-
Nagu Koidulal meile, nii on Tagorel Indiale muu hulgas poliitiline tähendus. Tagore oli esimene india ja õigupoolest esimene aasia autor, kes pälvis Nobeli kirjanduspreemia, ja seda ajal, mil India jäi veel kauaks Briti impeeriumi kolooniaks. Preemia polnud seega mitte ainult kirjanduslik saavutus, vaid ka poliitiline võit. (Kujutlegem näiteks, mida tähendanuks meile see, kui Jaan Kross pälvinuks nõukogude ajal Nobeli kirjanduspreemia.)
Tagore eestindused
Eesti lugejani jõudis Rabindranath Tagore…
-
Tõlkeraamatu tagakaanel kinnitatakse, et neid leiab Prantsusmaa koolilugemikes. Neid sobiks küllap võtta meiegi koolide lugemisvara hulka, pelgamata, et Lullaby ja Danieli vastumeelsus kooli suhtes halba eeskuju levitaks. Kõik kolm tõlgitud juttu lõpevad rahumeelselt-lepitavalt: selgub, et isegi Lullaby range matemaatikaõpetaja Filippi, kes oma valemitega tüdrukus iseäranis trotsi tekitas, armastab salamisi merd, Lullaby pöördub kooli ja koju tagasi. Niisamuti pöördub pärast mäel uitamist kodutallu tagasi Jon. Danieli saatuse…
-
Esmalt üllatab sellise raamatu valik eesti keelde tõlkimiseks. Viimane Shakespeare’i puudutav mahukam teos eesti keeles ilmus 1972. aastal ning oli vene keelest tõlgitud A. Aniksti „Shakespeare” (originaal ilmus 1964. a Moskvas). Seniajani ei ole eesti keeles ilmunud korralikke akadeemilisi käsitlusi, kus oleks arvesse võetud viimase aja uurimistulemusi. Samuti pole eesti keeles võimalik lugeda ülevaatlikke käsitlusi n-ö autorsuse debati kohta. (Vastavate käsitluste puudumise tõttu olgu siinkohal selgituseks…
-
Leena Krohni romaanid põhinevad sageli lühikestel iseseisvatel peatükkidel, mis on seotud omaette musikaalseks ja kaleidoskoopiliseks tervikuks. Nagu näiteks „Donna Quijote” (WSOY, 1983), mida võib lugeda nii romaanina kui lühinovellide koguna. Nii-öelda paladeks lõikamise tehnikat kasutab ta tihtipeale just seetõttu, et tema enda sõnul on tema meelest igav kirjutada rasket ja pikka proosat. Krohni huvi putukate elu vastu avaneb tema läbimurderomaaniks peetavas romaanis „Tainaron” (WSOY, 1985; e.…
-
Tema aadliks arvamine ei ole niisiis pugemine ega põlastus, ehkki me kultuurilisse alateadvusse on juurdunud ka või just sellised suhtumised aadlisse. See on ühe hoiaku tuvastamine; see hoiak on omane pärisperemehele, kes tajub end oma valdustest (väepaikadest) pagendatuna, kuid kes ei unusta oma õigust neile paikadele. Ta laseb otsustel teisiti sündida, kuid/sest ta teab, kuidas asjad tegelikult on, kuidas mõeldud kujunema. Runneliga läbisaamiseks tuleb talle selle…
-
Püüan oma muljeid siin laiemalt valgustada ja tähelepanekuid täiendada. Mõnes mõttes võib selle öise pealkirjaga ja rohkeid öökujundeid sisaldava raamatu kohta öelda, et see on hiljaks jäänud. Raamatus on kaks temaatilist dominanti: oma-põlise-eestiliku otsimine (või kinnitamine) ning tarbimist ja turumajandust peaaegu demoniseeriv sotsiaalne kriitika. Pean silmas seda, et tarbimisühiskonna kriitika selle deklareerival kujul on oma kõrgaja juba üle elanud. Mingil hetkel sai liberaalsest kapitalismist ja meediast…
-
Pär Hansson on sündinud 1970. aastal Põhja-Rootsis Västerbotteni läänis Vännä kommuunis. Ta on avaldanud kolm luulekogu. Tema loomingut on avaldatud antoloogiates ning Rootsi ja välismaa kirjandusajakirjades. Väljaöeldud sõnal on tema luules oluline koht. Praegu elab Pär Hansson Stockholmis Hammarbyhöjdenis, kus ta töötab loovkirjutamise õpetajana Jakobsbergi ja Gotlandi rahvaülikoolis. Ta on Rootsi kirjanike jalgpallimeeskonna liige. Nad on korduvalt mänginud Taani, Inglismaa, Ungari, Saksamaa ja Itaalia vastu ega…
-
Lugu rullub lahti üle Euroopa, liikudes läbi Madalmaade, Prantsusmaa, Inglismaa, Tšehhimaa, kujutades endast Austerlitzi juurte vaevalist otsingut. Sebald kasutab selleks nõudlikku stiili, intensiivset ja tihedat jutustamist, justkui oleks loo ülestähendamisel lubatud endale vaid mõned hingamispausid: tekstis pole taandridu, ühelt teemalt teisele minnakse üle ühtaegu sujuvalt ja hüplikult, näiteks kasutab Sebald läbivalt mitmeid vormivõtteid, mis lubavad tal loobuda otsesest kõnest ning liita ühte lausesse, ühte aega ja…
-
Festivali peakorraldajal Patrick Cotteril oli mulle selle luuletuse kohta teatada üks kummaline asjaolu. Nimelt ütles ta, et üks tuntumaid iirikeelseid luuletajaid Cathal O’Searcaigh on Dublinis ilmunud ja kirjastuse O’Brien Press poolt üllitatud antoloogias „Something Beginning with P” minu „Koerkorteri” luuletust plagieerinud. Cathal O’Searcaigh avaldas seal oma nime all nimelt teksti „Maja, mis haugub” (“The House that Barks”), kus on kasutatud minu „Koerkorteri” luuletuse põhikujundit ja mitmeid…
-
Võib-olla oli see üldse suurim kirjandusfestival, mis Euroopas kunagi on toimunud. Ma ei saaks seda kindlalt väita, sest mu enda vastav kogemus ei ole just pikk. Mullu küll oli õnn osa saada festivalidest Barcelonas, Medellínis (Kolumbias) ja Sloveenias. Kui nüüd Brüsseli kirjandusmaja Passa Porta äsjast üritust nendega võrrelda, siis päris kindel, et klassivahe ilmnes juba eelarves. Kutsuda kokku igast Euroopa nurgast ja veel mujaltki maailmast vähemalt…
