-
Suurima valikuga online-raamatukauplus Eestis: üle 1,5 miljoni nimetuse iga päev, 24 tundi ööpäevas.
Külastajatele avatud Tartus Küütri 16,
E ? R kl 10 ? 18, tel 744 1627, faks 742 3345, e-post kriso@kriso.ee
? APOLLO RAAMATUKAUPLUSED
Tallinnas Viru 23 avatud
E ? R kl 10 ? 20, L kl. 10 ? 19, P kl 11 ? 16.
Tartus Ülikooli 1 avatud
E ? R kl 9 ? 19, L…
-
Selle kohta peab vist küll ütlema: naiselik, liig naiselik! Palju toekam on kirjutada vägivallast, sõjast. See on palju huvitavam. Just sõda on kõikvõimalikele kirjutavatele inimestele alati olnud ülimalt oluline teema. Ent jääme üldistavama vaatepunkti juurde. Ütleme nii, et teema number üks on ikka olnud vägivald, mis manifesteerib ennast mitmel erineval viisil: kas siis armastusena (vaimne vägivald), sõjana (füüsiline ja kollektiivne) või koguni kuriteona (vaimlis-füüsiline ning personaalne).…
-
Minu meelest on kaks põhilist ? ja teineteisega põimuvat ? teemat, millest mitte kuidagi mööda ei saa, kui rääkida Lauri Pilteri romaanist ?Lohejas pilv?. Need teemad on ?kirjandus? ja ?hullus? või siis põimunult ?kirjanduslik hullus? või ?hullumeelne kirjanduslikkus? vms. Hullusele on mõned Pilteri arvustajad ka viidanud, kuid kaudselt, muu seas ja olemuslikku eirates ? kinni on jäädud romaani peategelase/minajutustaja kinnisideesse juudiks saada, tema kinnismõttelisse armumisse juuditaridesse…
-
Thomas Brussig, Kangelased nagu meie. Tõlkinud Eve Sooneste. Tänapäev, 2004. 278 lk.
?Kuidas sai see ühiskond aastakümneid püsida, kui kõik väidavad, et nad ei olnud rahul? Võtke mu küsimust tõsiselt, mr Kitzelstein, see ei ole retooriline! Kõik olid vastu, kuid sellest hoolimata olid nad ühiskonnas osalised, tegid kaasa, pelgusest, sõgedusest või lihtsalt lollusest. Ma tahan täpset vastust, sest arvan, et kõigil tänapäeva ühiskondadel on see dilemma. Senikaua…
-
Esimene eesti entsüklopedist Karl August Hermann (1851 ? 1909) kirjutas/kuulutas näiteks nii: ?Eesti kirjanduse tõsine ajalugu algab G e o r g M ü l l e r i g a, kes Tallinnas Püha Waimu kiriku Eesti abiõpetaja aastatel 1600 ? 1608 on olnud. Enese ameti-ajal on tema hulga Eesti keeli jutlusi kirjutanud, mis meie ajani on alale jäänud. Need jutlused leidis W. Reiman Tallinna linna…
-
Jules Verne, Hiinlase eksirännakud Hiinamaal. Tõlkinud Urmas Rattus. Kuldsulg, Tallinn 2004, 187 lk.
Jules Verne, Robur Vallutaja. Tõlkinud Urmas Rattus. Kuldsulg, Tallinn 2004, 179 lk.
Kui nimetada täiskasvanud inimestele Jules Verne?i nime, manavad nad enamasti näole kerge muige, milles on nii üleolekut kui ka äratundmis- ja meenutusrõõmu ? kes poleks omal ajal vaimustusega lugenud ulmekirjanduse teerajaja arvukaid seiklusjutte? Kuid tõepoolest, seda kõike tehti ?omal ajal?,…
-
VAATEID EESTI RAHVUSLUSE SÜNNIAEGADESSE
Peamiselt rahvuslikule ärkamisajale keskendunud kultuurilooline essee- ja uurimuskogu, mis ilmub just õigel hetkel, teemakohase diskussiooni keskele. See on identiteedi kujunemise lugu; mentaalse aluse rajamine tänapäevasele rahvusele. Oluline raamat. Toimetanud Siiri Ombler, kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2004. 512 lk.
Peeter Volkonski, Piret Raud
ONU VOLGI VÄRSIAABITS
Peeter Volkonski on kirjutanud mõnusa värsiaabitsa 32 luuletusega, suurem jagu neist mõnusad mõttemängud ja elufilosoofilised tõdemused. Piret Raua pildid panevad raamatu…
-
Suurima valikuga online-raamatukauplus Eestis: üle 1,5 miljoni nimetuse iga päev, 24 tundi ööpäevas.
Külastajatele avatud Tartus Küütri 16,
E ? R kl 10 ? 18, tel 744 1627, faks 742 3345, e-post kriso@kriso.ee
? APOLLO RAAMATUKAUPLUSED
Tallinnas Viru 23 avatud
E ? R kl 10 ? 20, L kl. 10 ? 19, P kl 11 ? 16.
Tartus Ülikooli 1 avatud
E ? R kl 9 ? 19, L…
-
Hommikul ei mäletanud Andreas midagi. Kui ma teda lasteaeda viisin, küsisin, kust ta seda Harvi ja viljakolli lugu kuulnud oli. Kas teised lapsed rääkisid? Ta tegi suured silmad ega saanud üldse millestki aru. Ma pärisin edasi, kuni ta lõpuks teatas, et mul peab palavik olema, et seesugust jampsi suust välja ajan. Issi, issi, ütles Andreas, mingeid viljakolle pole ju olemas.
Aga mina mäletasin täpselt. Harvi oli mänginud…
-
Mu oma mälestused ei ulata aegade taha, ma ei tea, kas ma mäletan oma lapsepõlve varaseid seiku fotodelt või päriselt; mälupildis jooksevad kaadrid, nagu oleks mustvalgeid pilte üksteise otsa lükitud. Esimesed selged, kindlamad mälestused dateeruvad aega, mil olin viie-kuuene. Ses mõttes olen alati kadestanud inimesi, kes üksipulgi ja selgelt mäletavad kõike pea titeeani välja ? nende intellekt ja keelevõime on käivitunud palju varem, milline edumaa on…
