-
Kolm olevat kohtuseadus, ja ehkki kolikamber ei ole otseselt õigusemõistmisega seotud, on see põhimõtteliselt ometi teatava otsuse realiseerimise koht või vähemalt mingi otsustamise tagajärg. Seetõttu võiks saja-aastaseks saamist tähistava Noor-Eesti kohta veel kolmandat kordagi kolikambrivalguses kirjutada. Täpsemalt ? rühmituse surmast, ehkki see kõlab õõvastavalt. Ometi ? kõik, mis sünnib, peab ju surema. Iga algus kätkeb endas ka lõppu. Kuigi uuema eesti luule suurmees Artur Alliksaar on…
-
Kristiina Kass, Kasper ja viis tarka kassi. Pildid joonistanud autor. Tänapäev, 2005. 88 lk.
?Mis kasu on raamatutarkusest??
?Sellest pole kunagi nii palju kasu kui õmblemisest.?
Dialoogikatke filmist ?Tasogare Seibei?
Loomalood on tagasi: kassid, koerad, jänesed müttavad lausa karjakaupa mööda raamatuid ja rõõmustavad lapsi. Paraku ei ole rõõmustamine üksi see, mis sisse imbub, mis meelde jääb, mis inimest vormib. Ma ei suuda tänini meenutada, mis õieti juhtus piilupardikoomiksi lugudes, kuigi…
-
Palju õnne, Jaanus Vaiksoo. Sul oli võimalus olla uue aabitsateksti autor. Kas aabitsate üleküllust juba pole? Või on ajad tõesti nii kiired muutuma, et iga uus põlv vajab juba oma nägu aabitsat?
Üleküllusest on asi kaugel. Aabitsa nime kandvaid raamatuid on tõesti mitmeid, kuid enamik neist pole mõeldud I klassi õpikuna, mis järgiks õppekava ja igasuguseid muid nõudeid (sisumaht, kaal jne). Valdavalt on kasutusel ikkagi ainult Tungla-Hiiepuu-Valteri…
-
Bongorütmides astusid üksteise järel publiku ette performantsikirjanikud. Kadus luulelt ja luuletajalt oodatud raskemeelne poos. Kostsid kiired hõiked ning trummitagumine ja kõrvuni venitatud suud tõmbasid publiku viimseni sisse. Enne kui keegi rahva seast arugi sai, karati lava ees ja leelotati käteplaksude vahele: poo-ee-sii, juu-nai-deed! Tempokas intro aga valmistas ette millekski märksa tõsisemaks.
Esitusele tuli beat-box?i (tümpsu imiteerimine suuga) saatel lakoonilist lausumist Antoine Faurelt, hüsteerilist intonatsiooni repertuaarist ?Hee,…
-
Erakkondlaste plaadist tekib esiotsa vägisi tahtmine kirjutada üks korralik järjejutt: kuulates plaati esimest korda, kuulates plaati teist korda, kolmandat korda ja nii edasi. Ning erinevalt paljudest ?järgedest? igav kindlasti ei hakkaks. Kas või ainuüksi seetõttu, et (autori) ette loetud tekst pakub pidevalt seni tabamata jäänud uusi nüansse.
Üksteist autorit, kes on heaks arvanud enda loomet kõrvu samale helikandjale salvestada, ei jäta kahtlemata ruumi küsimuseks, miks seesinane, lausa eeposliku…
-
Tallinna ülikooli eesti kirjanduse õppetool korraldas 9. mail Noor-Eesti 100. sünniaastapäeva puhul rahvusvahelise seminari. Esinejaid oli Eestist, Soomest, Lätist ja Leedust.
Ramutis Karmalavičius Leedu kirjanduse ja rahvaluule instituudist keskendus oma ettekandes leedu kirjanduse olukorrale XX sajandi alguses. Maija Burima Daugavpilsi ülikoolist vaatles läti kultuurile olulisi XX sajandi esimesi kümnendeid, mil tõlgiti palju välisautorite teoseid läti keelde. Tõlgetel oli suur mõju läti kirjanikele: sel ajal on nende teostes…
-
21. ja 23. V esinevad Tallinnas ja Tartus saksa, ameerika, prantsuse ja eesti luuletajad, keda võiks laiemalt nimetada sõnakunstnikeks.
Inglise keeles kasutatakse mõistet ?spoken word?, mis viitab kirjanduse suulisusele. Siiski ei ole tegemist improviseeritud tekstidega, nagu see võib olla näiteks räpi või hip-hopi puhul. Spoken word-kirjanike ehk sõnakunstnike puhul on tegemist luuletajatega, kes peavad lisaks muule lugu ka keele ja oma tekstide kõlast. Nad mitte lihtsalt ei…
-
Saateks
New Yorgis sündinud Ameerika vanema põlve armastatuim poeet ja keskkonnakaitsja William Stanley Merwin (s 1927) on vaikuse ja kahtluse, äravõtmise ja ilmajätmise, kustutamise ja eitamise meister, ebamugavate küsimuste visionäär. Tema viimaste aastakümnete loomingu läbivaid teemasid on tarbimistsivilisatsiooni nihilism. Enne Iraagi sõja puhkemist kuulus ta haritlaste hulka, kes mõistsid otsustavalt hukka president Bushi kurjuse-demagoogia. Inimese ja luuletajana ei ole Merwin mitte niivõrd kodanik kui elanik; tema teed…
-
Võtame asju ja olukordi realistlikult, pragmaatiliselt. Võtame taasiseseisvunud-eestilikult. See tähendab, eeldame, et nüüdis-Eestis ei ole kombeks kritiseerida ei Gustav Suitsu, Friedebert Tuglast ega Noor-Eestitki. Mida nad olid, seda olid nad (väidetavalt ja ikka ja alati) õigesti. Eelnimetatud on sakraalsused, pühadused, omast kohast mingid ?isamaa isadki? ? tahtsid ju just nemad saada eurooplasteks, kelleks meie sada aastat hiljem oleme ametlikult saanudki.
See on tegelikult jama. Näiteks noore…
-
*
Põnev oli, et Eesti sai ses katoliiklikus ja kirikurohkes linnas esindatud veidi ebaortodoksse seltskonnaga. Reedel, kolmeteistkümnendal peeti ajalookonverentsi Eesti ajaloo teemal. Lisaks poola ajaloolastele kõnelesid Olaf Mertelsmann ja Silver Loit, kes mõlemad erinevad oma vaatepunktilt ja uurimistasandilt meie rahvusliku kaldega mainstream?ist. Õhtu lõbusaim ettekanne oli küll olnud ühe poolaka ülevaade Eesti Vabariigi kaitseväest ja tolle rollist XXI sajandil.
Wrocławis on ajaloost rääkimine vist muidugi paratamatu; säälne…