-
Olgu siin kohe seda piiritlust parandatud ja avardatud: raamatust leiab näiteks ka saatesõna XII-XIII sajandi vahetusel kirja pandud Saxo Grammaticuse tõlkekatkendeile ja Anu Saluääre Laiusel peetud ettekandele „Karl XII rootsi kirjanduses”, mis seni trükis ilmumata. Samuti mahukama kirjutise teenekast tõlkijast Marta Sillaotsast, kultuuriloolise lisalugemisena täiendab seda allikapublikatsioon Sillaotsa külalisteraamatust aastatest 1937– 1944. Ning mõistagi muud harivat, mis jääb mainitud teemakeskmest kaugemale, ent on siiski kordamist ja…
-
Tuleb tunnistada 80ndate eesti muusika ainulaadset lokkavust. Rock’i toores ja sisutu, brutaalne enesekehtestussoov ühildus loovalt rahvusliku ja isiksusliku vabadusihaga. Saavutatud tulemus on rahvusvahelises kontekstis ehk kentsakas, kuid toonaseid vokaalinstrumentaalseid püüdlusi suunanud yesistatud Alliksaare latt jättis huvitava jälje kogu tollasele muusikale. Tantsupundidki (Karavan) matkisid Queeni ja Raua raamatus Veidemanni koloriitse perssesaatmisega esil õnnis padujoodik Mätas esitas hardcore-röginaid Joel Sanga ja Puškini tekstidele.
Vabaduse kümnenditel levimuusikas elitaarsed püüdlused marginaliseeruvad,…
-
Shriverilt võiks ju mõrudalt küsida, kust võtab ta moraalse kapitali sellistel justkui üksnes bioloogilist kogemust eeldatavatel teemadel rääkimiseks, aga romaan on täitnud oma ülesande, paneb küsimusi esitama ja häirib lugejat.
Lionel Shriver, Me peame rääkima Kevinist. Varrak, 2008. Tõlkinud Triin Tael. 496 lk.
Kui mulle seda raamatut arvustamiseks pakuti, kuulsin, et lugu rääkivat naisest, kellel on oma last vaja (last, kes niisiis „ei sünni armastusest”, vaid frankensteinlikust eksperimendist,…
-
Selle järglase sünnitamise tõttu põletas ta oma austatud suguelundi (mi-hoto) ja jäi haigena lamama.[—] Tema väljaheidetest sündinud jumalate nimed olid Haniyasu-biko-no-kami ja Haniyasu-bimenokami. Tema uriinist sündinud jumalate nimed olid Mitsuhanome-no-kami ja Wakumusubi-no-kami. [—] Viimaks lahkus Izanami tulejumala sünnitamise tõttu jumalikult (kamusaru) siitilmast (2).
Kui Izanagi talle allilma – Yomi riiki – järele läheb, leiab ta eest naise, kes on hirmsasti kõdunenud – õe keha on täis „vaklu,…
-
Jaapani kultuuri üheks iseloomulikuks jooneks on just selliste (täiendustele avatud) mõistete laialdane esinemine teispoolsuse kirjeldustes. Kui välja arvata erandid (Kannon, Amaterasu, Daruma, Susanoo jms), ei torka jaapani teispoolsustes silma mitte kindlad tegelaskujud või jumalused ja nende omavahelised hierarhiad, vaid pigem teispoolsusesse kuuluvate või sellega seotud nähtuste, olendite ja inimeste klassid. Jaapani folkloorile iseloomulikku vaimude ja olendite rohkust iseloomustab ehk kõige paremini termin yaoyorozu no kamigami (lõputu arv…
-
Irisawa Yasuo (1931) luulekogu „Waga Izumo – Waga chinkon” („Minu Izumo – Minu reekviem”, 1968) peetakse viimase poolsajandi üheks kõige olulisemaks, veelahkmeks sõjajärgses jaapani luules, oma aktuaalsust pole see minetanud tänaseni ning on nii lugejaile ja kriitikuile endiselt paras tõlgenduspähkel. „Minu Izumo”, mille raamistikuks on luuletaja retk oma kodukanti Izumosse leidmaks surnud sõbra hinge, ühendab endas klassikalise ja postmodernse, jaapani luule vanimad kihistused ja kõige uuemad…
-
R.R.: Jah, üks asi, mis läheb tõlkes euroopa keeltesse täiesti kaduma, on viis, kuidas viidatakse indiviididele, kuna neil pole meie mõttes püsivaid pärisnimesid ja neid mainitakse tihti vaid tiitli järgi. Need aga muutuvad ja me peame pidevalt kangelaste karjääril silma peal hoidma, saamaks aru, et teda, keda mäletame Kesknõunikuna, võidakse nüüd kutsuda Vasakministriks või millekski muuks. Kuid veelgi komplitseeritum on austus- ja viisakusväljendite kasutamine. Muidugi on…
-
Romaani peategelane on keisri favoriidile sündinud andekas ja ilus prints Genji, kellesse tema isa on küll kiindunud, kuid kes õukondlike võimumängude tõttu keisrisoost välja arvatakse (see oli tollal Jaapani õukonnas tavaline, et potentsiaalsete võimupretendentide hulka piirata) ning valede suhete pärast koguni mõnda aega asumisel peab olema. Genji päevad ja ööd kulgevad lõpututes armulugudes, milles osaliste peen dialoog, luuletamisoskus ja psühholoogiline nüansitundlikkus on olulisemalgi kohal kui otsesed…
-
Ehin teooriast
Ühes intervjuus ajakirjale Epifanio (2006, nr 3) toob Ehin välja kaks momenti kunsti kohta. Ta ütleb: „Mul on kaks lemmikmääratlust kunsti olemuse kohta – üks neist väga vana ja teine vanapoolne. Väga vana teooria pärineb Aquino Thomaselt, kes on öelnud: „Kunst on mäng ja maagia”. Aquino Thomase 500 aastat hilisem jünger, neotomist Jacques Maritain on seda postulaati pisut ümber sõnastanud. Tema formulatsioon: „Kunst on mäng,…
-
2.
Kirjanduse kujunemises – täpsemalt, inimeste kirjutama hakkamises ja nende kirjutajate kujunemises kirjanikeks – on alati rohkem sattumuslikkust, kui oleks ilus oletada. Ilus on kõnelda talendist, kutsumusest, pere mõjust, tutvusringkonna vaimsest osadusest, mis kõik peaksid kirjandusse tulemise muutma vältimatuks. Ometi annab äsja kolmanda luulekoguni jõudnud Maarja Kangro septembrikuu Vikerkaares avaldatud intervjuus mõista, et see „toetav” kontekst võib hoopiski tekitada tõrke; et poetessi tütrena rohkesti kirjarahvast kohates…
