-
Erakkondlaste plaadist tekib esiotsa vägisi tahtmine kirjutada üks korralik järjejutt: kuulates plaati esimest korda, kuulates plaati teist korda, kolmandat korda ja nii edasi. Ning erinevalt paljudest ?järgedest? igav kindlasti ei hakkaks. Kas või ainuüksi seetõttu, et (autori) ette loetud tekst pakub pidevalt seni tabamata jäänud uusi nüansse.
Üksteist autorit, kes on heaks arvanud enda loomet kõrvu samale helikandjale salvestada, ei jäta kahtlemata ruumi küsimuseks, miks seesinane, lausa eeposliku…
-
Sellepärast tuleks alustada valijate tagasivõitmist lihtsamast. Mitte vaimust, vaid kehast! Kõikidel Respublika liikmetel tuleb minu plaani kohaselt teha kohustuslikuks käia stripiklubides strippi tegemas. Ka uusi klubisid tuleb luua, võimalikult Euroopa Liidu struktuurifondide arvel. Siis rahvas näeb, mis kellelgi on, Sest kui sul ikka midagi ripub, siis seda niimoodi ei peida nagu mingeid kavalaid parteimõtteid. Rippuvat asja on kohe näha, sellepärast see ongi aususe proovikivi. Kui ikka…
-
Tallinna ülikooli eesti kirjanduse õppetool korraldas 9. mail Noor-Eesti 100. sünniaastapäeva puhul rahvusvahelise seminari. Esinejaid oli Eestist, Soomest, Lätist ja Leedust.
Ramutis Karmalavičius Leedu kirjanduse ja rahvaluule instituudist keskendus oma ettekandes leedu kirjanduse olukorrale XX sajandi alguses. Maija Burima Daugavpilsi ülikoolist vaatles läti kultuurile olulisi XX sajandi esimesi kümnendeid, mil tõlgiti palju välisautorite teoseid läti keelde. Tõlgetel oli suur mõju läti kirjanikele: sel ajal on nende teostes…
-
21. ja 23. V esinevad Tallinnas ja Tartus saksa, ameerika, prantsuse ja eesti luuletajad, keda võiks laiemalt nimetada sõnakunstnikeks.
Inglise keeles kasutatakse mõistet ?spoken word?, mis viitab kirjanduse suulisusele. Siiski ei ole tegemist improviseeritud tekstidega, nagu see võib olla näiteks räpi või hip-hopi puhul. Spoken word-kirjanike ehk sõnakunstnike puhul on tegemist luuletajatega, kes peavad lisaks muule lugu ka keele ja oma tekstide kõlast. Nad mitte lihtsalt ei…
-
Saateks
New Yorgis sündinud Ameerika vanema põlve armastatuim poeet ja keskkonnakaitsja William Stanley Merwin (s 1927) on vaikuse ja kahtluse, äravõtmise ja ilmajätmise, kustutamise ja eitamise meister, ebamugavate küsimuste visionäär. Tema viimaste aastakümnete loomingu läbivaid teemasid on tarbimistsivilisatsiooni nihilism. Enne Iraagi sõja puhkemist kuulus ta haritlaste hulka, kes mõistsid otsustavalt hukka president Bushi kurjuse-demagoogia. Inimese ja luuletajana ei ole Merwin mitte niivõrd kodanik kui elanik; tema teed…
-
Võtame asju ja olukordi realistlikult, pragmaatiliselt. Võtame taasiseseisvunud-eestilikult. See tähendab, eeldame, et nüüdis-Eestis ei ole kombeks kritiseerida ei Gustav Suitsu, Friedebert Tuglast ega Noor-Eestitki. Mida nad olid, seda olid nad (väidetavalt ja ikka ja alati) õigesti. Eelnimetatud on sakraalsused, pühadused, omast kohast mingid ?isamaa isadki? ? tahtsid ju just nemad saada eurooplasteks, kelleks meie sada aastat hiljem oleme ametlikult saanudki.
See on tegelikult jama. Näiteks noore…
-
*
Põnev oli, et Eesti sai ses katoliiklikus ja kirikurohkes linnas esindatud veidi ebaortodoksse seltskonnaga. Reedel, kolmeteistkümnendal peeti ajalookonverentsi Eesti ajaloo teemal. Lisaks poola ajaloolastele kõnelesid Olaf Mertelsmann ja Silver Loit, kes mõlemad erinevad oma vaatepunktilt ja uurimistasandilt meie rahvusliku kaldega mainstream?ist. Õhtu lõbusaim ettekanne oli küll olnud ühe poolaka ülevaade Eesti Vabariigi kaitseväest ja tolle rollist XXI sajandil.
Wrocławis on ajaloost rääkimine vist muidugi paratamatu; säälne…
-
1942. aastal sündinud saksa kirjanik Sten Nadolny sisenes maailmakirjandusse oma teise romaaniga ?Aegluse avastamine? (1983), mis on tõlgitud ligi 30 keelde ja mis autori üllatuseks on leidnud ka tugevat kirjandusvälist vastukaja. Tegu on inglise rahvuskangelase, polaaruurija John Franklini belletriseeritud elulooga. Autori õigusega on XIX sajandi esimese poole meresõitjale antud ajalooliselt küll kinnitamata omadus ? sünnipäraselt aeglased refleksid ? ning tema autentset ja põnevat elulugu järgides analüüsitud,…
-
Kes meist ei tahaks (taas) noor olla? Loomulikult me olemegi igaüks just nii noor, nagu ta parasjagu on, ja täpselt nii noor, nagu ta seltskonna jaoks juhtub olema. Ütleb igiarmas laulusalmgi, et noorus on ilus aeg ja et noorus ei tule iialgi tagasi?
Ehk nagu kirjutas klassik Gustav Suits juba aastal 1905: ?Kuid mis on nooruse aeg? // Ei ole see paastuda, ei ole see paluda,…
-
Friedrich Schiller, klassikaline suur saksa luuletaja, suri 9. mail 1805. aastal. Saksa ajakirjandus pole tema surma-aastapäevast tähelepanuta mööda läinud, vaid on täis artikleid, mis meenutavad luuletajat ja tema mõjuvõimsat retseptsioonilugu. Schillerit on peetud viimase kahesaja aasta kõige erinevamate kultuuriliste ja poliitiliste suundade teerajajaks. Sama mitmekesised on ka tänapäeva hinnangud Schilleri tegevusele. Tema ülistatud poeetiliste saavutuste ning inimese vabaduse ja inimväärsuse kaitsmisse antud sõnaohtra panuse tunnustamise kõrval…
