Kirjandus
-
Vabadus armastada
Anna Englund on mänginud „Puust palitus“ vanade naistekaklišeedega ja meisterdanud neist uue aja sisuka ajaviite.
3 minutit -
Kaanetekst
Tõnu Õnnepalu „Udu“
1 minut -
Puu on rikas aines ja iga puu temasse süvenedes ainukordne, leiab Anti Saar.Piia RuberPuu on lihtsalt puu, aga ta lubab väga palju
Anti Saar: „Joonistan näiteks diivanil „Esimest stuudiot“ või midagi säärast kuulates. Selle saate ajal on väga hea puid joonistada: saatekülaliste jutt on sageli puisem kui ükski elus puu.“
10 minutit -
Kes kuntsi teab, see kuntsi peab
Harjutamise abil võib tekkida oskus paratamatusega leppida, ehk isegi selle mustast ja hirmutavast mülkast midagi lohutavat, midagi uut leida.
4 minutit -
„Puu põndakul“ on omalaadne kataloog, ühe obsessiooni tunniskiri: kõige aluseks on joonistused puudest, üheainsa kinniskujundi näiliselt lõputusse täienevad variatsioonid.Kolm EluAnti Saare jõudeaja võrsed
Keeldumine flirdist moekusega teeb Saare raamatust meeldivalt perifeerse, meeldivalt enesekeskse teksti.
4 minutit -
Velsker Jakob Sarapiku rongireis
Rein Raua romaani „Katkurong“ peategelase silme all võtab maailm ühtviisi suuna tundmatusse nii 1911. kui ka 1933. aastal.
6 minutit -
Kirjandusteadlane Tiina KirssERKÜHenrik Visnapuu auhind Tiina Kirsile
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) kuulutas 2. jaanuaril välja Henrik Visnapuu auhinna tänavuse laureaadi. Auhinna pälvis kirjandusteadlane Tiina Kirss mahuka ja mitmekesise elutöö eest.
Tiina Kirss on üles kasvanud USAs ja saanud sealses Michigani ülikoolis doktorikraadi. Alates Eesti taasiseseisvumisest on ta end pühendanud eesti…1 minut -
Piret Voolaid on Eesti Kirjandusmuuseumis töötanud kolmkümmend aastat, nüüdseks aasta jagu ka direktori ametis. Hariduselt on Voolaid folklorist: ta on kaitsnud Tartu ülikoolis doktorikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule erialal. Kirjandusmuuseumi kolm arhiivi on tema veendumuse kohaselt eesti vaimse kultuuri rikkaim varasalv tänu teadlastele ja arhivaaridele, kes selle ainese elama panevad.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumVäike rahvas, suured kogud, toekas kultuur
Piret Voolaid: „Kirjandusmuuseum ei vastuta ainult eesti rahva juurte ja identiteedi eest, vaid meie arhiivides on ka Eesti väikekultuuride ja hõimurahvaste materjali.“
9 minutit -
Maarja Kangro on kirjanik ja tõlkija. Äsja jõudis tema vahendusel eesti keelde Valerio Magrelli luulekogu „Jää vait, müra!“.Piia RuberLuulesalv – Maarja Kangro poeesid
4. detsember, catania
püha barbara päev
mereväelased ja tuletõrjujad
peavad katedraalis kõnet stiihiast
paluvad pühakult eestkostet
jõudu lainete taltsutamisel
ja seda energiat mis on tulel
minchia che poeti
tublimad kui mina
mulle meenub kirikusse astudes
ikka iina aasamaa käitumisõpik 1968
heinz valgu pilt vulgaarsest naisest
kes naerab turbanis mehe üle
ja lapsest saati voolab…2 minutit -
Keelatud armastus
Koidula sündis ajal, mil naist ei peetud inimeseks, ent oma elu pidi ta ikkagi naisena ära elama.
6 minutit
