-
ja sa jaatad mind, kuid see on eitamine
Vaevalt suudaksin ette kujutada Juhan Viidingut rääkimas kellestki teisest, ka luuletajast või kunstnikust, liiati veel oma sugulasest – ainsa erandi oleks ta teinud ehk Märt Laarmani, oma onu puhul. Kahtlemata oleks tema ettekanne oma onu kohta olnud, vähemasti lõpulehekülgedele jõudes, siiski juba temast endast, tema seisukohtadest ja meelsusest, ning lõppenud kahtlemata säravalt, aplombiga.
Teatavasti ei kirjutanud Juhan Viiding…
-
Jüri Üdi ja Juhan Viidingu „Kogutud luuletusi” äsja üle lugedes vapustas mind kaks seotud tõdemust. 1. Kuidas, ime küll, hakkas levima ja jäi püsima klišeelegend peiarlikkusest kui millestki põhilisest. 2. Kui läbivalt puudutab ta surma küsimust.
Teisele mõttele on isegi tagantjärele ehmatades vähe tähelepanu pööratud – kummaline pimetähn publiku silmis. Kuigi luuletaja pidas võrdselt oluliseks mõlemat poolust: „ära nuta. naera hambad paljaks. / küll su huuled…
-
„Eesti mõtteloo” sari on jõudnud Hando Runneli koostatud Karl Ast Rumori teise köiteni. Võhik, kelle vaimne silmapiir piirdub kaasaja seltskondliku platooga, võiks seda seika ju imekski panna. Eriti kui ta juhtumisi on märganud sarja 74. köitest „Maailma lõpus” osutusi pooliku haridusega Petseri poisile, kellest Eesti ajal sai Toompea mees ja hiljem maapagulane. Kõik see on õige, õigustatud on ka kahtlused. Ent tasub meenutada, et pühendumise kirjandusele…
-
Kultuur on habras, luuletaja sõna on habras aja mängumasinas. Ajalugu on siiani lünklik ja hämar, aeg on libisemas sõrmede vahelt, hakkame unustama isegi lähimineviku meeleolusid ja üksikasju. Kui oluline on aeg luuletaja elus? Vaid mõned luuletajad ajapildi sees on saanud müütilise mõõtme. Kas ja kuivõrd peaks sellele tähelepanu pöörama, kuivõrd on tähendused lugeja prillides, ilu vaataja silmades? „Autor elustub talle omases iginooruses,” kirjutas kümme aastat tagasi…
-
Vastuseks Peeter Helme artiklile „Tõlkekirjanduse võimalus muuta mentaliteeti” (Sirp 22. VIII).
Peeter Helme artiklile ajendas mind vastama see, et olen ise juba kolmkümmend aastat Eesti tõlkekirjandusega ühel või teisel viisil seotud, esiteks kui tõlkija, kelle „isiklik eelistus on jätnud kogu kultuurile oma pitseri”, teiseks kui kirjastaja, kes „ei viitsi ega julge lisaks publiku maitse rahuldamisele tegelda selle kasvatamisega”.
Kõigepealt tahan öelda, et eesti tõlkekirjanduse pilt ei ole…
-
KUNSTI LÜHILUGU
Peggy Guggenheimi muuseumi
palavas aias Veneetsias
seisab Anish Kapoori skulptuur,
tumehall graniidist tahukas.
Halli graniidi sisse on raiutud
kaks nõgusat sõõri,
mis on lihvitud
siledaks ja süsimustaks.
Tumepruun mees heledas särgis,
võimalik, et Kapoori kaasmaalane,
küsib, kas see on peegel.
„Maagia. Meister, ma ütlen.”
Mees vaatab end nõgusast sõõrist:
kaugelt paistab nägu laiem,
totakas, ja lähedalt pisem.
Ta hakkab naerma ja torgib veel.
„Näe! Näe.” Ta vangutab pead,
naerab ja koogutab
suurte sõõride ees.
Lõpuks tõsineb ja pöördub.
«See ajab südame…
-
Andreï Makine, Ühe elu muusika. Tõlkinud Triinu Tamm. Varrak, 2008. 88 lk. Miguel de Unamuno, Püha Manuel hea, märter. Tõlkinud Lembit Liivak. Loomingu Raamatukogu 2008, nr 14. 48 lk.
1
Mulle tundub üha enam, et eksistentsialism sõnastas täpselt ühe universaalse inimolemise mõõtme, tunduvalt vanema eksistentsialismist endast, mõõtme, mida kirjanduses ohtralt käsitletud. Selle mõõtme täpseima sõnastuse leiab Albert Camus’lt, kellelt siis muult. Oma „Sisyphose müüdis” – kus mujal –…
-
Ilmub ebaproportsionaalselt palju inglise keelest tõlgitud kirjandust – liigne kallutatus ühe suurkeele suunas ei ole hea. Öeldu ei tähenda üldsegi seda, nagu oleksid eesti keelde tõlgitud ingliskeelsed romaanid kehvad. Vastupidi – pigem võime nentida, et eestlased on tõesti kirjarahvas, sest tiraažide järgi hinnates loeb üsna suur osa eestlasi sääraseid maailmakirjanduse tippteoseid, mida rahvusvaheline kirjandusilm peab üldiselt tippkirjanduseks, s.o kriitikute ja kirjanike lugemisvaraks, mida laiad hulgad lähemalt…
-
Hiljem sain teada, et sürrealismi teoreetikud räägivad sellest, et luuletusi on kõige parem kirjutada varahommikul, kui uni veel silmis ja kui teadvus endast läbi unerähma alles esimesi märke annab. Aga ka hilisõhtune teadvuse hämunemine pidavat andma niisama häid tagajärgi. Norra psühhiaatriaprofessor Sjelderup väidab, et teadvus hõlmab meie psüühikast alla kümne protsendi. Niisiis on üheksa kümnendikku meie hingeelust alateadvuse päralt. Sellest rikkalikust varasalvest saame ammutada aga ainult…
-
Minu teema on mulle keeruline ülesanne. Olen koolist ära 30 aastat. Aeg, millal on muutunud Eesti riiklik ja ühiskondlik korraldus. Sellega ühes ka kool. Teave, mida saab õpetaja ja õpilane praegu ja kasutab õpetades ja õppides, ei ole võrreldav varasemaga. See väljendub kõigepealt arvuti ja Interneti õppetöös kasutamises, mis avardab mõõtmatult teadmisi, annab võimaluse orienteeruda teabes, sellest endal üle olla ja olulist süstematiseerida.
Et kasvava informatsiooni hulgaga…
