Lugeja võtab teksti vastu emotsionaalse tervikuna, aga kriitik tõlgendab, annab hinnanguid, keskendub vaid mõnele motiivile, ideele, mõttele – ja esmajoones sellele, mis resoneerub tema enda maailmapildiga –, mis tähendab, et alati jääb tema vaatluse alt midagi välja. Vahel võib nii välja jääda ka midagi väga olulist.
Iga kirjanik töötab aga vaistlikult igasuguse lahterdamise vastu ja loob oma kujundi, oma maailma, mis ei lase ennast lahterdada ja mis…
Röövlitütar Ronja sünd
Lauri Sommeri koostatud Andres Allani luuleraamatus eristusid lugemisel kohe päris mitmed tekstid, kus antakse edasi lugu mingi maailma loomisest ehk täpsemalt öeldes, kus autor tegeleb ise maailma loomisega (vt lk 60, 101, 121, 123 jt). Näiteks luuletus „Metskuldi tants” algab nii: „Jälle kõik on kui aegade alguses / minus kõik on kui aegade, aegade alguses / pragunemata veel kuldmuna koor mu sees, mu sees”…
Mitu aastat oled mälestustele planeerinud?
Algul mõtlesin kolm, aga paistab, et sellega ei tule välja. Aastas kaks köidet, rohkem ei sobi ju – lugeja tüdineb ära. Tulin just laua tagant, kirjutan praegu ajast, mil olin esimest korda Loomingus, 1980ndate esimene pool. See…
17. kuni 19. septembrini tähistati Flemingi sünniaastapäeva konverentsiga Tallinnas (vt M. Tarvase ja M. Saagpaku ülevaadet 2. X Sirbis), 24. kuni 27. septembrini järgnes sellele konverents Saksamaal Erlangenis, korraldajaks sealse FriedrichiAlexanderi ülikooli uuema saksa kirjandusteaduse õppetool koostöös Osnabrücki ülikooli varase uusaja kultuuriloo interdistsiplinaarse instituudiga. Toimumispaik polnud otseselt seotud Flemingi sünni- ja elukohaga Saksamaal, kuna tema koduülikoolis Leipzigis pole korraldajate sõnul praegu barokk-kirjanduse uurijaid, Hartensteinis (Erzgebirge) puudunuks…
Halva sõnaga alustatud jutu täienduseks peab kohemaid ja ilmtingimata kinnitama, et kindlasti pole minusugune „Nägemata ilmade” õige publik. Ma loodan ja usun, et inimesed, kellele Kaldmaa luulelooming meeldib, on olemas ja et leidub pimedaid luulearmastajaid, kes tänu sellele raamatule nägijaks saavad, või jalutuid kaunishingi, kes tänu kõnealusele kirjasõnale käima hakkavad. Tänapäeval on kõik imed võimalikud. Kahjuks on ime seegi, kuidas autor, kes on vaieldamatult haritud, laia…
Kalast ja armastusest
Kui õigesti mõistan, peab autor maiseid asju millegi suurema pealisehituseks, kaduvaks ja ebaoluliseks. Rongis öelnud üks naine mehele (lk 42): „Ega rahvas rumal ei ole. Küll rahvas teab, mis on hea kala”. Mõttes nendib Põldmäe seepeale, et kindlasti ta teab, aga sellest veendumusest ei muutu elu olemus. Elu jaguneb Põldmäe järgi kaheks: armastuseks või selle puudumiseks. Meedium on sõnum, on öelnud ühiskonnauurija Marshall…
Seda kõike on lohutav lugeda, vaatamata tõsiasjale, et raamatu tonaalsus on kurb. Kõike näib varjutavat surma vari. Või tundub see nii ainult autorist palju nooremale lugejale? Ei tea, kuid kuigi minajutustajast peategelane on teinekord võimeline surma üle nalja heitma, on see tema jaoks siiski sama suur ja õudne tundmatu nagu ilmselt iga teisegi inimese jaoks. Ja sedagi on lohutav lugeda, sest vananemisprotsessi kujutatakse raamatus normaalse elu…
Tegelikult taastun sellest löögist siiamaani. Veel enam – kui olin edasi lugenud, avastasin, et tahangi vastu nägu saada ja obadusest pikali kukkuda. Tahangi, et tekst seda minuga uuesti ja uuesti korda saadaks. Aga miks ma seda tahan? – see võiks olla põhiküsimus, mille üle ühe võib-olla kõigi aegade kõige õõvastavama ja atraktiivsema tekstivalimiku, Aleksei Gastevi „Töölislöögi poeesia” taustal arutleda võiks. Millest tuleneb selle peaaegu täieliku ebainimlikkuse…
Muu hulgas kerkib siis ka küsimus, kes on need kirjanikud, kes niisugust jäädvustamist vääriksid. Teine kord, kus teema üles kerkis, puudutas mind siis, kui tegin Tammsaare muuseumisse näitusi Mati Undist ja August Gailitist. Selgus, et neid näitusi on tegelikult võimalik üles ehitada peamiselt ainult kujunditele ja tekstile, sest isiklikke esemeid nendest kirjanikest pole enam säilinud või pole need kättesaadavad. Just Mati Undi puhul selgus, et tema…
Fleming ja Brockmann kohtusid Tallinnas 1635. aastal, kui Brockmann töötas professorina Tallinna Gümnaasiumi juures ja Fleming viibis siin koos Holstein-Gottorpi hertsogi saatkonnaga. XVII sajandi kolmanda kümnendi alguse Tallinn pakkus meestele võrreldamatult rahulikumat keskkonda kui nende kodumaa Saksamaa, kus sel ajal möllas halastamatu kolmekümneaastane sõda. Võib arvata, et nii Flemingi kui Brockmanni Tallinnasse sattumisel mängis oma rolli kodumaa katastroofiline olukord: mõlema puhul oli sõda üheks põhjuseks, miks…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
