangelt võttes pole ei poeetilistel võrdlustel ega ka emfaatilistel hüüetel ? kadunud, oo kadunud! ? tegelikus elus mingit vastet. Tähttähelises tähenduses peaks lost tähendama täismahulist kaotust, midagi sellist, mida ei saa tagasi võita või uuesti üles leida, vähemasti samal kujul mitte. Lost on Milton ja Paradiis, Proust ja Combray. Lost oli ka Kerouac, kuigi seda kutsuti teise sõnaga ? beat. Löödud vastand pole löömatu. Sest kirjandus…
-
Ma ei osanud arvustusele pealkirja panna. Seepärast jätsin pealkirja ära ja stringisin lihtsalt päisesse olulisema kõigi eeposesõprade rõõmuks, sest pealkirjast leiab Sirbi otsingumootor selle keerulise sõna kaks päeva kiiremini.
See otsinguabi ei ole samas ülistus. Võrreldud on ainult eesti omi ja neid tuleb viimasel ajal liiga tihedalt, et kindel olla, kas kõik said võrreldud.
Neil, kes leiavad, et eeposi ei sünni üldse pingeritta seada, soovitaksin ka kõrgushüppajate nabade…
-
Selle haiguse tekitasid, muuseas, kaks arsti: Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald (postmodernsemalt väljendudes lihtsalt Robert ja Reinhold). Mõlemad tegelesid ju eesti eepose (kui retsepti?) kirjutamisega, vahe oli vaid keeles. Robert hakkas eepost kirjutama saksa keeles, kuid surm tuli vahele. Mida see tähendas/tähendab? Kas tõesti tahtis surm anda eestlastele just eestikeelse ?Kalevipoja?? Ei tea. Aga Reinhold tegi selle eestikeelsuse võimaliku manifesti tegelikkuseks. Meil on eestikeelne…
-
MAAILMAKIRJANDUS:
keskaeg, renessanss
Gümnaasiumiõpik. Mõnuga kirjutatud õpik; mõni asi lihtsalt tuleb tõlkida, ise päris nii hästi ei saaks. Tõlkinud Jüri Ojamaa, toimetanud Katrin Kalamees, keeleliselt toimetanud Kaire Luide, Annika Vesi, kujundanud Margus Luht, küsimused koostanud Katrin Kalamees; retsenseerinud Lemme Siil, Ülar Ploom. Avita, 2004. 158 lk.
Tõnu R. Kallas
WOLDEMAR VON ÜXKÜLL JA
ANDRES TETERMANN
KALAMAJAS
Kaks ajaloolise taustaga juttu, ajaloolised tegelased, minavorm, huvitav ajapilt.
Kujundanud Aapo Pukk. Logos, 2004.…
-
* * *Millal oli see öö?Kas see öö tuleb?Kas jumalad on meid hüljanud?Kas jumalad on meid unustanud?Me oleme ise unustanud nende keeltPeaagu unustasime, unustame?Päikese tõustes pöörame pilguditta ja tunneme rõõmu päevast.Õhtul pöörame end läändeja saadame päikse põhku uskudes, et seetõuseb taas.Me read jäävad hõredamaks:mõned tõusevad taeva,mõned unustavad ära me keele,aga südames on meil usk,seda ei suuda me hävitada.Kui kirikukell helisebastub mäemarilane innukalt kirikusseja palvetab oma emakeele…
-
XIX sajandiks oli mäemari keeles kirjutatud juba rohkelt tekste. Aastasaja alguse poole kirjutati rohkem vaimukirjandust. Esimene neist oli 1804. aastal välja antud ?Väike katekismus?. Seda trükiti kogunisti tiraaþis 1200 eksemplari, sellest hoolimata pole säilinud ühtki. Ent Peterburis 1821. aastal ilmunud ?Evangeeliumit? saab lugeda nüüdki. Esimene aabits ilmus mäemari keeles aastal 1837, seda tuntakse Kedrovi aabitsana. XIX sajandil ilmus ühtekokku üle kümne raamatu. Põnev on see, et…
