FHO stiilist
Võrdleksin FHO ülimalt isikupärast stiili mitte näidetega kirjanduse vallast, vaid pigem ühe tema kaasaegse avangardkunstniku, venelase Pavel Filonovi töödega. Kuna Filonovil ei olnud näitusi läänes, tuntakse teda vähem kui näiteks Malevitšit. Filonovi eripäraks oli arusaam, et suured asjad tuleb kokku panna väikestest tükkidest, tema töid vaadates tekib tunne, et minnakse kõige oleva alusstruktuurideni, üldistust taotledes satub vaataja kogu aeg detailide, pisiasjade maailma. FHO puhul on…
„Viiuldaja karussellil” Muuseumirotiga pärgamisel tõsteti esile näituse „minimalistlikleidlikku” kujundust. Mis mõtteid ja tundeid tekitas tõsiasi, et võrdlemisi väikse mahuga näitus sai muuseumiaastal sellise tunnustuse osaliseks?
MAARJA VAINO: Tekitas muidugi suurt rõõmu, et ka väikesel näitusel on võimalik edu saavutada. Üldiselt aga…
Antud kontekstis: Utoopia saarel tegutsesid ka naised preestritena, püha sõna valdajatena – miski, mis XX sajandi lõpust alates ei ole tõesti enam utopism, vaid tegelikkus. Kõik muutub. Utoopiline on järjest enam, aina tungivamalt reaalne, samas kui see, mida me peame realistlikuks, osutub pärast seda, kui pöörang on toimunud, tühiseks ühepäevatõeks. Kõige kirkamaid märke ühe suure ajalooparadigma kiirest vananemisest võib eesti lugeja leida näiteks Kärt Hellerma hiljutise…
Eesti kirjakeel – pastorite vormitud
Sotsioloogiliste uurimuste põhjal on Eesti üks maailma vähem religioosseid riike. Religioosseid tõekspidamisi väidab endal olevat üksnes 14 protsenti rahvastikust.
Eestis levinud sallimatus usuliste ideaalide suhtes peegeldus teravalt mõne aja taguses poleemikas religiooniõpetuse kohustuslikuks muutmise üle koolides. Lõviosa väitlejaid nägi selle taga ohtu mõttevabadusele.
Vahepealsed viiskümmend aastat on siinse rahva vaimulaadi mõnevõrra muutnud ja tema ajaloolist mälu ahendanud. Tänane eestlane on enamasti jäigalt ateistlik…
Soomets ent võib endale lubada natuke indrekhirvlikku mängu: ta võiks miksida oma kogude tekste ja teemasid ja meid nõnda rahumeeli petta – tõsi, mu lemmiktekstiks talt jääb tänini „Toormaterjali” too luuletus, kus väike tüdruk vanaema käsul aeda peab ehitama . . . . Ent: uues raamatus on tunda ka läbimõeldumat, selgesihilist filosoofilist kvaliteeti. Kristiina Ehin avaldas esimese kogu „Kevad Astrahanis” aastal 1999, mäletan neid tekste hästi, sest me esimesed…
Ettevõtmist, mille käigus Andres Ehin külastas Varblat, Tõnu Õnnepalu Lillit, Eia Uus Kiiklat, Urmas Vadi Varnjat ja Mehis Heinsaar Vormsi saart ning mille tulemusena sündis kogumik „Mehed ei nuta”, kandis aga ilmselt mitu eesmärki. Kindlasti andis see „Prima vista’le” täiendavat värvingut, andis kirjanikele võimaluse pühendada neile tundmata kohas mõned päevad kirjutamisele ning sirutas tõepoolest festivali käe kaugemale Tartust ja teistest partnerlinnadest. Ennekõike oli ettevõtmise eesmärgiks aga küllap…
Kas Oidipusel endal oli Oidipuse kompleks? Jacques Lacani arvates on vastus küsimusele „kes on Laiose mõrvar?” Oidipusele algusest peale teada: tõe avaldumine tragöödia käigus on äratundmine, mitte avastus. Arvata on, et nii „Türann Oidipuse” tõlkija kui autor Pontios Chersonesos teavad hästi, mis teoksil. Sellegipoolest on mõnus „Türann Oidipust” psühhoanalüüsida: eestikeelne „türann” kõlab freudistlike naljade ning sõnamängude valguses üsna kahtlaselt (paljastades võimu ja seksuaalsuse varjatud haakumisi), rääkimata…
Mulle tundus, et luuletaja loob oma loomuliku olemasoluga siia dimensioone ja sügavust, mida meil muidu poleks, mida me ei haaraks ja ehk ei aimakski. Nüüd ma olen muidugi aru saanud, et suurem osa inimkonnast – eestlastest – nii ei mõtle. Et kirjandusele ja luulele vaadatakse ikka kui miskile iluvidinale, tilulilule, mis me kultuuri küljes ripub, tolkneb, ja mida me kuidagiviisi endale lubada saame, kuniks raha on…
Teisest küljest lubab päevik tõepärasuse rikkumist nii palju kui süda lustib. Sinna ei pea ju kirja panema ainult ükskõikseid juhtumisi, tuimi episoode: kuupäeva kandev lehekülg võib sisaldada mis tahes kujutlusi, unenägusid, fantaasiaid, sest needki on sisemaailma dokument, teadvuse ajaliselt fikseeritud jälg. Valetage, nii palju kui süda lustib! Ärge hoolige morni reaalsuse virinast ja grimassidest! See kõik on päevikus lubatud, sest päevik pole teaduslike katsete kirjeldus, vaid…
Siin on probleem. Eestlaste praegune „Väike entsüklopeedia” määratleb mõiste „miniatuur” kui proosa pisiteose ja väidab, et Juhani Aho eeskujul on samas tähenduses kasutatud ka nimetust „laast”. Seevastu n-ö õige Eesti Vabariigi entsüklopeedia viiendas köites aastast 1935 kirjutatakse miniatuurist: „Õige piiratud ruumilise ulatusega (kuni mõni lehekülg) proosateos, mis oma kokkusurutud objektiivse sisu ja probleemistiku ulatuse poolest haarab suhteliselt samu komponente kui näit. romaangi”. Nii et – mis…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
