-
Koidula seos romantismiga on küllap adutavam kui kellelgi teisel sellest süngest plejaadist, mille moodustavad Faehlmann, Kreutzwald, Jakobson, Peterson, Jannsen ja kahtlemata veel paljud, kelle nimi mulle ei meenu. Esiteks muidugi seetõttu, et tegu on luuletajaga. Teiseks, naisega. Kolmandaks, “rahvuse emaga”. Neljandaks, püha neitsiga. Muidugi on veel teisi põhjusi.
Koidula armastusluule on romantiline ja sünge nagu gooti subkultuuri liigituval teismelisel. Morbiidsus, mis kõlab “Sind surmani!” poliitilistes värssides –…
-
Raamatukogus “registraatori ehk loostajana” töötav härra Ajao oli ühel hetkel, hoides “käes maailmakirjanduse tippteoste nimistut, ivake põnevil nagu kunstifanaatik, kelle ees on ainulise näituse kataloog, ning imestas, mis tal on kõik veel lugemata: vanimast pärsia kirjandusest “Ardašir Papakani teod”, hiinlaste suurromaan “Kolmevalitsus”, mida võib võrrelda rahvusliku eeposega, tillukeste riikide pesast Baltikumist eesti kirjaniku A. H. Tammsaare “Tõde ja õigus”, ning siis veel venelase Krõlovi valmid, kus…
-
Arvo Valton on tänases eestikeelses kultuuriruumis igapäevane asi. Võib juhtuda, et üteldakse: “Näe, tulen mööda Narva maanteed, Valton tuleb vastu, nagu naeratas, ega ometi mulle, ta ju ei tunnegi mind.” Jne. Niisugune igapäevane kultuuriasi, niisugune igapäevane mees, et peaks ikka küsima, ega tal kolikambriga asja ei ole. Ongi! Iga õige eesti kirjanik on ka kolikambri-kutt! Valtoni parim kolikambrivärk on suhteliselt uus asi, ilmunud aastal 1999, pealkirjaks…
-
Kahju sellest maailmast
kui ta minust ilma jääb
aga natuke heameel kah
saab tülist lahti
Et kahjutunnet kahandada
ja headmeelt suurendada
püüan veel siin olles
maailmale
võimalikult palju tüli teha
Küll ta siis ükskord rõõmustab
kui lahti saab
See siis ongi minu panus
Niisiis peagi on meid seitse miljardit
mina ikka üksainus
mis vahet olgu või paar tuhat
mina üksainus
kõik muudkui teevad midagi
minu nimi on keegi
Too vilkuv täht on mu kujutlus
miljon valgusaastat
pole minu jaoks tegelikkus
Sina oled mu vilkuv täht
ja varsti varsti…
-
Täna kell 17 esitletakse Tartus uue keeltemaja ehk Paabeli fuajees (Ülikooli 17) saksa kirjanduse professorile Claus Sommerhagele pühendatud mälestuskogumikku “In memoriam. Claus Sommerhage”.
Claus Sommerhage (surn 2003) oli aastatel 1992 – 1999 Tartu ülikooli saksa filoloogia külalisprofessor. Tema juhendamisel töötati välja tänapäeva nõuetele vastav saksa kirjanduse õpetamise programm, tema eestvedamisel hakati korraldama iga-aastast Saksa-Eesti akadeemilist nädalat Tartu ülikoolis, hakkas ilmuma germanistikakogumik Triangulum, täienes oluliselt saksa filoloogiaosakonna raamatukogu…
-
Kai-Mai Olbrit tuntakse kui hispaania hingega naist, kes paljusid asju elus ja kunstis teeb ikkagi, kõigest hoolimata, teiste kiuste, au rebours. Viimati valmis temast selleteemaline telesaadegi. Tema ettevõtlikkus väärib imetlust – just nagu “omal jõul läbi Andide” on ta toime tulnud fantastiliste kunstiprojektidega. Tema pühendumus väärib imestust – usun, et nii suurt osa oma isiklikust rahast pole kunsti alla pannud mitte ükski praegu elus kunstnik. Respekt!
Tuleb…
-
Esimesed Betti Alverile pühendatud “Tähetunni” luulepäevad olid aastal 1993. Kolmeteistkümne festivali jooksul on olnud teemasid Betti Alveri loomingust kuni maailma luuleparemikuni, Arbujatest eesti uusima luuleni.
Tänavuste, XIII Betti Alverile pühendatud luulepäevade teema oli “Ballaad”. Žürii esimeheks antoloogia “Eesti ballaad” koostaja kirjandusloolane Arne Merilai.
Ballaadieksperti läks žüriil hädasti tarvis, sest lavastused varieerusid täispika ballaadi ettelugemisest ülikontseptuaalsete ning peaaegu tekstivabade lahendusteni. Arne Merilai julgustas kõiki tõlgendusi avatud südamega vaatama…
-
24. ja 25. oktoobril oli peamiselt Kesk-Eesti poeesiakalduvustega keskkooliõpilastel Türi majandusgümnaasiumis (TMG) omaluulelaager. Laager kandis pealtnäha dešifreerimatut pealkirja “JaPe”, mis osutus elava luuleklassiku Jaan Pehki initsiaalide arenduseks. Esimese “JaPe” veteranideks võivad end tulevikus lugeda 18 noorluuletajat Vana-Vigalast, Sakust, Põltsamaalt, Puurmanist, Raplast, Tartust, Tallinnast, Taeblast ja Türilt.
Laager koosnes õhtusest ühisesinemisest ning õpitoast järgmisel hommikul, mille käigus õpetajastaatuses Kivisildnik, Jaan Pehk ning Veiko Märka analüüsisid 14 osaleja varem…
-
Kõik vajub tasapisi aegade hämarusse, kõik hämardub, ähmastub, selles on aja olemus, see on paratamatus. See kehtib ka kirjutanud/kirjutavate daamide kohta. Kes haritud eestlastest ei teaks näiteks Marie Underit (1883 – 1980), eesti ühte tuntumat, samas ilusamatki luuletajat? Ent vähesed teavad tema luules esinevat surmatemaatikat, või kui teavadki, siis eelkõige seoses tema viimaste elukümnenditega. Vähesed tunnevad Underi sulest pärinevat ballaadi “Taevaminek” (1929) – täiuslikuks vormitud nägemust…
-
Raamatuküla on kõrvalseisjale tõenäoliselt üsna uus ja hägune mõiste. Tegelikult on säärased raamatukülad teinud Euroopas ilma juba pikemat aega ja raamat on seal kõige muu hulgas saanud vaikselt välja sureva väikse paiga elluärataja rolli.
Idee on lihtne (teostamine küll palju keerulisem): linn või küla, kus ei toimu midagi erilist, on pandud elama läbi second hand (aga ka uute) raamatute; sõnaga, huvi lugemise vastu aitab muuta oma elukoha…
