-
Romaani esimesed seitse lehekülge on otsustavad. Nii on öelnud vist Ladina-Ameerika kirjanik Isabel Allende. Kui raamat suudab lugejat niivõrd köita, et ta need leheküljed läbi loeb, siis loeb ta ka terve romaani läbi. Võrreldes näiteks filmivaatamisega, ei piisa raamatu lugemiseks ainult diivanil lösutamisest, vaid aeg-ajalt tuleb liigutada kätt, et lehte keerata. Kirjanik on see mootor, kes selle lehte keerava käe käitab. Kui pinge langeb, hakkab pingutama…
-
Kirjanduse suuliseks tutvustamiseks võib valida mitmete formaatide vahel: festivalid, seminarid, konverentsid, ümarlauad, kollokviumid. Mõnegi eesti kirjaniku meelest on viimastel aegadel sellist kirjanduse suulist tutvustamist ehk isegi liiga palju – kirjandus on oma olemuselt kirjalik, kirjas, teda loetakse raamatust.
Siiski tundub ka kirjanduse suulise esitamise vormidel olevat suuri erinevusi. Kirjandust saab suuliseltki tutvustada nii otse kui kaude: kirjanik võib rääkida oma loomingust ise või seda võivad teha teised,…
-
Bo Carpelan / rootsi keelest tõlkinud Mati Sirkel
Seletamatult
Isegi ust lukku pannes
kuuleb ta tuult tugevnemas.
Kas tahab tuul talle midagi öelda?
Kas siin tema pool on
midagi peidetut, täiesti võõrast;
isegi silmi pilgutades näeb ta
tundmatuid inimesi ukse taga.
Vahest need elavad siin, ja tema
on sisse tunginud?
See on seletamatu.
Vaevalt see hingab.
Lihtsad õnneained
Piisavalt vana,
et mõista
aina vähem. Näha,
kuidas valgus muutub,
rahulikult avada uks
lihtsatele õnneainetele:
soe tuul,
päev ilma ärevuseta,
head mälestused
parajal määral metsistunud aias,
ja lähimad lähedal.
Valmistu ette
Valmistu ette.
Võta esile…
-
Algas kirjandusfestivalide nädalavahetus. Tallinnas toimub 4. ja 5. mail Põhjamaade luulefestival, Tartus käib 3. – 5. maini “Prima vista”. Kõrvalleheküljel saab lugeda väikest valikut Põhjamaade luufestivalil üles astuvate väliskülaliste loomingust, alljärgnevalt aga lugeda intervjuud “Prima vista” ühe initsiaatori BERK VAHERiga.
Võib vist väita, et “Prima vista’st” on saanud traditsioon. Seda ka laiemas tähenduses. Põhjamaade luulefestivali ja “Sotsia” kõrval moodustab “Prima vista” juba mitmendat aastat olulise osa siinsest…
-
ekl arhiiv
Jaan Kaplinskil õnnestub luua teos, mis ühtaegu peitub intiimsesse kui ulatub universaalsesse.
Jaan Kaplinski, Seesama jõgi. Kujundanud Mari Kaljuste. Vagabund, 2007. 328 lk.
“Sellesama jõe” ilmumine on muidugi mõista sündmus, sellele viitas juba 21. aprilli Postimehes ilmunud pidulik referaat Rein Veidemanni sulest. Kuid Kaplinski puhul kaasneb sündmusega õnneks alati sisu, s.t sisu õigustab selle muutumist sündmuseks. Nii on ka “Sellesama jõe” puhul. Hoolimata sellest, kas Kaplinski maailmapilt…
-
Mulle tundub, et eesti proosa autorid vaatavad üha julgemalt väliskirjanduse poole. Julguse all ei pea ma aga mitte silmas seda, nagu varem ei oleks võetud välisproosast eeskuju, vaid seda, et välismaal ilmuvasse suhtutakse kriitiliselt, analüüsivalt, konstrueerivalt ja dekonstrueerivalt. Ehk siis – eesti kirjandust vaadeldakse üha teadlikumalt muu maailma kirjanduse osana.
Kohati toob see endaga kaasa ebavõrdseid võrdlusi või siis võrdlemise ebarõõmustavaid tulemusi, kuid kohati mitte. Näiteks annavad…
-
Paavo Matsin: “Maara Vindi paaris eksemplaris teos on kirjanduse kui idee kandmise maksimaalne, juba päris käänakutagune variant.”
Autor, idee ja lugeja
On päris palju autoreid, kes oma eluajal olid küllalt kuulsad, kuid hiljem enam eriti mitte. Mis aga ei tähenda seda, et neid enam ei loetaks huviliste ringides. Olen tähele pannud, et minu lugemiseelistuseks on just sellised autorid. Niisugune arusaam kirjandusest näeb kõikjal kirjandusajaloos pooleli jäänud teid, kust…
-
Eesti kirjandust Eesti piiri taga väsimatult propageeriv Eesti Kirjanduse Teabekeskus
täies koosseisus ehk (vasakult) Harri Moritz ja
Ilvi Liive. London, aprill 2007. JÜRGEN ROOSTE
Jürgen Rooste Londonis, Govent Gardenis kanda kinnitamas. INTERNET
Eesti kirjandust Eesti piiri taga väsimatult propageeriv Eesti Kirjanduse Teabekeskus täies koosseisus ehk (vasakult) Harri Moritz ja Ilvi Liive. London, aprill 2007. JÜRGEN ROOSTE
Teel Londonisse, lugedes lennuväljal Sylvia Plathi päevikuid (ta on alles noor, kogu see lugu on veel…
-
Korduvalt olen ma Juris Kronbergsi luuleõhtutel vaikselt kadestanud neid, kes naerupahvakutega pea iga ta etteloetud teksti lõppu markeerivad – ikka ainult aimata püüdes, millest ta luuletused küll kõnelda võiksid. Nüüd on see võimalus lõpuks olemas: Livia Viitoli ja Guntars Godiņši tõlkes on Loomingu Raamatukogus välja tulnud Kronbergsi valikkogu “Maa-alune luule”. Ei saa just öelda, et me oma lõunanaabrite luuletajaid ülemäära hästi tunneksime – peale Uldis Bērziņši…
-
Juris Kronbergs. Maa-alune luule. Tõlkinud Guntars Godiņš ja Livia Viitol. Loomingu Raamatukogu 2007, nr 6. 80 lk.
Olid ajad kui Hunt Ükssilm
ei olnud Hunt Ükssilm
Siis ei hüütud teda Hunt Kakssilmaks
vaid ainult Hundiks
Juris Kronbergs (lk 62)
1.
Eesti-Läti suhted on sel kummalisel ajal, mil kõneleme, kuidagi lõdvad, too kultuurisildki kitsuke: seisab tugevamini pigem inimlistel kontaktidel kui miskil mõtestet, filosoofilise vundamendiga riiklikul tegevusel, sama köie vedamisel. Ei ole naljalt niisama…
