-
Raamat on mitmetahuline: avatakse viipekeele olemus lingvistilise nähtusena, kõne all on eesti kurtide kogukonna õigus tunnustamisele ja iseolemisele (viipe)keelelise identiteedi alusel ning meditsiinitehnika arenguga kaasnevad ohud sellele vastformeerunud iseolemisele. Eri huvidega lugejale teeb raamatu aines orienteerumise lihtsamaks selle temaatiline liigendus, kuivõrd kirjutised nendel kolmel peateemal on koondatud loogiliselt järjestatud peatükkidesse “Viipekeelest”, “Kurtidest lastest ja nende keelest” ning “Meditsiin kuulmise eest ja kurtuse vastu”. Veel täpsemate huvidega…
-
Jan Kaus: Millist nišši täidab Tuulelohe praegusel Eesti kultuuriajakirjade maastikul? Kas püüab ta täita ilmumise lõpetanud Radugast jäänud tühimikku või on sellel Radugaga võrreldes ka suuri erinevusi?
Igor Kotjuh: Eestis on umbes 35 aktiivset venekeelset literaati, nende seas luuletajaid, prosaiste, publitsiste ja tõlkijaid, nii kogenud kui uustulnukaid. Almanahh Tuulelohe teeb nende autoritega koostööd ning püüab saavutada seejuures kolme eesmärki.
1. Tutvustada siinset vene kirjandust kohalikule venekeelsele…
-
Loomulikult alustab Igor Kotjuh oma luulekogu “Teises keeles” vajaliku enesetutvustusega, mis eessõnana ei mõju vaid teose omaette loomuliku osana. Küllap ongi üsna paratamatu, et viimaste kuude integratsiooniteema valguses on selline sotsiaalne positsioneerimine enam kui tarvilik. Tahtmatult meenub mõte esimesest “Revidentide” saatest, et miks ometigi ei tooda välja eesti “venelaste” positiivset osa, neid, kes siiralt armastavad Eestimaad ja tahavad olla selle riigi kodanikud. Igor Kotjuh on kindlasti…
-
Jürgen Rooste: Tartu NAKi tuumik, raskekahurvägi, on mu jaoks ikka otseselt seotud olnud uuema, saksapärase rahva-/kõrtsi-/lorilaulu taaselustamisega poeetilises ruumis – eks erinevad loojad 1990ndate kirjanduses pöördusid eri lätete juurde ning NAKi tuumiku osaks jäi too veidi tänamatu uuema rahvalaulu kohendamine moodsaks luuleks. See muidugi ei toonud neile kriitikute armastust ega ka laiemat tunnustust tänase Euroopa pisut etableerunud kirjandusinstitutsioonidelt (festivalid jms), mis on säärase luulelaadi lihtsalt harrastajate…
-
“Sarviku armastus” sisaldab kuusteist kultuuriloolist novelli. Vaid kolm neist pole ilmunud varem ajakirjas Looming, ja ükski neist pole eelnevalt raamatukaante vahel ilmumata. Need raamatud on “Umbsõlm. Armuvägi” (1996), “Kartaago kiirrong” (1998) ja “Islandi suvi” (2003).
Mis me teeksime selliste meistriteta! Mis me teeksime, kui kirjandusest kaob kuju loomise oskus – kõik inimesed ei hangi oma nägemusi vesipiibust! On halb, kui lagastub inimese kujutlusilm. Ja see juhtub, kui…
-
ui Mats Traat väsib ilmatu pika Palanumäe saaga kirjutamisest, siis treib ta kultuuriloolisi novelle ja jutustusi. Nendegi ainet ammutab ta peamiselt Otepää kandist, kuid vahel tüdib sellestki ning siirdub Põhja-Eestisse (“Islandi suvi”) või veelgi kaugemale – jutustus “Võimu rist” juhib lugeja koguni Siberisse admiral Koltšaki viimast elujärku jälgima. On ootamatu, et kirjanik on valinud kujutamise objektiks Eesti-vaenuliku võimumehe. Küllap olnuks probleemi arutamiseks parem samast ajajärgust isegi…
-
-Labürintliku lugemise juures rõhutaksin kaht aspekti. Esiteks vabastab see lugeja lineaarsuse painest (juhul muidugi, kui lugeja tunneb sellist painet). Tõsi, on asju, mis eeldavad lineaarset lugemist, nagu romaan, kuigi seda ehk vaid esimesel lugemisel. Kuid nii novellikogusid, artiklikogusid kui ka luulekogusid saab lugeda kas pisteliselt, segatud järjekorras või esimesest ettejuhtuvast kohast alustades.
Teine aspekt muidugi kinnitab seda, et kuigi üks tekst paistab eraldiseisvana tänu raamatu piiritletud vormile,…
-
mis tõmbub tagasi
maailma sügavusse
mis tõmbub tagasi
ega näita ennast
mis ei ütle
milline ta on
vaid tõmbub tagasi
muutudes üha raskemaks
ja vajudes sügavusse
mida enne seda vajumist
ei olnudki
maailma sügavus
on selle sõna
vajumisjälg
sõna vajub
loomulikult ja kergelt
nagu kivi
teda ei saa kätte
maailmale jääb sügavus
nagu päevale öö
mina armastan seda
tühja ja nimetut sügavust
mina armastan seda
tagasitõmbuvat sõna
oo ma armastan
TÜDRUK HEITIS MULLE SILMA (SILMAPARTII)
tüdruk heitis mulle silma
mina heitsin talle vastu
muudkui söötsin ja sööstsin
ta säras nagu kalliskivi
tüdruk heitis mulle silma
mina püüdsin…
-
Need on kõik teosed, mis kirjutatud ammu, kuid mille mõju eesti kirjandusele saabki ilmnema hakata üksnes nüüd. . . . Võimatu on muidugi hinnata üksikteoste mõju eesti kirjanduse uuematele suundadele kui sellistele. On selge, et suurkujud nagu Masing või Sepp mõjutavad autoreid tänaselgi päeval (Masing näiteks ääretult tugevalt teda uurinud Lauri Sommerit või miks mitte ka Mathurat), kuid ilmselt võib siiski väita, et tegu pole uute suundadega – on…
-
2005. aastal tuli rahvaraamatukogude laenutusstatistikast välja, et kõige populaarsem kirjanik Eestis on ameerika naistekate autor Nora Roberts, kellele järgnesid Sandra Brown ja Agatha Christie. Eesti kirjanduse suurmees Jaan Kross (sünd 1920) saavutas koha teise kümne lõpul. Küllap polekski see pidanud tulema mingi hiigelüllatusena, sest müüakse ju bestsellereid juba nime poolest rohkem kui muid raamatuid ja järelikult loetakse neid samuti rohkem. UNESCO Index Translatoriumi andmetel on Agatha…
