-
Teun A. van Dijk, IDEOLOOGIA MULTIDISTSIPLINAARNE KÄSITLUS.
Tõlkinud Merit Karise. Tartu Ülikooli
Kirjastus, 2005. 462 lk.
Kapitalistlik paljusus ja tasakaal: mitmekesised rämpstoidu ja bodybuildingu valikud hoiavad elajaid terviklikus ja katkestuseta ringahelas.
Marcos López. Kõik ühe peeso eest. Buenos Aires. 2003. Marcos López. Boca juniors. Córdoba. 1995. Marcos Lópezi ja Peeter Lauritsa ühisnäitus on Tallinna Kunstihoones 24. II – 2. IV.
Nii hämmastav kui see pole, kuid juba ligi…
-
Carl Gustav Jung,
PSÜHHOLOOGILISED TÜÜBID.
Tõlkinud Piret Metspalu. Ilmamaa, Tartu 2005. 759 lk.
Viimase poolteise aasta jooksul on eesti keeles ilmunud terve rida raamatuid, mis on seotud Carl Gustav Jungi nimega: “Mälestused, unenäod, mõtted” Eesti Raamatult (tlk Leo Metsar), “Inimene ja tema sümbolid” Eesti Analüütilise Psühholoogia Seltsilt (tlk Raul Kilgas, Ivar Männamaa ja Pille Varmann), “Mina ja alateadvus” kirjastuselt Ilo (tlk Merike Steinert) ja nüüd ka üks…
-
Carl Gustav Jung. MINA JA ALATEADVUS. Tõlkinud Merike Steinert. Ilo 2005.
158 lk.
Carl Gustav Jung. INIMENE JA TEMA SÜMBOLID. Tõlkinud Raul Kilgas, Ivar Männamaa, Pille Varmann. C.G. Jungi Analüütilise Filosoofia selts 2005. 416 lk.
Eesti Jungi-sõpradel oli põhjust möödunud aastal rõõmustada. Trükist tuli mitu mahukat ja olulist Jungi teost. Aasta alul leidsid huvilised raamatu “Inimene ja tema sümbolid”, päris aasta lõpul ilmus “Avatud Eesti raamatu” sarjas…
-
Vahur Afanasjev, KASTRAAT ONTARIOST. 2005.
Mõni aeg tagasi, 15. detsembril möödunud aastal, tähistas kirjanik Vahur Afanasjev Ku-Ku klubis oma järjekordse romaani füüsilisel kujul väljaandmist. Nii vähemalt nimetas ta ise oma raamatu esitlust. “Kastraat Ontariost” on lõbus, hoogne, irooniast tiine ning eestlaste provintsimentaliteeti pilav teos. Eks hakka praegu peamiselt Belgias pesitsevale Afanasjevile distantsilt vaadates konnatiigi pisikesed, mudased sulpsatused ning valitseva eliidi lauslollusest ja isiklikust kasusaamisest ajendatud tegevus paremini…
-
Toomas Vindi “Topeltvalguses” on tõenäoliselt muheledes, ehk itsitadeski kirjutatud raamat. Sedavõrd selgelt on tunda autori mõnu ladusast tekstivoolust, millesse pikitud kavalaid humoorikaid vihjeid.
Millest teos räägib? Kui teha lühikokkuvõte, mõjub see kitšilikult, melodramaatiliselt, aga see on vaid pealiskiht. Romaani tegevus toimub murrangulisel 1988. aastal. Kommunist Helger Tepneri noorem naisalluv Viivika tuleb ülemuste kutsel soome külalistega õhtustama, misjärel Tepner kutsub Viivika oma suvilasse, kus nad veedavad mõne aja…
-
netifoto
“Igapäevased praktikad. Tegemiskunstid” on mitmeski mõttes ebaharilik raamat. Igapäevaelu nagu kõndimine, rääkimine, lugemine, sisseostude tegemine või toiduvalmistamine näib kuuluvat pigem XX sajandi II poole kunsti või kirjanduse huvisfääri (mõelgem kas või Andy Warholi kuuetunnisele filmile “Uni”), Michel de Certeau’ teos on aga sündinud riiklikult tellitud uurimisprojektina. Lugeja võib selle peale oodata statistikast ja näidetest pungil lehekülgi, kuid leiab eest hoopis tavaliste toimingute teemalise teoreetilise arutelu, mis…
-
erakogu
Michel de Certeau (1925 – 1986) on vaieldamatult üks XX sajandi teise poole erandlikumaid prantsuse mõtlejaid, kutsumuselt jesuiidipreester, oli ta üks Jacques Lacani Ecole freudienne’i asutajaliikmeid, A. J. Greimasi semiootikaseminaride sagedasi külastajaid, mitmete Prantsusmaa ja Ameerika ülikoolide õppejõud, ühtaegu ajaloolane, psühhoanalüütik, teoloog, filosoof, antropoloog. Enne kui peatume tema kireval loometööl, palun teil iseloomustada Michel de Certeau’d inimesena ja paigutada ta prantsuse intellektuaalsele pildile.
Michel de Certeau on…
-
Albert Speer, MÄLESTUSED. Varrak, 2005. 640 lk.
Albert Speer, härrasmees-nats, on saatuse tahtel jäänud huvitavaks legendiks heast natsist. Halbadest natsidest nagu Hitler, Himmler, Goebbels, Göring ja teised vähem tuntud kaasaegsed eristab teda kõrgema keskklassi päritolu, tehniline taip, kõrgem haridus ja romantiku oreool. Göringi alatasa mainitud joviaalse poollabasuse taustal tundub (tundus?) Speer justkui ilmutus teisest maailmast. Kolmekümnendate Saksamaal räägiti Wilhelmi ajastust umbes nii, nagu viiekümnendate Eestis Eesti ajast…
-
1946 pidi ta Nürnbergis üles poodama. Ta pidi jagama Hitleri kindralite, välisminister Ribbentropi ja kõigi teiste valitsuse tippjuhtide saatust – muidugi mitte nende, kes olid jõudnud põgeneda Mehhikosse, Brasiiliasse või teinud enesetapu.
Ta oli kindel, et 15. ja 16. oktoobri vahelisel ööl hüütakse ta nime ja viiakse Nürnbergi kohtusaali kõrvale vangikambrisse, sealt edasi, käed selja taha seotud, kohtumaja ajutisse võimlemissaali, kus seisis võllapuu. Ta nimi jäi välja…
-
Tali valla ajalugu. Kehtestatud Tali valla volikogu määrusega 10. 10. 2005 nr. 4. Tali 2005. Kirjutas Kivisildnik. 31 lk.
Olen kuulnud küll, et inimesed on raamatut lugedes ennast seaks vihastanud, taevasse tõusnud, naeru- või nutukrambid saanud, ka kirgastunud. Aga vägilasetunnet ei saanud ilmselt isegi Valmar Adamski oma kirjatöid üle lugedes kätte. Mind seevastu haaras vägilasetunne Kivisildniku “Tali valla ametliku ajaloo” üheksandal leheküljel, kus on otsesõnu öeldud, et…
