-
Viimane kirjutas nimelt kaheksa saksakeelset ?müütilist muistendit? (esmatrükid aastail 1840 ? 1852 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetistes), mis eesti keelde tõlgituna saidki meie pseudomütoloogia selgrooks ja mida Kreutzwald omakorda eelkõige ?Kalevipoja? tarbeks loovalt kasutas. Hilisemad ärkamiskirjanikud lisasid ka omalt poolt mõne nüansi. Nii see meie suures osas tänaseni kestev (pseudo)mütoloogia kehtestatigi.
Kogu seda eestlaste väidetavat maailma valitseb Vanaisa, keda Faehlmann saksakeelses originaalis nimetab ?Altvater? ja ?Alte?. Siis…
-
Nendele küsimustele on pakutud lahknevaid vastuseid. Ent ühest vastust küsimusele ?kes ikka oli Faehlmann?? vist ei ole. Teisisõnu: Faehlmann oli Faehlmann. Ta oli üks, ta oli üksi(nda). Ent anname talle käesoleva kirjutise tarbeks siiski määratluse, defineerime seda, mida on otstarbekohane defineerida. Niisiis, Faehlmann oli kakskeelne (saksa/eesti) baltlane, kes oma igapäevast leiba teenis arstina, ent kellel olid saatuslikult humanitaarsed huvid. Kõigepealt ? temaga on seotud meie eepose…
-
Viiu Härm, Keegi teeline. Varrak, 2004. 744 lk.
Viiu Härmi uus erakordselt mahukas (üle 700 lk!) luuleraamat sisaldab ta varem ilmunud kogusid ?Pealkirjata? (1973), ?Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast? (1978), ?Valge vaikus? (1979) ja ?Sina, jõgi? (1984). 2004. aastaga on dateeritud luuletsükkel ?Sõnad lähevad mööda?, kuigi mõned luuletused on 80ndate algusest.
Viiu Härmi esikkogus ?Pealkirjata? domineerivad lapsepõlve mälestuskillud, mis on esitatud lihtsakoelistes katräänides, võimendades veelgi siirast…
-
Nagu pophitid
?Leping nr 2? ei tundu olevat sugugi leplik või allaheitlik raamat, s.t poetess ei kavatse tegelikult kellegagi kokkuleppele jõuda, ta pigem loobub kõikvõimalikest kompromissidest. Väga vihane või suisa raevukas, samas valuline kogu. Ja see on üllatavalt meeldiv nagu näiteks ka pophitid, kus lauljatar saadab mehed kuradile ja neab neid (Cher, t.A.T.u. jt).
Ma ei tõmba paralleeli ainult oma müüvate lemmikute pärast. Muusikatööstus on väga suures osas…
-
Helsingi raamatumess 28. X ? 31. X 2004
Juba neljanda Helsingi raamatumessi teemaks oli seekord ?Ideaalid ja reaalsus?. Nelja päeva jooksul käsitleti neid nähtusi erinevate alateemade raames: kangelased ja eeskujud, Soome argielu ja antiigi pärand. Sinna alla mahuvad naiste ja meeste rollid, lastekasvatus, kasiinode sangarid ja luuserid; alates lastekirjandusest kuni sci-fi?ni välja. Esimest korda olid ka koomiksid esindatud.
Mitmel eri laval esinesid nii kohalikud kuulsused kui ka maailmanimed…
-
VABA MAA
Arsti ja poliitikamehe, idealisti ja terve mõistuse esindaja artiklikogu, mis sisaldab olulisi artikleid nii temalt eneselt kui temast keskeltläbi aastaist 1908 ? 1939. Koniku enda lood räägivad muidugi rahva tervishoiust, poliitikast, isamaalisusest, kultuurist jne. Koostanud Küllo Arjakas ja Hando Runnel, toimetanud Katre Ligi, kujundanud Lembit Küüts. Ilmamaa, 2004. 448 lk.
Georg Julius von Schultz-Bertram
BALTI IDEALISTI KIRJAD EMALE
Nagu kirjutab Peeter Olesk saatesõnas Tallinnast pärit ülempastori poja ja…
-
Poliitikud, pedagoogid, ajakirjanikud ja tõepoolest ? miks mitte ka kirjanikud ? tuleb aeg-ajalt suunata tootvale tööle. Muidu jookseb juhe kokku nii nendel kui kõigil teistel, kes paratamatult nende toodanguga kokku peavad puutuma. Kirjanike puhul pole sokikudumine, ketrusvabrikus rassimine või allveearheoloogia õnneks siiski ainuvõimalik lahendus. Vahel aitab sellestki, kui teatava regulaarsusega rahva sekka minna ja seal natuke olla.
Tõsi küll, eelmise vabariigi kõrghetkedel prooviti tööeestluse tuhinas lämbuvaid…
-
Seega on Ameerika nagu mingisuguse eksituse vili. Ameerika ongi otsekui eksitus. Ameerika asemel peaks hoopis India olema. Muuseas. See oli seesama Kolumbus, kelle nime Joosep Toots oma koolikaaslase Heinrich Georg Aadniel Kiire ristitavale vennale kui ?üht ilusat poisslapse nime? soovitas. Ent liikugem oma mõttelaevukesel edasi. Ameeriklastel ? ja nende all mõtlen ma seekord USA elanikke ? on tavaks valida endale president ainult kahest sisuliselt arvestatavast kandidaadist.…
-
Püüdes öelda midagi Lauri Sommeri uue raamatu ?Nõidade õrnus? kohta, avastasin, et esimene lause, mis pähe tuleb, on triviaalne ?see on huvitav raamat?. Ometigi ei ole see raamat kindlasti mitte triviaalne. ?Nõidade õrnus? on huvitav ja köitev mitmel viisil. Esimene, mis mind selle raamatu juures köitis, oli raamatu formaat, mis on luuleraamatu jaoks suhteliselt tavatult suur. See annab aga luuletuste ümber juurde lausa mitu vaksa avarust,…
-
Üks olulisemaid kindlasti.
Millist suurt tulu võib sellest me kirjanikkonnale kasvada?
Kas tulu pole juba kasvamas? Lisaks vahetutele kontaktidele müüdi kahe reisi peale kokku ligi 130 raamatut. Eesti kaasaegset kirjandust. Publiku huvi sai konkreetselt tajuda. Ning see on alles algus. Plaan on ju muuta sellelaadsed kohtumised/külaskäigud regulaarseteks, rohkem raamatukogusid ja kirjanikke ning seeläbi ka publikut kaasahaaravaks.
