-
Jonathan Franzen, Parandused. Tõlkinud Triinu Pakk-Allman. Varrak, 2004. 584 lk.
Jonathan Franzeni ?Paranduste? ilmumine eesti keeles kujutab endast tänuväärse protsessi jätkumist. Seda seetõttu, et eesti kaasaegses proosas pole psühholoogiline realism esmane vool ? erandeid, nagu alati, muidugi leidub, kas või Rein Raua ?Hector ja Bernard? ?, selle asemel domineerib muinasjutulisus, mäng müütide, lugude ja kirjanduse endaga (Heinsaar, Baturin, Kivirähk, ulmekirjanduse tugev esiletõus jne). Psühholoogilise realismi traditsiooni eestikeelses…
-
Lähenedes noorpoeet Xaintorxare luulekogule säärasest (kontekstuaalsest) vaatepunktist, peame paraku pettuma. Kuigi kohati on tema tekstides põhjamaist minimalismi, puudub siin igasugunegi sotsiaalajalooline dimensioon. Rääkimata poliitilisest. Leidub aga ambitsiooni olla kunst. Esteetiline luulekunst.
Luulekogu lapates võib jääda mulje, et tegemist on millegi eksistentsialistlikuga. Lähemal tutvumisel selgub aga, et olukord on märksa keerulisem: kõnepunktide paljususel ning dominandiotsingutel rütmilise ja semantilise vahel on märgatav mõju ka tekstide üldilmele. Kui jätta meelega…
-
Selleks, et lüürika tõeliselt mõjule pääseks, peab ta peegeldama autori sisemaailma (või mingit osa sellest), nii et lugeja suudaks oma emotsioonid värsiridadega samale lainele seada. Nii õrna nähtuse puhul nagu inimmeel ei ole autorilgi võimalik lõpuni kontrollida, kui adekvaatselt ta seda peegeldab, lugejale on saadava kogemuse jälgimine ehk mõnevõrra lihtsam.
Osa inimesi usub, et sõnades on vägi, mille abil on võimalik maailma mõjutada, sealhulgas inimestele nii head…
-
Raamat torkab silma kujunduse poolest. Õigupoolest jääb raamatut lehitsedes isegi tunne, et ?Oleksin ma luuletaja? on nii-öelda ülekujundatud: arvestades Liivi luule lihtsakoelisust, võib lavastatud (arvutitöödeldud?) fotode kasutuse vaidlustada. Samuti ei tahaks ma Liivi puhutisest raskemeelsusest hoolimata päriselt nõustuda musta värvi sedavõrd silmapaistva rõhutamisega raamatus. Ent kõigest sellest hoolimata on raamatu liigendatus siiski meeldiv ning pildiosad on peatuspunktid järelemõtlemiseks.
Liivi loomingut on juba analüüsitud palju ning seda saab…
-
ARTHUR SCHOPENHAUER:
KAKS TESTI EESTI FEMINISTIDELE
Impotentsikalkulaator 25.-
Uuri välja, kellega sinu
armuasjad kõige
halvemini klapiksid
ning mida seejärel
tegema peaks?
1. kirjuta lühisõnum:
IMPOTENTS sinu nimi partneri nimi
(IMPOTENTS BARBI MARGI)
2. saada lühinumbrile 112
(GEORG WILHELM FRIEDRICH HEGELILE)
ja saad teada.
Vaimuindeks 250.-
Kas oled
normaalne,
vaimuhaige,
psühhopaat??
1. kirjuta lühisõnum:
TILL selle pikkus cm selle värvus
(TILL 17,2 cm PUNANE)
2. saada lühinumbrile 112
(GEORG WILHELM FRIEDRICH HEGELILE)
Teenus töötab kõigile närvilistele
ja kastratsioonihirmus eesti feministidele!
OTSIME TUGLASE KULDA!
Söömata-joomata-magamata
kaenla all hardalt septembrikuu ?Looming?
torman Viljandi bussile
Teile kõike…
-
Ent need oleksid spekulatiivsemad kaugelolemise vormid. Füüsiliselt on kaugus ikkagi kas ruumiline või ajaline. Nii on Austraalia Eestist ruumiliselt kaugel ja seda ei saa lähemale nihutada. Küll aga võib mõni eestlane personaalselt Austraaliale läheneda, võib Austraaliasse reisida, n-ö Austraalia ?sisse? minna, kõnesoleva ruumilise kauguse personaalselt, iseenda jaoks annulleerida. Niisugune ongi ruumilise kauguse olemus ? mingis mõttes petlik, reetevgi. Ajalise kaugusega on teistmoodi. Ajaline kaugus on absoluutsem.…
-
Juubeliaasta
Kui ma värske prantsuse filoloogina Eesti Riiklikku Kirjastusse toimetajaametisse asusin, pandi minu lauale esimeseks tööks Jules Verne?i ?Kapten Granti lapsed?. Tuli keeleliselt ja sisuliselt korda teha 1932. aastal ilmunud Marta Sillaotsa tõlge. Marta Sillaots oli ennesõjaaegne tuntud kirjanik, kui mitte muu, siis ?Trips, Traps ja Trulli? kaudu, ka edukas tõlkija, mina aga verisulis toimetaja, pealegi on vana tõlke kordategemine, nagu teada, üsnagi tänamatu töö. Hädaga pooleks…
-
Saul Bellow 1915 ? 2005.
Teosed eesti keeles
?Püüa päeva?, tlk Enn Soosaar.
Loomingu Raamatukogu, 1968.
?Herzog?, tlk Enn Soosaar.
Eesti Raamat, 1972.
?Mr. Sammleri planeet?, tlk Enn Soosaar. Loomingu Raamatukogu 1973.
?Vargus?, tlk Enn Soosaar.
Loomingu Raamatukogu 1993.
?Vihmakuningas Henderson?,
tlk Vilma Jürisalu. Eesti Raamat, 2000.
?Tõeline?, tlk Lia Rajandi. Varrak, 2004.
Saul Bellow tähelend algas aastal 1953 kolmanda romaani ?Augie Marchi seiklused? ilmumisega ja saavutas apogee kuuekümnendatel ning seitsmekümnendatel. Auhindu ja preemiaid…
-
Islandi kirjanik Sigurjón Birgir Sigurđsson (Sjón) pälvis Põhjamaade Ministrite Nõukogu kirjandusauhinna romaani ?Skugga-Baldur? eest. Kirjaniku viiendat romaani kirjeldas auhinnakomisjon kui teost, kus ?luule ja proosa piirimail on segatud islandi saagad ning romantiline jutustamisviis meie aja eetilisi küsimusi käsitlevaks looks.? Sjón alustas oma loometeed, kuuludes 1970.-1980. aastail sürrealismi ning dadaga haakuvasse luulerühmitusse Medusa ning selline kirjutamislaad on kandnud ka tema hilisemat loomingut. Rahvusvahelist tuntust kogus ta Lars…
-
Vastuolulised. Poleks osanud arvata, et kirjanike liidu esimeheks olemine on niivõrd mitmekihiline ja intensiivne töö, kuigi Mati Sirkel püüdis tõsimeeli vältimatut hüpet tundmatusse pehmendada. Veel häirib mandaadi ja isiku vastuolu, mis sellise ametiga kaasneb, mitmed kolleegid kõnetavad mind kahetiselt: avalikult kui bürokraati, kedagi võõrast ja isegi pisut ohtlikku, konspiratiivselt ning silmast silma räägivad minuga kui ?oma poisiga?.
Positiivne on see, et on kasutada vahendid, millega viia…
