-
Lõhe
Esimese ja Teise Eesti vahel suureneb
tuues häda mõlemale
rikastele ja vaestele
tarkadele ja rumalatele
ilusatele ja koledatele
kuulsatele ja tundmatutele
Rikkad
surevad liigsöömisse ja liikumisvaegusse
(röövmõrva ohvrina)
vaesed
kõngevad leivasabas külma kätte
(politsei eest põgenedes)
Tarkade surma põhjustavad
müokardi infarkt koos ST-elevatsiooniga
hüpokortikotropism
beniigne rekurrentne meningiit
rumalad
lähevad purjuspäi ujuma
kõnnivad helkurita sõiduteel
ehitavad seinakappi lõkke
Ilusatel
lõhkeb silikoon rindades
koledatele
lüüakse kaikaga pähe
Kuulsad
varisevad kokku lava taga
pärast viiendat lisalugu
tundmatud
neile haudu kaevates pärgi tassides
raidkive raiudes peieviina kaanides
Loodus tühja kohta ei salli.
Eestlaste…
-
Jah, raske on tänase levimuusikaturu taustal mõista, tabada, et kunagi ei otsitud säält mitte ainult suurt meelelahutust, pohmakahäguni vältavat pidu, valemit rohkema seksi ja šefima stiili leidmiseks, vaid prohvetlikku sõnumit, juhatust. Sest ühel hetkel olid kõik muud võimalikud kanalid inimesed reetnud, end maha müünud: religioon kui institutsioon, võimumängupõrgu ja poliitika, paljud suured kirjanikud-kunstnikudki andsid alla või eemaldusid solipsistlikesse süsteemidesse, mida saab parimal juhul ehk mässuna näha.…
-
Kuhu see XVI sajandi India bhaktiusku naismystik meie taustal asetub? Eks ikka vanasse viirukiselt laulupalvelisse Thākuri voolusängi, mida hiljuti rikastas Kareva peen valik Kabiri loomingust. Thākur, too India-Euroopa kultuurisild, kirjeldab samasuguseid maastikke ja aimusi, temalgi sulavad yhte taevane ja maine armastus. Kabir, olgugi mees, pöördub usutava kohaselt Jumala poole samuti pruudina. Ta luuletusi lõpetavad Mirabaiga sarnased “moraalid”. yldtoon on Kabiril siiski mõtisklevam. Mirabai ei toonud usulisse…
-
Sass Henno: Mina löön endale mingi raske tömbi esemega meelekohta, kui kõik samamoodi edasi läheb. Ausõna. Praktiliselt aasta aega juba, kurat küll! See on ikka täiesti haige, kuidas ma kõike kõigile luban! Jah, ikka annan teile intervjuu. Jah, muidugi ma tahan seda saadet teha. Jah, ikka ma vastan teie jõuluküsimusele. Jah, loomulikult esinen teie seminaril aruka ettekandega! Kindlasti jõuan need käsikirjad sellel aastal kaante vahele panna.…
-
Selle aasta sisse jääb taas leitud aeg lugude rääkimiseks, s.t lugude rääkimine on kirjanduses rohkem esile tõusnud, tähtsamaks saanud. See on arvatavasti aja tingimus: võõrandumist, kiirustamist, üksteise kaotamist saab ületada vaid lugusid rääkides, nõnda, et need koonduvad miskiks pärimuseks, identiteediks.
Lapsed on üks tähtsamaid sihtrühmi, kelle poole kirjanduse nägu praegu peab suunatud olema – et ta ei kaotaks oma lugejaid klantspildilistele ja odavatele lobatrükistele ning teleseeriatele.…
-
Arvan, et kogenud kirjastaja Hando Runnel ei ole ka sel korral eksinud. Mida rohkem Uku Masingut avaldada, seda enam ootavad lisa need, kes on ta enda jaoks avastanud. Masing on tervik, ükskõik kui erinevate asjade külge ta poleks oma kätt pannud. Mäletan, kuidas ta 70. sünnipäeva puhul korraldasime 1979. aastal usuteaduse instituudis väikese teaduskonverentsi, kus neljakesi rääkisime ta elutöö eri tahkudest. Masing ei olnud sugugi vaimustatud,…
-
Okupatsiooniajal oli teistmoodi, siis oli jõulude ajal eriti “kole”, siis olid jõuluakende taga KGB nuhid, päkapikud viidi KGBsse ülekuulamisele, küllap neid seal peksti ka, vaesed väikesed mehed (!), jõulude asemel olid näärid, oh, see õudne Eesti NSV aeg, kus jõulusid ei tohtinud olla, aga ega neid ju otseselt ei keelatud ka. Ja siin see point ongi. Okupatsiooniajal olid ehtsamad jõulud kui praegu, sest siis ei olnud…
-
Yann Martel, Pii elu. Tõlkinud Tiiu Kraut. Pegasus,Tallinn 2005. 313 lk.
Yann Marteli Bookeri auhinna pälvinud “Pii elu” on Eesti raamatute kohta väga hästi köidetud ja ladusalt tõlgitud suurepärane juturaamat. Ei vähem, ei enam. Raamatu ümbrispaber ja autori eessõna kuulutavad küll, et tegu on teosega, “mis paneb teid Jumalasse uskuma” (lk 10), kuid see mõjub ülepakutult.
Välistada seda tõepoolest ei saa: ilmutuse osaliseks on saanud nii ebatõenäolised tegelased…
-
Aga sellele vaatamata oli ta maksimalist. Võtame näiteks tema peateose “Keeleuuenduse äärmised võimalused” (1924), mille tiitellehel on postulaat: Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmattuseni tõmmata. Järgmisel lehel täpsustatakse: “Selle kurv on siin teoreetiliselt lõpmattuseni tõmmat.” (J. Aavik, Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu 1924, lk 3.)
Aavik oli seega lõpmatuse-mees, vähemalt teoreetiliselt. Aga mainitud raamatus on Aavik ka ärimees, ostumees (mitte müügimees!), ta ostab oma suurejoonelise keeleuuenduse projekti tarbeks uusi…
-
Foto: Piia Ruber
Esmalt, palju õnne Balti Assamblee kirjandusauhinna võitmise puhul. Mida see sulle tähendab? Oled tegelikult üsna tagasihoidlik ja mittematerialistlik inimene. Kas selline auhind sind üldse niiväga puudutabki?
Ei, mulle see tegelikult väga meeldis, et ta niiviisi “kobatas”. Ma olen ise kunagi seal žüriis olnud ja tean, et see on väga palju juhuse asi ka. . . .
Poliitiline mäng ka?
Seda vähem. Algse projekti järgi ta pidanuks olema poliitiline mäng…
