-
Kahtlemata on Ervin Õunapuu endale meedias selgepiirilise brändi kehtestanud. Selle positiivseks tagajärjeks on, et tema loomingu vastu võivad huvi tundma hakata ka need, keda kirjandus või muudki Õunapuu asustatud kultuurialad muidu ei puudutaks. Negatiivseks tulemiks ? just ta loomingu mõistmise huvides ? on aga tõik, et enamus kriitikuid lähtubki arvustamisel brändist, mitte kirjapandust.
Õunapuu kui jäik ja leppimatu vingamees?
On nõnda juba läinud ka Õunapuu esseekoguga ?Öövöö?. Jan…
-
Öösel, alates kella 21.30st saab luuletormi eest varjuda Viljandi kultuuriakadeemia musta saali, kus pehmetel mattidel naudime vahetut luulet, mida meile pakutakse läbi laulu, tantsu, muusika ja sõna. Kui kondid kangestuvad, võib ennast sirutama tulla kogu öö avatud omaluule vabalavale või lasta end ergutada üllatuskülaliste poolt (Jan Kaus, Peeker Vägi). Öine luulemaraton kestab tormi raugemiseni varajastel hommikutundidel.
Nähtuse nimega luuleÖÖpäev põhjustajad on MTÜ UUP! ja Viljandi kultuuriakadeemia tudengid…
-
Selle töö eest tahaksin palganumbriks kaksteist puhtalt ja õlut niipalju kui kulub.
-
Andri Snaer Magnason
Pidu on ikka siis pidu, kui saad sealt kaasa ka muud peale haige pea. Ses mõttes läks V Põhjamaade luulefestival peo ette küll. Väärt luure/luulealast teavet sai kah vahetatud.
Enne seekordset luulefestivali naljatasin, et mind kutsuti üritusele eksituse tõttu. Taheti värvata luureüritusele, aga ? võib-olla keegi pudikeelne ülemus väljendas ennast sekretärile arusaamatult ja ?luure? teatud partsuliku diktsiooni läbi teisalduski ?luuleks? ? sattusin keset luulet…
-
1942. aastal sündinud saksa kirjanik Sten Nadolny sisenes maailmakirjandusse oma teise romaaniga ?Aegluse avastamine? (1983), mis on tõlgitud ligi 30 keelde ja mis autori üllatuseks on leidnud ka tugevat kirjandusvälist vastukaja. Tegu on inglise rahvuskangelase, polaaruurija John Franklini belletriseeritud elulooga. Autori õigusega on XIX sajandi esimese poole meresõitjale antud ajalooliselt küll kinnitamata omadus ? sünnipäraselt aeglased refleksid ? ning tema autentset ja põnevat elulugu järgides analüüsitud,…
-
Kes meist ei tahaks (taas) noor olla? Loomulikult me olemegi igaüks just nii noor, nagu ta parasjagu on, ja täpselt nii noor, nagu ta seltskonna jaoks juhtub olema. Ütleb igiarmas laulusalmgi, et noorus on ilus aeg ja et noorus ei tule iialgi tagasi?
Ehk nagu kirjutas klassik Gustav Suits juba aastal 1905: ?Kuid mis on nooruse aeg? // Ei ole see paastuda, ei ole see paluda,…
-
Friedrich Schiller, klassikaline suur saksa luuletaja, suri 9. mail 1805. aastal. Saksa ajakirjandus pole tema surma-aastapäevast tähelepanuta mööda läinud, vaid on täis artikleid, mis meenutavad luuletajat ja tema mõjuvõimsat retseptsioonilugu. Schillerit on peetud viimase kahesaja aasta kõige erinevamate kultuuriliste ja poliitiliste suundade teerajajaks. Sama mitmekesised on ka tänapäeva hinnangud Schilleri tegevusele. Tema ülistatud poeetiliste saavutuste ning inimese vabaduse ja inimväärsuse kaitsmisse antud sõnaohtra panuse tunnustamise kõrval…
-
5. mail avati rahvusraamatukohus V Põhjamaade Luulefestival. Luuletajad hetk enne festivalipasuna avasignaali kõlamist
Kui vaadata Delfi naistekülje kommentaarisadu, raamatukogude laenutusandmeid ja poodide müügitabeleid, siis tundub, et eesti kirjanduse halvimad päevad on käes. Postimees (Rein Veidemann) pidas tarvilikuks isegi algatada diskussiooni Eesti Kirjanike Liidu metafüüsilisest rollist meie praeguses ühiskonna. Liit olevat liiga ametiühistunud. Netikommentaaridest saame veel teada, et sääl möllab korruptsioon ja muu koledus. Et parim, mis see…
-
Jannsen on ilus nimi, kuulus nimi, kunagise tuntud perekonna nimi. Jannsenite perekond ? see kõlab ju uhkelt. Eesti elus kuninglikke perekondi olnud ei ole ja ega vist tulegi, küll aga on meil piisavalt olnud n-ö eestimeelset siniverd, elitaarselt kultiveeritud eestikeelsust, eestluse kui ideoloogia otse paradigmaatilisi kehastusi.
Esimene geneetiliselt oluline eestimeelne (kuigi poolenisti saksakeelne) perekond oli kahtlemata Johann Voldemar Jannseni (1819 ? 1890) sigitatud: tütar Lydia Emilie…
-
Johannes Paul II. Erinnerung und Identität. Gespräche an der Scwelle zwischen den Jahrtausenden. Deutsch von Ingrid Stampa. Weltbild, Augsburg 2005. 224 lk.
Mida tähendavad need sõnad ? mälestus, identiteet? Pole olemas ühtegi inimest, kes suudaks elada mälestuste ja neist kasvava identiteedita. Tihtipeale ? olgu siis isiksuste või rahvastena ? kannatame me nii ühe kui teise koorma all. Mälestused võivad olla kibedad, identiteet muutmatu. Vahel tunneme nende rõhuvat…
