Toeta

Kirjandus

  • Kuidas reaalsusega toime tulla?

    Kuidas reaalsusega toime tulla?

    „Hieronymuse“ sarjas mullu ilmunud raamatud kinnitavad kirjanduse suurimat väge: ta näitab alternatiive ja laiendab meie kujutlusvõimet, eriti tõlkekirjandus.

    Raili Marling
    9 minutit
  • Maagilised hüpped mütoloogilise realismi poole

    Maagilised hüpped mütoloogilise realismi poole

    Hea jutuvestja puhul ei arva kunagi ära, kuhu lugu viimaks välja jõuab, küll aga on selge, mille varal ta lõpu suunas tüürib.

    Erkki Luuk
    4 minutit
  • Kirjandus, keha ja modernism
    „Kehal on modernistlikus kirjanduses privilegeeritud roll: kirjandus kasutab inimese kehalist olu teatava antennina, et kinni püüda ümbruses levivaid afektiivseid meeleolusid ja nende kõikumisi,“ tõdeb Indrek Ojam.     
     Piia Ruber

    Kirjandus, keha ja modernism

    Indrek Ojam: „Stseeni ja afekti poeetika juhib meie tähelepanu hoopis teistele asjadele, kui me senini harjunud oleme olnud kirjandusest mõtlemisel.“

    Pille-Riin Larm
    7 minutit
  • Enesearmastaja, kel on öelda midagi meie kõigi kohta

    Enesearmastaja, kel on öelda midagi meie kõigi kohta

    Hannes Parmo laveerib „Beetas“ kohati maitsetuse piiril, kuid näitab sõjakoledusi seejuures ootamatust vinklist.

    Tõnis Hallaste
    5 minutit
  • Sina olid tulemas ja mina olin minemas, aga keegi seisis kõrval ja vaatas pealt
    Here goes default Alt Tag

    Sina olid tulemas ja mina olin minemas, aga keegi seisis kõrval ja vaatas pealt

    Urmas Alenderi luuletused peegeldavad oma aja õhustikku ning autori väga erilist suhet eesti keele ja meelega.

    Elsbeth Aarsalu
    4 minutit
  • ,

    Ajad muutuvad ja kirjandus koos nendega. Aga auhinnad?

    Kui eelarvamuslikud on eesti kirjandusauhinnad? Näide 14. märtsist.
    Emakeelepäeva tähistamise käigus antakse välja kaalukaid kirjandusauhindu, nagu Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad (Tallinnas) ja Gustav Suitsu luuleauhind (Tartus).
    Suitsu auhind läks üle aastate naissoost autorile, Aliis Aalmannile. Seda on välja antud 21 korda, naissoost laureaate on nüüd 5,5 (ükskord läks auhind jagamisele kahe autori vahel). Mõne nädala eest tegi Aalmann koos Kai Kasega ajalugu ka Tuglase novelliauhinna saajana. Tore!
    Vastupidise pöördega said…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit
  • Tehisarukus kirjaniku pilguga
    NovelAI on põhimõtteliselt mõeldud romaani kirjutamiseks, kuid praegu, märtsis 2024, on ta veel üsna võimetu. Lihtsam on oma lugu ise ära kirjutada.
    Kuvatõmmis / novelai.net

    Tehisarukus kirjaniku pilguga

    Tehislikult kõlava teksti kohta öeldakse, et see on „pastakast välja imetud“ või „literatuurne“. Just niisugune on praegu ka tehisaru loodud kirjandus.

    Kaur Riismaa
    5 minutit
  • Tapeedile kirjutatud
    Aliis Aalmann 14. märtsil Eesti Kirjandusmuuseumis, kus teda tunnustati luuletuskogu „Väe võim“ eest Gustav Suitsu auhinnaga. Varem on Aalmann pälvinud Betti Alveri debüüdi- ning viimati Friedebert Tuglase novelliauhinna.    
    Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

    Tapeedile kirjutatud

    Mulje jääb, et Aliis Aalmann on aimavalt avastanud sellesama meetodi, mille leiutas kord Artur Alliksaar.

    Arne Merilai
    3 minutit
  • Puudutused üle pika vahemaa
    USA teadlase Rachel Carsoni teos „Hääletu kevad“ on üks keskkonnaliikumise alustekste.         
    Thomas Brosnihan / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons
    ,

    Puudutused üle pika vahemaa

    Artikkel sarjast „Millest mõtled?“

    Maarja Pärtna
    3 minutit
  • Karamzinistid ja arhaistid – teaduslik vaade olevikust
    Tartu ülikooli emeriitprofessor Ljubov Kisseljova pälvis 14. märtsil Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna. Kisseljovat tunnustati venekeelse kirjanduse kategoorias artiklikogumiku „Карамзинисты и архаисты“ ehk „Karamzinistid ja arhaistid“ eest. Sama kategooria teine auhind läks Andrei Ivanovile.         
     Kris Moor / Eesti Kirjanike Liit

    Karamzinistid ja arhaistid – teaduslik vaade olevikust

    Ljubov Kisseljova heidab valgust XIX sajandi vaidlustele Venemaa lähendamise üle läänele ning aitab seeläbi mõista ka tänapäeval toimuvat.

    Ekaterina Velmezova
    4 minutit
Sirp