Kas Andrus Kasemaa luuleteel on selline „teoste ja loomingu vaheline” hetk kätte jõudnud ning kas tema kohta käiv kriitika on sellest hetkest võib-olla ennatlikult üle hüpanud – niisugused küsimused ringlesid mu peas pärast seda, kui olin otsustanud enne tema teise luuleraamatu „Lagunemine” lugemist tema esimese luulekogu („Poeedirahu”) retseptsiooni läbi lugeda. Tõepoolest – vaieldamatu andekuse ning luuletundlikkuse kõrval, mis pole ühelgi „Poeedirahust” kirjutanud arvustajal kahe silma vahele…
Toomas Haug, kes avaldas ajakirjas Kultuur ja Elu (1988, nr 5) muljeid Wellesto avaõhtult, võrdles seal valitsenud õhkkonda Siuru avaõhtu elektriseeritusega, kuid põhimõtteliselt leidis ta siiski erinevusi rohkem kui sarnasusi: „Tookordne hüüdlause oli: kõik tuleb veel luua! Täna öelgem: kõik tuleb veel taastada”. Ta nimetas wellestolasi kultuuripidevuse eest võitlejaiks, kelle hulgas on küll ka esteetiliselt rahuldamata tiib, aga domineerib siiski üldkultuuriline humanitaarialembus ja tolerantne loomingulisus: „Nii…
Kuid ometi kuuluvad mõlemad ühte, Eesti noorimasse kirjanike põlvkonda. Selliselt kujutavad mõlemad raamatud endast noorte, et mitte öelda väga noorte kirjanike püüdlusi kujutada elu ja anda oma kujutlusele esteetiline raamistik. Kummalgi juhul on seejuures tegu teostega, mis kuuluvad vaieldamatult õnnestumiste sekka. Sisulises mõttes pole Andra ja Rebase raamatul suurt ühist. Esimene on originaalselt fantastiline lugu tänapäeval tegutsevatest vampiiridest, teises kirjeldatakse Tartu teismeliste eluraskusi. Kas üleüldse ongi midagi…
Kõomäe suurendusklaas on pidama jäänud noorel disainitudengil ja tema paarkümmend aastat vanemal elukaaslasel, kes hiljuti väikelinnast metropoli kolisid; nende kinnisideelisel pensionärist naabril; narkoärikast rikkuril ja kaunil ärikooliõpilasel, kes elatab end prostitutsiooniga. Tegelikult on neid jälgiv pilk muidugi tugevasti karikeeriv ja tegelased jäävad kui mitte ühe-, siis ikkagi pelgalt kaheplaaniliseks. Nende mõttemaailmas toimub justkui murranguid, nad nagu hakkaksid ajuti üht ja teist mõistma, ent kokkuvõttes ei muutu…
Alljärgnev kujutab endast minu täiendavat ja kokkuvõttepüüdlikku mõtisklust nonde arutelude ja selle olukorra üle. Arhiivi ja narratiivi vaheline pingeväli, mis on olemuselt tegelikult alati juba lõpuni maandamatu, selgineb minu jaoks kõige paremini siis, kui mõtlen arhiivist esmalt kui läbinisti ideaalsest mõistest. Sellises valguses paistab arhiiv mulle üksnes ja lihtsalt abstraktse kogumina kõigest võimalikust öeldavast, mõeldavast, kujuteldavast – ning seega ka vältimatult millestki, mis ei pruugi tingimata…
1998. aastal lõime oma kodukoha kaitseks Võtikvere Küla Seltsi, läksime keskkonnaministri vastuvõtule ja nõudsime, et vana metskonna maja võetaks müügist ära ja antaks meie küla seltsile rendile. Kodanikujulgus tasus ära: saime maja sajaks aastaks enda käsutusse. Võtsime ühendust ka Eesti Muinsuskaitse Seltsiga,…
Ajakirjas Uudiseid Nõukogude Liidust (Nyheter från Sovjetunionen) avaldati 1985. aastal pikk artikkel Arnold Raveli teenetest Skandinaavia kirjanduse vahendamisel eesti keelde. Sellest selgub, kuidas Tihemetsas õppinud metsamees ja Tartus õppinud eesti filoloog jõudis Skandinaavia kirjanduse juurde. Noore toimetajana riiklikus kirjastuses oli 1954. aastal tema ülesandeks redigeerida Martin Andersen Nexø „Vallutaja Pelle” tõlget. Töö eeldas võrdlemist taani originaaliga ning Henrik Sepamaa nõuandel ja abil otsustas Arnold Ravel iseseisvalt…
B
„Viis viimatist” kirjeldab pensionieelikust lasteaiakasvataja viit viimast detsembripäeva kusagil Eesti väikelinnas või asulas. Uusaastal saab peategelasest tegus daam 60-aastaseks, autor vaatleb ja kirjeldab Eerikat ümbritsevat elu ja inimesi. Vahest võiks seda liigitada belletristiliselt laiendatud piiluvaks päevaraamatuks, mida ei panda kirja tagantjärgi fikseerides ega iluledes, vaid ollakse nagu jooksvalt ja jälgivalt protsessis, eluliikumises ja päevakäikudes. Autor on Eerikas näiteks vannitoas, voodis ja mujalgi privaatsfääris nii kinni,…
Aastatuhandevahetuse paiku või pisut enne seda heljuski hetkeks kohaliku kirjanduse varsakopli kohal esteetilise sundparteistumise vaim. Uus põlvkond sõnaseadjaid näis mõistvat, et selles kõigi sõjas kõigi vastu, mida elu esteetika eesliinil enesest paratamatult kujutab, on kasulik leida liitlasi ning liikuda grupis. Nii on lihtsam pildile pääseda, raha taotleda, kirjastuskulusid kanda, trükiseid müüa, kirjandusõhtule publikut koguda jne. Nutikalt valitud rühmituse nimi, identiteet ja imidž toimivad kultuuriturul brändina; grupisisene rivaliteet…
1.
Vahepeal on mul tunne, et Kasemaa luule on üks suur hanitamine, et ta kirjutab meelega lõdva käega ja matkides ja jätkates säält, kus keegi pooleli on jäänud. . . . Kiusab vanainimesi, häbitu poiss! Andrus Kasemaa üllatas läinud aastal mõjusa debüüdiga „Poeedirahu”, mis kandis logelemise-olelemise-molutamise (molutamine on ju maakeelne vaste meditatsioonile) filosoofiat. Tema teine kogu „Lagunemine” on veel julgem ja vabam – rahuliku, proosaliku, serviti sihilikult kohmaka süntaksiga jutustab…
7 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
