-
Jaak Jõerüüt, kuidas kirjeldada praegu üldse Eesti-Läti kultuurisuhtlust? Keeleõppe seisukohalt on Eestis asjad suhteliselt viletsad, ja kultuuriprogrammi vahendamisega on seotud mõlemalt poolt ametlikult vaid üksikud inimesed; loovtöötajate isiklike kontaktide tõttu suhtlus muidugi toimib, ent see pole üldse nii tihe ega süstemaatiline, et kahe ühise kultuuri- ja ajalootaustaga rahva vahel suuremat soojust tekitada . . . .
Eesti ja Läti kultuurisuhtlus on muidugi palju avaram kui keelte õppimine või raamatute tõlkimine. Aga…
-
Ühistranspordi tarvitamine kultuurilistel eesmärkidel ei ole iseenesest ju uus mõte. Laias maailmas on selliseid projekte arendatud ja aretatud aastakümneid. Kõigepealt meenuvad „Poetry in Motion” pealkirja kandnud aktsioonid nii Londoni kui New Yorgi metroodes. Ühistransport kujutab enesest ju suurt hulka väikesi liikuvaid kohti, kus kodanikul pole suurt muud teha kui jõllitada. Ja kui pole rahalist tarvidust põrnitseda kinnimakstud reklaame, siis miks mitte pakkuda midagi hingele. Luule on…
-
Kultuurkapitali aastapreemiate komisjonid on oma valiku rahva ette toonud. Žürii töökoormuse hajutamiseks on seekord moodustatud kaks erikomisjoni, lastekirjanduse ja tõlgete hindamiseks. Esimest korda arvustab tõlkeid kolmik, mille kõik liikmed on ise tõlkijadtoimetajad. Toimetaja loeb teksti teistmoodi kui lugeja, nimetatagu seda pealegi professionaalseks kretinismiks. Ja kogenud toimetajal piisab raamatu põgusast lehitsemisest, et teha vahet heal ja halval tõlkel. Möödunud aasta tõlkeraamatute bibliograafiline loend üksi oli 64 lehekülge…
-
Vahest haakuvad Ristikivist täpsemaltki „Palverännuga” just „Kuue päeva” märksõnad: mäletamine ja (ajaloo)kirjutamine, elu kujutamine teekonna ja (relvastatud) palverännaku metafooride kaudu. „Palverändu” tutvustatakse ajaloolise põnevusromaanina I ristisõjast (1096–1099). Selle peategelaseks on noor relvakandja, kes suundub koos Toulouse’i krahvi väega Püha Maad moslemite käest vabastama. Siit võikski alustada, lubades endale siiski ennakult tõdeda, et ristisõda ei ole sugugi „Palverännu” ainus võti – või et ülepea osutub sellele teosele…
-
See on ühtlasi üks nendest paarist kohast romaanis, kus tekib küsimus raamatu programmilisuse kohta selles mõttes, et püütakse inimesi ja tegelasi kuidagiviisi klassifitseerida. Kuvatakse siin lugejale ju pilt eestlannadest kui tarkadest, emantsipeerunud naistest ja venelannadest kui vähem emantsipeerunud ja enese õigustest vähem teadlikest naistest, kes end meestel õnne ja armastuse nimel peksta lasevad. Samas on selge, et autor ei püüa niivõrd anda hinnangut eri rahvusest inimestele,…
-
Üle neljakümneviiene Natalja Filippovna Tomskaja on tulnud kaheksakümnendatel aastatel koos ohvitserist mehega Venemaalt Tallinna. Pärast mehest lahkuminekut oli tal Krimmis kerge armulugu, mille viljana sündis tütar Sofia. Romaani tegevus toimub juba käesoleval sajandil, kui Sofia käib keskkoolis. Sündmustiku paneb hargnema uudis ohtlikust defektist Sofia hambumuses, mille õgvendamine läheks Nataljale maksma hiigelsumma. Elektroonikatehases töötav Natalja kaotab pealegi töökoha ning sügavas kitsikuses peab ta võtma vastu sõbranna vahendatud…
-
1.
Ellen Niidu „täiskasvanuteluule” – sest eks luule mõistmiseks, tajumiseks, kirjutamiseks, usaldamiseks pead sa ikkagi miskis jaos lapseks jääma – hakkas mind uuesti rohkem huvitama mineval sügisel, mil VHK noored musta laega saalis väikse lavakava ta asjadest kokku säädsid (Lembit Petersoni juhatusel). Eks olnud asi muidugi ka noortes: sellest kambast võib paljugi loota, neis oli miskit erilist energiat ja sünergiat. Aga, mis põhiline: tundus, et tekstid ei…
-
Eks Mihkel Raud panegi ju enamasti madalat ja tülgastavat realismi (justkui „otse elust”) ja eks tõuku Rein Raud seevastu peenelt ja intertekstuaalselt – tõepoolest justkui „ääremärkuste” korras – kas kirjandusest endast või teistest kunstiliikidest. Kui Mihkel Raud tahab olla jõhker ja küüniline müüdimurdja, kuigi lõppkokkuvõttes vaid kinnitab müüti (?) õite võrsumisest sitast, siis Rein Raua teost on üks arvustaja jõudnud iseloomustada kui „kena ja mõnusat üheõhtulugemist,…
-
Berk Vaher
1. Vapustavaid üllatusi ei ole, ei paista ka selgelt nähtavat joont ega isegi täpselt mõõdetud konservatiivsust. On läbilõige eesti kirjanduse paremikust aastal 2008, see võimaldab näha end tõendusena nii sellesinase kirjanduse mitmekülgsusest kui ka piiratusest – kuidas keegi soovib. Muidugi olen ma imestunud, et luulenominentide seas ei leidu Asko Künnapi kogu „Su ööd on loetud” ega proosanominentide seas Rein Raua romaani „Vend” (mis minu arvates…
-
Väljend „ilmavalgust nägema”, nii nagu ma seda eelmises lauses kasutanud olen, on muidugi klišee. Seevastu ilmavalgus kui energia ja kui kujutis, mis on tekkinud peaaegu 30 aasta jooksul paljusid inimesi hõlmanud loomis- ja sõlmumisprotsessi jooksul, polegi aga ehk kõige sobimatum kujund asja jaoks, millele Karusoo ise viitab kui „selle[le], mida ma öelda olen tahtnud”. Tekstid hallikasroheliste kaante vahel, olgu köide kui tahes paks, seda ilmavalgust täiuslikult…
