-
T.-V. K., Praha
Katkend raamatust „Kellele taasühinemine, kellele ike”
Jälle köidavad Eesti rahvast ahelad! Kodune revanšistlik vasturevolutsioon „Eesti taasühendamise” nimel ja võõrsilt „inimõiguste ja õigluse” päästmiseks kutsutud Vene okupatsiooniväed asetasid meie rahva uuesti rõhutud rahvuse seisukorda. Jälle kärgib Toompeal armuline seltsimees – kalgim, upsakam ja jultunum kui kunagi enne.
De iure oli Venemaa alates Jeltsini võimuletulekust postkommunistlik riik, aga kas see on nii ka de facto? Kindlasti…
-
Hakatuseks avaldan tunnustust kirjastusele Jumalikud Ilmutused, mis noorusest hoolimata on kujunenud Eesti raamatuturu kvaliteediliidriks. Sarjas „JI klassika” välja antud Urmas Vadi draamatekstide kogu „Kohtumine tundmatuga” on väärikas raamat, mis peab kindlasti nii sisu kui vormi mõttes vastu üle aastakümnete.
Raamat kätkeb teoseid „Inimene, mängi!”, „Kohtumine tundmatuga” ning „Georg”. Ei tahakski neid näidendiks, stsenaariumiks või muuks seesuguseks liigitada. Kõiki kolme annab sama edukalt teatris lavastada, filmiks vändata või…
-
1.
Andrus Kasemaa debüütkogu paistab silma keskmisest tunduvalt keskendunumana. „Poeedirahu” kahtlematu tugevus ja erandlikkuski väljendub tõsiasjas, et tegu pole lihtsalt ühtede kaante vahele asetatud luuletustega, vaid koguga, kus üksikud tekstid moodustavad terviku. Veel enamgi – üksikud tekstid justkui ongi kirjutatud tervikule, kus üksik on pandud väljendama midagi üldist, üldistavat, kusjuures kaalutletult üldistavat. Luuletused kasvavad üksteisesse ja üksteisest läbi ning on rõõmustav kogeda, et luules alustaja on suutnud…
-
On väga tervitatav, et Sirp pühendas äsja Chomsky tutvustamisele koguni kaks artiklit: Tiit Kuuskmäe „Chomsky lingvistika lõpplahendus” ja Priit Põhjala „Noam Chomsky ja mõttekalt mõttetud laused” (31. X).
Esimesena nimetatud artikkel käsitleb mõnda aspekti päris tänapäevasest Chomskyst ja loetleb teoreetilisi konstruktsioone, mida 7. detsembril 80aastaseks saav teadlane oma pool sajandit kestnud teadlaseotsingutes inventuuri tehes nüüd on valmis maha kandma.
Ma soovitaksin selliste asjadega olla ettevaatlik. Ülikriitilises eas võidakse…
-
Prantslased, inglased ja sakslased vaikivad, pilk maas, venelastel on ette näidata Medvedev, ameeriklastel ainsana korralik antoloogia ning paar luulekogu; hiinlased üritavad omal delikaatsel moel Bei Daod selja taha peita ja ongi enam-vähem kõik. Poola luulega konkureerib meie tõlkeruumis ainult ameerika, aga poola draamatekstidele pole keegi lähedalegi jõudnud. Siiski, ungarlaste prosaist Márai laamendab odavmüügilettidel õige mitme raamatuga, soovitan.
Siiski on kaks asja, mis mind poola kirjanduse eesti keelde…
-
Lisaks vähemalt ühele eesti kirjanikule, keda iseloomustades kiputakse sageli kasutama määratlust „maagiline realist”, ning reale teostele, kust võib tuvastada maagilis-realistlikke motiive või vastavale kirjandusžanrile iseloomulikku poeetikat, on nüüdseks võimalik osutada ka esimesele maagilist realismi käsitlevale küllaldasele kirjandusteaduslikule kirjeldustööle. Andrus Oru artikkel „Lammasinimene, liblikmees ja karunaine: maagilisest realismist eesti kirjanduse näitel” (vt Keel ja Kirjandus 2007, nr 7) on lugemist väärt materjal kõigile, kes on end tõsisemalt…
-
1.
Luuletamisest on Eestis saanud tõesti üllas ja ilus harrastus – jah, ikkagi harrastus, sest professionaalselt saavad seda endale lubada siin üksikud, kel muid elatusvahendeid käe-jala juures või kellel on oma avaldamisveerg mõne suurema väljaande juures. Regulaarselt ilmuvad eri meediumes, suuremate väljaandjate käe alt praegu vist vaid Janek Mäggi, Marko Pomerantsi ja Contra (kellest on saanud teleluuletaja) värsid. Nemad on siis ehk ka ainsad luuletajad, kellele luuletamine…
-
Me oleme oma aja lapsed ja aeg on poliitiline
Wisława Szymborska
Poola luule on üks XX sajandi kirjanduse imesid. Sõjajärgsest luulest kõnelemisel on saanud omaette klišeeks Theodor Adorno mõttekäik, nagu poleks pärast Auschwitzi luuletuste kirjutamine enam võimalik.1 Kui sellest aforistlik liialdus maha arvata, siis peaks öeldu mõte olema igati usutav: pärast üliränka traumat mõjub ilupüüdlus kohatuna. Poolas näikse olevat populaarsem sarnast mõtet väljendav värsirida romantik Juliusz Słowackilt: „Kui…
-
Eellugu
Viis aastat tagasi, kui kirjutasime koos Marianne Ravi ja Maarja Vainoga Luugi „Ornitoloogi pealehakkamisest” (vt Sirp 4. IV 2003), viitasime ka sellele, et teoses figureerib E. A. Poe’ novellitegelane monsieur Valdemar. See tegelane, kes surmahetkel mesmereeriti, ütleb surnuna oma keeleliselt skandaalse lause: „Ma ütlen teile, ma olen surnud”. Ka Barthes on juhtinud tähelepanu selle geniaalse lause tähelepanuväärsele võimatusele. See lause tühistab sisuliselt kõik tobedad õudusfilmid elavatest…
-
Kirjeldades oma 1918. aastal eesti keeles ilmunud Koidula biograafias poetessi kui „lendtäh[te], kelle unustusse kustuv lennutee on olnud kaua aega väljaspool paljude vaatepiiri”, olid Aino Kallase enese tähelennuaastad veel ees ning unustusse kustuvaks ta end mõelda ja kirjutada kindlasti ei ihaldanud. Milline on Aino Kallase asend kultuuriloos täna, paar kuud pärast oma 130. sünniaastapäeva? Sellele ja teistelegi Aino Kallast puudutavaile küsimustele otsiti vastuseid 3. oktoobril Tartus…
