-
Ei juhtu just kuigi tihti, et mõni katalaani praegune kirjandusteos saab rahvusvaheliselt nõnda tunnustavat tähelepanu kui Albert Sánchez Piñoli (s 1965) „Külm nahk” (2002). Seda üllatavamana see asjaolu tundub, et tegemist on autori esikromaaniga. Enne seda oli Albert Sánchez Piñol avaldanud ühe satiirilise essee ja lühijuttude kogumiku. „Külm nahk”, mis on tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde ning pärjatud ka auhindadega, märgib kavandatava triloogia (teine osa ilmus 2005)…
-
Mitmeid aastaid on mind painanud mõte, miks ei ole eestlased end raamatu kaudu osanud nähtavaks ja tuntuks teha, kuigi peame end juba mitu sajandit raamaturahvaks.
Põigates ajalukku, teame et eestikeelse raamatu algus on pärit Euroopa võõrkeelsest kultuurist ja saanud sealt ka mõjutusi, kuna selleaegsed haritlased olid koolitust saanud just selles, võõrkeelses kultuuriruumis. Kuni XIX sajandi keskpaigani kirjutasid, trükkisid ja levitasid eestlastele määratud lugemisvara peamiselt saksa päritolu pastorid…
-
Aivar Põldvee oli seitse aastat tagasi veendunud, et rahuldava piiblitõlke ajaloo kirjutamine algallikaid kasutamata ei ole senise uurimistöö taseme juures võimalik. Olen sellega täiesti päri. Ta pakkus, et esimeseks sammuks võiks olla „mahuka teaduslikult kommenteeritud allikapublikatsioonide sarja algatamine, et teha tulevastele uurijatele kättesaadavaks meie kultuuriloo algallikad” (KK 2000, nr 4, lk 281 ja 288).
Uuel sajandil ongi pilt paranenud. Eesti Ajalooarhiiv üllitas 2003. aastal Tartus asuvate dokumentide…
-
Nüüd ilmunud „O Dorpat, urbs addictissima musis. . . .Valik 17. sajandi Tartu juhuluulet” on seega mitmes mõttes nii märguanne kadunud aegadest kui ka teatav manifestatsioon klassikalise filoloogia taastuvatest positsioonidest tänapäeva Eestis ja Tartus.
Kurat, muusad ja Ouroboros
Võimsad teosed on tihti nii vägevad, et neid lugedes hakkab mingi kummaline tunne. Mäletan, kuidas sattusin kord teoloogiaüliõpilasena vestlema ühe elukunstnikust kursusekaaslasega (tollane Kaarli kiriku kojamees, hilisem peapiiskopi assistent) Ü. Valgu teosest…
-
Mida arvad, kas saarel elamine tekitab reisihimu? Võib-olla ka sinu kui hiidlase puhul?
Võib-olla jah. Saar nagu piirab liikumist, aga teisest küljest tekitab tunde, et tahaks minna kusagile kaugemale ja laia maailma näha. Mul oli väiksest lapsest peale maailma avastamise tahtmine, sest eeskuju oli olemas. Minu vanaisa, kes oli õppinud Paldiski merekoolis, oli kaugsõidu kapten purjelaevadel. Ta sõitis Lääne-Euroopa ja Eesti vahet tsaari- ja ka Eesti Vabariigi…
-
Äsja ilmunud 2008/2009. aasta kalender sisaldab väga põneva valiku soome-ugri rahvaste rahvalaule. Kui mitu kalendrit olete koostanud?
Täpset arvu ei teagi, aga olen olnud enamiku hõimukalendrite juures – täielikuks erandiks esimene. Seetõttu ei oska öelda, kellel see tänuväärt mõte kalendrit teha esimesena pähe tuli. Erandlik oli ka 2003. aasta kalender, kus valisin ainult tähtpäevad, kuna tekstiosa koostas Enn Ernits. Selle ja esimese kunstnik oli Loit Jõekalda. Minu…
-
Mida need väljapanekud puhtmeenutusliku aspekti kõrval peaksid raamatukogu külastajale ütlema? Kas Marika Alveri koostatud graafika grupinäitust tuleks ka mõista soome-ugri kultuurist lähtuvalt?
Alustan üheksast näitusetahvlist „EKA soome-ugri uurimisreisid 30”, mis on kronoloogiline ekspeditsioonide ajalugu aastatest 1978–2007: kõik kohad ja rahvad, kelle juures 30 aasta jooksul käidud, kõigi ekspeditsioonist osa võtnud üliõpilaste nimed, vastava aasta fotoülesvõtted ja tsitaadid üliõpilaste ekspeditsioonipäevikutest. Tihti on need esimest korda välismaailma avastava noore…
-
Väljasõidu eel
Siberi-sõidu eelne aeg oli üksjagu ärev: pronkssõduri ümber toimuv andis põhjust lugematuteks kuulujuttudeks ning manitsejaid leidus üksjagu. „Kas te ikka julgete Venemaale sõita?” oli üks sagedasemaid esitatud küsimusi. Krasnojarski krai rahvusvaheliste kultuurisidemete arendamise keskus jäi äraootavale seisukohale ning venitas kutse saatmisega, Krasnojarski Eesti Seltsi esinaine Vera Nikolajeva hoiatas ebameeldivuste eest ning keelitas tänavust kogumisreisi vahele jätma. Hangitud sõidutoetusi, s.o Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiume ning „Rahvuskaaslaste…
-
Film on õigeusu kiriku enesetutvustus, kus käsitletakse tegevusi ja kavatsusi (ajalugu, autonoomse kiriku taastamine, pühakodade taastamine ja konserveerimine, laste- ja noortetöö, kaplaniteenistus, diakooniatöö, kloostrite rajamise kava, märtrid jmt). Teemad on ühte liidetud ristikäigu motiiviga. Film algab tõdemusega, et õigeusk on algupärane Jumala riiki jõudmise tee, Kristuse antud, elava traditsiooni kandja.
Kloostrite rajamise plaan
Elavast traditsioonist on korduvalt juttu. Metropoliit Stefanus ütleb kiriku seminarist rääkides: „Seminar on meile…
-
Juhtus nii, et kahel järjestikusel päeval oli Sirbi toimetusel võimalik külastada kaht etendust: Rakvere teatri lavastust „Vanaema juures” ja Endla „Kokkolat”. Esimest Karksi-Nuias, teist Pärnus. Kuna esmamainitu püüab kirjeldada kaasaegset eesti elu ja teine kaasaegset soome elu, tundus sobiv soome-ugri kontekstis neist kahest lavastusest võrdlevalt juttu teha.
Võikski alguseks küsida, kas Jakob Karu „Vanaema juures” ja Leea Klemola „Kokkolal” on mingi ühisosa. Jah, mõlemas lavastuses käsitletakse näiteks…
