-
Ameerika inglise keele mõjul on eesti üldkeeles hakanud levima moderaatori tähendus ’väitluskoosoleku juhataja’. ÕS niisugust lisatähendust ei soovita, sest üldkeelsesse teksti leidub moderaatori asemele läbipaistvamaid keelendeid. Kõige sagedamini sobib sõna väitlusjuht, mille on esitanud ka ÕS 2006 artiklites moderaator ja väitlus. EKI keelenõuandesse pöördunutega on olnud jutuks teisedki väljendusvõimalused, nt diskussiooni juht, koosoleku, konverentsi või muu ürituse juhataja, vestlusekorraldaja. Verbi modereerima asemel võib öelda juhtima, juhatama…
-
taotlemine uhke raamatu tarvis ei ole mingi eriline probleem, on raamatute tegemine vägagi lihtne. Seega ühe näituse korraldamises ja sellega kaasas käiva kataloogi väljaandmises ei ole Eestis enam midagi erilist. Aga võiks ju olla. Järgmine kord, kui Kumu raamatupoes olete, proovige, mitu raamatut teil avatuna lauale lebama jääb, kui selle mõnest suvalisest
kohast lahti teete. Mind üritas eelmine kord nii mõnigi karulõksu kombel järsult kinni lajatades vigastada.…
-
kus ühed ja samad keskpärased ja keskealised Eesti
raamatukujundajad kordamööda žüriisid moodustades üritavad
keskpärasest Eesti raamatukujundustoodangust 25 kandidaati
välja sõeluda. Selleks aga puudub nii asjalik toormaterjal kui
tegelikult ka kompetents. „Kujundusspetsialistid” istuvad oma
maitse-eelistustes tugevalt kinni möödunud või isegi ülemöödunud
sajandis. Neil ei ole piisavat silmaringi, kriitikameelt ja
kodanikujulgust jätmaks kunagiste koolikaaslaste kujundatud
pahn auhindamata.
Iseenesest võiks 25 raamatu valik olla asjade seisu kena sedastus
– olgu see siis parasjagu hiilgav või haletsusväärne. Tülgastav
on aga pidulik…
-
illustratreerinud Triinu Lille
Selle võistluse vaieldamatu liider. Üle mitme
aasta üks meeldiv üllatus. Õhuliselt, avaralt (ent
mitte asjatult pillavalt) on Timo Marani luule
raamitud must-valgete linnuvaatlejajoonistustega.
Hallides toonides paber- ja köitematerjal
haakuvad ideaalselt. Tulemus on lihtne, intiimne,
tasane ja veenev. Nuriseda võib vaid peensuste
kallal. Üdini naturaalse olemisega raamatut,
selle ühegi märketa tekstiilkaant ümbritseb
iseenesest sümpaatne ja praktiline pealkirjaga
panderollriba. Ent miks on see riba kaetud plastlaminaadiga?
Too laminaat toob kujundusse asjatult
reklaamikaja euromekki, võõrandumishingust
ja mida kõike veel.
Ka võib…
-
Lastekirjanduskeskuse illustratsioonigalerii
ja pildikogu
avamine leidis Sirbis
silmajäävalt tundelist ja
sooja kajastamist. Illustraatorite
töödele leidub lõpuks
väärikas väljapanemise
koht! Vaimustunult kõneldakse
lasteraamatuillustratsioonist,
unustades, et
muiste tehti pilte ka täiskasvanute
raamatutele. Galerii
koordinaator ja väsimatu
kultuurivõitleja Viive Noor
meenutab aga ikka ja jälle,
et tegu pole mitte ainult lasteillustratsioonidele
mõeldud
kohaga, vaid oodatud
on kõik raamatuile tehtud
pildid!
Ringkäik ilusas uues
vanas majas paneb illustreerimise
üle põhjalikumalt
mõtlema. Just nüüd, kus illustratsioonist on
olnud tavatult palju juttu, tõden eriti teravalt,
et praeguses kultuuripildis on see kunstiliik
suhteliselt sekundaarse tähendusega nähtus.
Lasteraamatuillustratsiooni kohta seda muidugi
öelda…
-
Elvi, minu teada oled põline tallinlane, nüüd olen kuulnud, et väga tähtsal kohal on su elus olnud ka Raplamaa. Kuidas oled Raplamaaga seotud?
Sündisin Viljandis, ema oli eesti keele ja võimlemise õpetaja, isa raudteeametnik. Elust Viljandist ma midagi ei mäleta, sest kui olin kaheaastane, kolis meie pere Tallinnasse. Kasvasin üles Tallinnas. Elasime Juurdeveo tänavas, hiljem ka Lasnamäel, kuna Juurdeveo tänava maja sai 9. märtsil pommitabamuse. Koolis käisin…
-
Oleme harjunud meelitatult kuulma ja kõnelema eesti naiste iseäralisest ilust-võlust. Ent mõelgem, millise kihava kvantumi salapäraseid ja saatuslikke naisi on maailmale ja iseendale sigitanud Venemaa! Muusade, armukeste ja abikaasadena. Lääne-Euroopa avangardistid ei saanud vene naisteta üldse hakkama. Olgu Picasso või Léger või Dalí või Aragon või etc. Modiglianil oli Pariisis suhe verinoore Anna Ahmatovaga. Jne.
Muidugi sattus nende erutavate naisolevuste sekka vampe, kes ühitasid oma seksuaalihalused…
-
Veeretades oma värskes raamatus „Flandria päevik” mõtet, et kas minna Pariisi või mitte, leiab Tõnu Õnnepalu: „Sellest läheks meel kurvaks, hakkaks sellest kunagisest endast, kes Pariisi „õnne otsima” tuli (milline kohutav kultuuriklišee!), natuke nagu kahju” (lk 322). Kas siin kõlab tahtmatugi kriitika Anton Nigovi ja „Harjutuste” suunas? Ei tea. Igatahes, klišeid Õnnepalu kardab, on nende suhtes valvas, juba raamatu alguses: „Aga miski ei tööta kultuuris kindlamini…
-
• Ühe päevalehe juhtkirjanik: „Maamaksu kadu lööks . . . . eelarveisse u 0,5-miljardise augu. Riigieelarve läheneb . . . . 100 miljardile kroonile, 5-protsendise (?!) maksukao elab . . . . edukalt üle.”
• Reisiv ajakirjanik: „Rovaniemilt viidi meid natuke edasi, põhjapöörijoonele, kus oli võimalik nautida eksootilist sõitu põhjapõtradega.” (? Nimetatud joon on Rovaniemilt väga kaugel ja sellel tuleksid kõne alla hoopis teised loomad – kaamelid Saharas või elevandid Indias.)
• Suure päevalehe kirjasaatja Londonist: „Guy…
-
1958. aasta veebruaris ilmus Tallinnas ENSV TA ja ENSV Kirjanike Liidu keele-, kirjandusteaduse ja folkloristika kuukirja Keel ja Kirjandus esimene number. Tähistasite 50. ilmumisaastat juba eelmisel aastal 2. novembril EKI suures saalis, kus tavalist pidukõneõhkkonda rikastasid ka kriitilised noodid: mõned leidsid, et ajakiri on sinu tulekuga võtnud ülearu laiatarbelise suuna. Nüüd on pidupäevanumber valmis. Kuidas siis on selle arusaadavusega ja tsiteeritavusega? Kui ihu ligi kavatsete lugejale…
