-
Juhtus nii, et enne Tiit Made raamatu “Ükskord niikuinii” lugemist olin just lõpetanud Edgar Savisaare “Peaministri” läbipuremise. Savisaare raamat on ääretult isiklik: minu mõtted ja tahtmised, minu tegemised, minu võitlus. . . . Kõik sündmused, kõik asjaolud, kõik inimesed nähtud läbi isikliku prisma, isiklike läbielamiste – ka täna, kirjutamise ajal, veel. Ja kõik koos süvaanalüüsiga.
Madel torkab silma aga tahtlik kõrvaltpilk, krooniku impersonaalsus kuni selleni välja, et ta endast kõneleb…
-
Knuts Skujenieks, Mats Traat ja Victoria Traat.
16. novembril tähistati Tallinnas Läti saatkonnas Läti Vabariigi 88. aastapäeva. Oma loomingut tutvustasid hiljuti 70aastaseks saanud läti luuletaja ja tõlkija Knuts Skujenieks ning helilooja Uldis Fridrihsons. Knuts Skujenieksi luule tõlkeid (ilmunud “Läti uuema luule valimikus”, Eesti Raamat, 1997) luges läinud nädalal 70. sünnipäeva tähistanud kirjanik Mats Traat. Sama õhtu jutuajamises osalesid Knuts Skujenieks, Mats Traat, Victoria Traat, Guntars Godiņš ja…
-
Tiit Aleksejev, Valge kuningriik. Varrak, 2006. 198 lk.
Betti Alveri debüüdiauhind on kõige olulisem tähelepanuavaldus, mis meil noore (või, noh, alustava) autori töö tunnustamiseks olemas. Kui vaadelda, kuidas auhinda viimase kümmekonna aasta jooksul antud, tuleb rahul olla: valitseb tasakaal, auhinnatud on nii luuletajaid (nt Varblane, Kruusa) kui prosaiste (nt Heinsaar, Kunnas), aga ka tekstieksperimentaatoreid (Erkki Luuk, raamatu “Jaak Rand ja teisi jutte” autorite kollektiivi).
Aasta 2006 jääb mulle…
-
Toomas Raudam, sul ilmus just uus raamat, esseede-artiklite kogumik “Väike äratundmiste raamat”. Kuidas sa sellest seosest mõtled – ajakirjandustekst versus kirjandustekst? Kas sa kirjanikuna mõtled juba ka tillukest lehenuppu treides selle loo kohale mingis suuremas mõeldavas narratiivis?
Ei, seda just mitte, lehelugu on ikka lehelugu, lihtsam, selgitavam, didaktilisem. Mulle ei tule meelde, et üks oleks teiseks üle läinud, võib-olla Postimehes töötamise ajal midagi oli. Küll olen püüdnud…
-
Helga Nõu avab minu meelest oma viimases teoses “Ood lastud rebasele” tõetruult naise hinge ja, mis ehk kaaluvaim, oskab oma tähelepanekuid-fantaseeringuid haaravalt kirjeldada. “Ood. . . .” on ühetegelaseromaan, peategelane Hanna on a ja o, kõrvaltegelased on kõik temaga seotud, mitmed mehed neist mänginud Hanna elus tähtsat osa. Teose kompositsioon võiks peegeldada ehk kanapäisust, või kui see liiga räigelt kõlab, siis ehk paanitseva naise mõtete ja tunnete virvarri, mida…
-
*
kui ma mõtlen venetsueela vaeste peale
siis meenuvad mulle nende savionnid
või olid need kivist
või prahist
või kurat teab millest
maracaibo järve ääres
seal kus maracaibo pole enam
laht nafta ja maailma pikim sild
ka pilvelõhkujatega miljonilinn mitte
mille kuberner oli harry männili äi
minge ja vaadake tema monumenti
otsekui barclay de tolly isamaasõjas napoleoni vastu
araabia täkul keset naftat
põlvini põlvili
ja teisel pool riigile kuuluvat naftat
raudtee kitsaste rööbastega
ja
vaesus vaesus vaesus
mis te arvate
mis neil vaestel oma…
-
Kirjanike merejalaväeüksus eesotsas kapten Kausjaniga (armeenlane, endine mereröövel) Pahkla välilaagris suureks raamatukogudessandiks valmistumas.
Ettevõtmise “Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes. Kirjandustuur III 28. – 30. novembrini 2006” eesotsas on kirjanike liit ning oma õla alla pannud kultuuriministeerium võiks seda missiooni ka edaspidi samamoodi toetada. Eelmise aasta oktoobri lõpus sõitis üle Eesti laiali seitse autot, igas kolm-neli luuletajat, prosaisti vm kirjameest. Tänavu stardib viis ekipaaži: pealinna soliidsed daamid ja härrad…
-
Jeannine Burny ja Maurice Carême’i armusuhtest sai alguse kirjaniku elu lõpuni väldanud kaunis koostöö. Jeannine Burnyga käis vestlemas tõlkija Helle Michelson, kes kanti hiljuti Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu aunimekirja just Carême’i “Muinasjutud Caprine’ile” tõlkimise eest. Selle au osaliseks said ka Jaan Rannap jutustuse “Nelja nimega koer” ja Viive Noor oma illustratsioonide eest.
Kui me kirjastuse Eesti Raamat toimetajatena 1980. aastate algupoolel ühel järjekordsel Moskva raamatulaadal koos kolleeg Rein…
-
Oskar Tanner (kodanikunimega Lembit Rattus) alustas 1975. aastal Pioneeri ja Tähekese ühistoimetuses, edasi tulid Rahva Hääl, TMK, Sõnumileht. Pedagoogi-, kirjastaja-, toimetaja- ja tõlkijaametit on ta pidanud aastakümneid. Ja kui temalt küsisin, et mitme raamatu tegemisel siis kokku käpp sees olnud on, vastas ta pärast korralikku mõttepausi, et no sadakond ikka. Aga sada on selline ümmargune tagasihoidlik number.
Hiljuti avaldas Tanner romaani “Mai lõpus õitsevad sirelid”. Kui mõne…
-
Irina Meljakova, Sipelgapesa. EKS,TVZ, 2006.
Dmitri Krasnov, Suvine vaherahu. EKS, TVZ, 2006.
Lõpuks ometi on luuletaja ja kultuurimisjonär Igor Kotjuhh jõudnud ammu ihaldatud eesmärgini: esimesed noorte vene keeles kirjutavate Eesti luuletajate kogumikud on trükist väljas. Need kaks raamatut avavad uue raamatusarja “Tuulelohe: esimene lend”. Ehk siis, tänu kirjanduslikule ühendusele Tuulelohe jätkab Tartu-Võru rong sõitu, peatudes ka teivasjaamades. Sisuliselt on see sari Tuulelohe kogumike jätk, autorite esimesed n-ö…
