-
Foto: Hele-Mai Alamaa/Eesti Naine
Ma ei hakka sumpama ürgmetsa sõnajalgade tihnikus ega uurima paeklindi miljoniaastaseid kihistusi, mida “Sõnajalg kivis” endas peidab. Nikolai Baturini romaanis on lugeja jaoks liigagi palju neid ahvatlevaid niidiotsi, millest kinni hakata ning tõmmata ja tõmmata, kuni nööp eest kukub. Üheks võimalikuks niidiotsaks on muidugi ikka ja jälle naine – Nikolas Batriani abikaasa Paetricia Batrian. “Neljakümne ligidal, blond kaunitar, kes oleks nagu vanalt lossimaalilt…
-
Nikolai Baturini uus romaan “Sõnajalg kivis” kujutab endast tol piiril asuvat teost. Autori eesmärgid jäävad hämaraks, tema meetodid pigem takistavad kui aitavad lugejal sukelduda romaani maailma ning identifitseerida end selle tegelastega. Kohati näib, et Baturin teeb seda lausa täiesti teadlikult.
Suur osa romaani tegevusest toimub merel või on seotud merega. Autor annab suure andumuse ja detailsusega edasi utoopilise allveelaevahävitaja tehnilisi andmeid ning kirjeldab tulevikulaeva välimust, sisemust ja…
-
Leelo Tungal koos Hal Sirowitziga. erakogu
Islandil toimunud lasteluulefestivali kohal heljus saare hea ja südamlik vaim, keeltekatlas jäi silma nii mõnigi vaimustav lastekirjanik, keda maakeeldegi tõlkida tasuks.
Septembri viimasel nädalal peeti Islandi pealinnas Reykjavíkis laste- ja noorsookultuurifestivali “Riimid, lalinad ja laulud” (“Rhymes and Rigmaroles and Songs”), millest tänu Põhjamaade Instituudile ka minul oli rõõm osa võtta. “Rõõm” pole siinkohal sõnakõlks, sest mitme maa kolleegide seas sellel imelisel saarel…
-
“Käi vanad rajad uuesti läbi. Käi seal, kus me kahekesi kõndisime ja ma sulle jutustasin. Uita mööda aruheinamaid ja niite, istu kaasikus ja kuulata puude kohinat, kõnni õhtuses udus rabaveerul, kummardu ohvrikivide kohale, vaata maaihust väljakeevat allikavett. Siis hakkab maa sulle kõnelema.”
“Nagu ta sinule kõneles?”
“Nagu meile kõigile. Kuule, kas sa mu nime veel mäletad?”
“Mäletan. Roiu Minn.”
Sel suvel – ehk siis me aja-arvamise järgse 2006. aasta…
-
Nick Hornby, Pikk tee alla. Tõlkinud Maret Kaik. Varrak, 2006. 304 lk.
Elus on ikka teemasid, mida inimesed hästi puudutada ei taha. On kuidagi piinlik või neist pole lihtsalt kombeks rääkida. Eestlased muidugi hiilgavad oma tabuteemadega, võiks ka öelda, et kõige tervemõistuslikum järgib vanasõna ja muudkui vaikib. Niipea kui peaksid suu paotama, võib juhtuda, et oled eksinud hea tooni vastu ja sunnid kaaskondseid tegelema probleemidega, millega nad…
-
Eesti kultuuri austajale on saare fenomen tõenäoliselt kõige tuttavam seoses painavate armurõõmudega. Piisab, kui meenutada Friedebert Tuglase kõikevõitvat erootilist impressionismi novellis “Maailma lõpus” (1915), kus saare naise (Hiigelneitsi!) hiigeliharus ruineerib ja lõpuks kriminaliseerib isegi meremehe. Või siis August Gailiti romaani “Purpurne surm” (1924), kus tegevuspaigaks oleval Varria saarel seksuaalselt hullunud naiste hordid ajavad taga väljasurevaid mehi.
Saarepiiga lugu
Saare fenomeni, teisisõnu saarelisuse/insulaarsuse diskursus algab siiski Friedrich Reinhold…
-
Béla Hamvas, Veini filosoofia. Verb, Tallinn 2006. 115 lk.
“Joomisel on üks seadus: ükskõik millal, ükskõik kus, ükskõik kuidas. Tõsise aja, tõsise inimese ja tõsise rahva jaoks sellest piisab,” sedastab Béla Hamvas oma “Veini filosoofias” (lk 80). Seejuures sugugi mitte raamatu alguses, vaid pigem lõpus – selgitanud eelnevalt veinide metafüüsilisi ja alkeemilisi omadusi ning andnud ka ülevaate Ungari veinidest ja nende joomisega seotud tavadest. Niisiis ei ole…
-
Raivo J. Raave, Kõrvakiil ja käesuudlus. Tallinn 2006. 264 lk.
On valdkondi ja tegelejaid, mida või keda kritiseerida ei ole mõtet, kuna on hea, et inimesed üleüldse mingis sellises suunas tegutsevad. Pealegi võib muutuda nende inimeste kriitilisem arvustamine automaatselt ka kogu haruldasema valdkonna kriitikaks. Näiteks on seda sorti õrn teema religiooni ja kirikuga seonduv. Ometi kui inimene ise justkui taotleb meediafiguuri või arvamusliidri rolli, peab ta mõistma,…
-
Teatud hetk, kui sul jookseb kokku sinu mõte, mõttejooks, arenguruum, loogika, arusaam iseendast ja teistest ja nendest, kes ümbritsevad meid, tuleb isu öelda: “. . . .persse see valu ja vaev!”
Kui on just see moment, mil sa oled mööda pääsenud punktist, kus ühe päeva kaotus oleks katastroof. Käige persse oma Carlsbergi õluga, Qteki ja uhiuue Chevrolet’ga. Jumalast pohhui, mis juhtub. Naised-lapsed kisavad, et sa ju said oma võimaluse,…
-
(Peatükk Pegasuse kirjastuses peatselt ilmuvast romaanist “Lumi”.)
Nobeli kirjanduspreemia läks sel aastal türgi romaanikirjanikule Orhan Pamukile (s 1952), kelle läbimurre kirjanikuna tuli 1970ndail. Ta on üks populaarsemaid türgi kirjanikke maailmas ja ka kodumaal. Isegi vaatamata kurdide poliitilisele toetamisele ning skandaalile ja kohtuasjale, mis ta endale kaela tõmbas, kõneldes Šveitsi meedias miljonist tapetud (täpsemini 1915 – 1917 kõrbesse surema saadetud) armeenlasest – see on tänini Türgis tabuteema. Pamuk…
