Usun, et neid tegureid on mitu. Tema huvitav ja erandlik, paljus traagiline elukäik võiks olla (ja ongi olnud) inspiratsiooniks mitmetele uutele kunstiteostele. Ta on elanud keerulistel üleminekuaegadel ja ikka sündmuste keskmes või läheduses ning olnud seotud paljude oma aja oluliste tegelastega. Ta on kirjutanud mitu meisterlikku ja tavapärasest erinevat, meeldejäävat novelli ja jutustust. Ta on kätt aja pulsil hoides pressis sõna võtnud ja ikka uuega kaasas…
Reydarbarmuri mägi jäi teest paremale. 21. juuni päikesepaistes näis mägi, mis kõrgus stepimaa ning külma järve kohal, eriti suur ja lai, ja Jonil ei jätkunud silmi muule kui sellele. Ometi ei olnud see ainuke mägi. Natuke eemal oli Kalfstindari massiiv, sügavad…
J. M. G. Le Clézio, vastne Nobeli kirjanduspreemia laureaat, astus prantsuse kirjandusse mässajana. Tema esimene romaan „Protokoll”, mille ilmudes 1963. aastal oli selle autor vaid 23aastane, oli mäss moodsa lääne ühiskonna ja tehnokraatia vastu ning ühteaegu ka mäss traditsioonilise psühholoogilise romaanivormi vastu. Le Clézio kasutab kollaaže, katkeid fiktiivsetest ajaleheartiklitest, teksti on pikitud joonistusi, fotosid, mõned sõnad on maha tõmmatud, mõned laused jäävad lõpetamata. Peategelane Adam Pollo…
Õieti võiks Mati Undi romaani „Sügisball” kerge tõsise muigega nimetada ka ilukirjanduslikuks regionaaluurimuseks. Ei oska arvata, kas Unt võis oma romaani kirjutades mõelda ka sellele, et nimetatud suundumusega tegi Eestis algust 1920ndatel juba J. G. Granö, kuid kui lähtuda regionaaluurimise definitsioonist „segu maastikulisest, keskkonda uurivast geograafiast, vaimset miljööd uurivast sotsioloogiast ning keskkonna ajalist muutumist käsitlevast ajaloost”, võib öelda, et Undi romaani paradigma lähtub suuresti just nendest…
Aastal 1953 kirjutas Otto Webermann eestlaste kohta: „Keskaja ja üldse katoliku aja vaimuelu ootab alles uurijaid”. „Hõbevalge“ uustrükki lahti lüües leian, et nüüd, pool sajandit hiljem, pole siin kuigi palju muutunud.
Lugesin muidugi kõigepealt „vaarao-lehekülge 108”, sest selle üle arutasime Lennartiga mõnda aega. Kirjutasin tollal artiklikesegi, millest osa on uustrükki sisse põimitud, ent järeldus tegemata jäetud.
Olgu kohe öeldud: „Hõbevalge” ilmus õigel ajal, seda lugesid õhinal ka väliseestlased.…
Rein Põdra uus romaan „Juba olnud” (hea pealkiri, muide!) sünnitas lisaks muule ka mõtteid põlvkonnast kui sellisest. Sellest ehk alustangi. Võiks ju 1943. aastal sündinud Põdergi kuuluda nn kuuekümnendike lainesse, aga. . . . justkui ei kuulu küll. Nagu nüüd teame, oli sel põlvkonnal juba tõhus osa oma elutööst tehtud ja oma sõnumitest edastatud, kui Põder avaldas alles oma esimese jutukogu täiskasvanutele („Kahekesi maailmas”, 1982) ja esimese romaani („Hilised…
Jah, mida sellise ütlemisega teha? Kuhu jätta Nobeli kirjandusauhinna nimistusse just viimastel aastakümnetel lisandunud Aafrika ja Aasia kirjanikud? Lootusetu tagamaa? Millele üldse Engdahl oma väite rajab – kvantiteedile? Rääkimata nüansirikkamatest küsimustest: Kas näiteks Londonis elav ameerika kirjanik on ameerika või euroopa kirjanik (näit Lionel Shriver)? Olgu, seni viimane ameeriklasele antud auhind (Toni Morrison) jääb aastasse 1993. Küsigem vastu: So what? Tasub meeles pidada, et häid kirjanikke…
Üks tuntud tänapäeva psühhoanalüütik on rääkinud vormist, mille taga ei peitugi mingisugust tabamatut sisu, mida vorm varjaks; see, mida vastuvõtja otsib, on tegelikult sootuks vormi enese saladus. Hetkeks tekkis samalaadne tunne ka Carlos Ruiz Zafóni „Tuule varju” lugedes: lugu on sedavõrd hästi üles ehitatud, kõik koostisosad on olemas, töötavad kellavärgina. On sümpaatne peategelane, noor ja pisut naiivne, avastamas armastust ja elu, tema karakter võimaldamas kaasaelamist. On…
Haruki Murakamit peetakse üheks euroopalikumaks tänapäeva jaapani autoritest. Ja seda nii heas kui halvas: ühelt poolt on tema loomingule pandud süüks liigset kergust ja popkultuuri-mõjulisust, teiselt poolt aga toodud esile kirjaniku oskust kasutada ära lääne kultuuripärandit ning luua nõnda mingi uus, aga sügaval sisimas ikkagi eht-jaapanlik kirjandussüntees.
Kui see nii on, siis on „Kafka mererannas” nii kõige selle, mida Murakamile süüks on pandud, kui ka selle, mida…
Et aduda kuud,
täiskuud, kuldkuud,
me läheme õue –
Et aduda kuud ja
ööpilvede liikumist
me läheme tiigi äärde –
ja käime pool ööd ümber tiigi –
Et aduda kuud,
kuulame konnade
öist krooksumist –
Et aduda kuud
kuulame ikka ja jälle
noore munga laulu,
jajah, me tajume ta sügavat häält,
juba hommikust peale
on ta sõnum meil selgrooüdis,
ta on üleni pühendunud,
ta õhtused palved
on võrratult vaimsed –
me ei lase temast lahti,
ta palved kajavad
meie hingepõhjas…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
