-
Plops! Õllelt lahkub kork. Nii meeleolu mõttes sai poest ka pisut kõrvast toodud, keldripoe asja, pääle viinerite muud polnud. Aitavad need kah.
Ega palju eriti öelda põle selle raamatu kohta, isandad Pino ning Sinijärv on ise suurema jao tagakaanel ära öelnud: keskealiste ülekaaluliste meeste kirjutatud keskealistele ülekaalulistele meestele mõeldud unistuslik lugu sellest, kuidas võiks ja peaks elama. Olgu siiski öeldud, et vajalik puudade arv pole täpselt…
-
Aidauksed ja teraspoisid
Ilus on monotoonselt korrata: lastekirjandus, lastekirjandus, lastekirjandus? ja nii edasi kas või lõpmatuseni. Magamajäämiseni. Selline kordamine on otsekui une-eelselt soovitatav lammaste lugemine (esimene lammas, teine lammas, kolmas lammas jne). Kusjuures neid une-eelseid lambaid tegelikult ju ei olegi olemas! Ent lastekirjandus on see-eest olemas. Selles ongi lastekirjanduse erinevus une-eelsetest lammastest. Niisiis, une-eelsus ühendab mõnigi kord lambad just lastekirjandusega. Sest olematute lammaste loendamise asemel võib lapsele…
-
POLITSEINIKU VÖÖ
(POLITSEINIKU HOIATAV LAUL
ALGAJALE VARGALE )
Sina oled varas,
mina olen võmm.
Mul on vöö peal püstol,
see võib teha põmm.
Ripuvad seal samas
rauad ? kas sa näed?
Nendega võin panna
lukku sinu käed.
Kae ka kumminuia,
eks ju ? on vast malkk!
Kui sa norid tüli,
on see sinu palkk.
Siis veel raadiosaatja,
millel küljes nupp ?
kutsu võmme appi
kas või terve grupp!
Kui sind veelkord taban
mõnelt pahatöölt,
omal nahal tundma
kõikke saad mu vöölt!
LEMMIKBÄNDI KOGUMIK
Juba läinud reedest saatti
kuulan ainult…
-
Ungari päritolu inglise luuletaja George Szirtes pälvis selleaastase T. S. Elioti luuleauhinna, mis antakse parimale Suurbritannias ja Iirimaal aasta jooksul ilmunud luulekogu autorile ja millega kaasneb t?ekk 10 000 naelale. Tema tööd kirjeldas ?ürii kui ?briljantselt virtuoosset kogu sügavalt läbitunnetatud luuletustest, mille sisuks nihestuse poolt tekitatud isiklikud tagasipõrked?. ?ürii esimees Douglas Dunn ütles, et ?ürii on sügavalt liigutatud Szirtesi poolt esile toodud formaalse surve erilisest määrast…
-
Meeldiva õhkkonna eest kandis eelkõige hoolt Ülo Tuulik, kes avaski ettekannete hommikupooliku väitega, et ühe inimese Tartu ülikooli aulasse kutsumine, et seal tema auks kollokviumi pidada, on eestlasele kõrgeim rahvuslik tunnustus, mis on suurem ka presidendi vabariigi aastapäeva vastuvõtule kutsumisest. Väide kõlas selles hetkes korraks ehk isegi hirmutavalt aukartustäratavalt, kuid kui selle üle järele mõelda, siis just nii ongi.
Veel lisas Tuulik Krossi kohta tabavalt: Eesti sõnaline…
-
Ka Kalev Kesküla sõnavõtt oli kantud mõttest ?Kellel on, sellele antakse?. Krossi elulugu on tavapäratult värvikas ja sündmusterohke, väärides omaette romaani või triloogiat. Sündinud 18 päeva pärast Tartu rahulepingut, ei ole kirjaniku teosed mitte ainult omaenda elu peegeldus, vaid loovad ühtlasi tahes-tahtmata sõjaeelse Eesti Vabariigi kujutise, mis on nii elujõuline, et tõrjub ülejäänud sootuks kõrvale. Seda enam, et tänaseks on neid, kes EW ajal täielikult teovõimelist…
-
Jälle on käes üks sünnipäev: Eesti Vabariik saab 87aastaseks. Vabariigi aastapäev! Ikka seesama nõukogudevastane kalendaarsus, mida nii või teisiti, vaikselt või valjusti tähistati ka siis, kui Vabariik ise oli olemas vaid n-ö virtuaalses vormis. Nüüd on see aga tõeline pidu paraadi, banketi ja presidendikõnega. Meie kirjanduslik kolikamber sellesse õhkkonda nagu ei sobikski. Ometi ? koliseb kolikambriski igat sorti unustatut, mille abil eesti kirjamehed läbi aegade riikluse,…
-
Elas Kadrioru lossis
2004. aasta oktoobris kohtus Hellar Grabbi Kadriorus Vilde muuseumis oma lugejatega, keda oli kohale tulnud rohkearvuline pere. Kuna kohtumine toimus Vilde kortermuuseumis, siis esitasid lugejad talle massiliselt küsimusi Kadrioru kirjandusmaastiku kohta. Siis vastaski Grabbi, et kuna ta elas enne sõda Kadrioru lossis, siis oli kohalik rahvas talle väga tuttav. Hellar suhtles Tammsaare poja Erikuga ja nii juhtuski, et kuulus kirjanik tegi talle pai. Rohkem…
-
Põhjalik läbiotsimine minu töökohal kultuuriministeeriumis (just neil tundidel, mil pidin osalema aastaid ette valmistatud Balti raamatumessi avamisel), ülekuulamised Toompuiestee maja kõledates anonüümsetes ruumides tihedate ribakardinate taga, süüdistused kriminaalkuriteos, meelitused ja ähvardused, et ma võtaksin süü vabatahtlikult omaks. Oli ootamatu ja kujuteldamatu, et midagi niisugust võib juhtuda. Aastal 2004 ja Eesti Vabariigis. Minu kuritegu (kriminaalkuritegu, nagu mulle püüti keerulises ja mulle arusaamatus juriidilises terminoloogias selgeks teha) oli…
-
Elas kord üks laps, kellele meeldis klotsidega mängida. Eriti meeldisid talle klotsid, mille peal olid kirjatähed ? igaühe peal üks. Ükskord, kui guvernant tegi lapsele järjekordset prantsuse keele etteütlust, mis seekord sisaldas ka suurmeeste nimesid, jõudis järg Jacques Prévert?ini. Ja täiesti juhuslikult reastas inimhakatis klotsid nii, et kokku tuli hoopis Pervert. Kogemata, täiesti kogemata. See laps oli kahtlemata väga andekas. See laps oli paljastanud Jacques?i saladuse.…
