Sinijärve kujund – maailm kui bordell ning linnad kui selle funktsionaalsed allüksused – on kandev mitmeski mõttes. Eks ole linn kestvalt käibiva stereotüübi kohaselt mitte üksnes inimliku lõbujanu, vaid ka enesemüümise ja -hävitamise sündmuskoht ning sünonüüm. Teiselt poolt on linnast kui sellisest saanud antireligioosse modernismiajastu inimese tootem. Tänapäeva inimene, olgu ta sündinud metroos või saunas, on enamasti linnausku. Vajaduse linnakeskkonna ning kõigi sealsete võimaluste järele võiks…
Sellepärast olid Boliivia linnad La Paz ja Oruro, mis seisavad kindlalt enam kui kolme kilomeetri kõrgusel üle merepinna – taevaste ligi – lausa ideaalne paik luulelugemiseks. Seal küll pidanuksid jumalad luuletajate häält kuulma. Mõte korraldada oma maa esimene rahvusvaheline luulefestival hakkas boliivia luuletaja Benjamín Cháveze peas idanema pärast seda, kui ta kutsuti 2008. aastal Kolumbia tänaseks juba maailmakuulsale luulefestivalile Medellínis. Mina juhtusin just samale Medellíni festivalile,…
Praegune inimene on arvuti, Interneti ori, ta ei loe enam, haarab uusi teadmisi, laseb need ühest kõrvast sisse ja teisest välja ning muudkui sumpab informatsioonitulvas. Toomas Paul ütlebki, et kui XX sajand oli energiasajand, siis ilmselt XXI sajand kujuneb informatsioonisajandiks. Kuid selle eest hoiatas juba Stanisław Lem oma esseedes: inimene upub sellesse tulva ning kaotab lõpuks pea. Ka on Internet täis prahti ja solki, mis risustab…
Tõesti – võttes lugude aluseks päriselt elanud inimesed, seto ravitsejanaise Darja, inglise poptrubaduuri Nick Drake’i ning oma ammuse lemmiku Uku Masingu, kirjeldab Sommer nende inimeste püüdlusi ja tundeid sedavõrd lähedalt, et tekib tunne, justkui tunneks ta kirjeldatavaid isiklikult, enamgi, justkui ta näeks neid, s.t justkui seisaks nende kõrval ja kirjeldaks otse seda, mida näeb ja kuuleb oma tegelasi tegevat. Lugeja pannakse sellise sisseelamisega ammutama justkui, otse…
Enne raamatu romaaniks olemise või mitteolemise juurde jõudmist niipalju, et „Kuulsus” on igati lobe, huvitav ja naljakas teos. Kes pole seni veel tuttav eelmise eesti keeles ilmunud Kehlmanni raamatu, samuti Kristel Kaljundi tõlkes ilmunud romaaniga „Maailma mõõtmine” (2005, e.k 2008), võib vabalt alustada saksa noorema põlvkonna edukaima autori loomingu lugemist ka „Kuulsusest”. Seda, et tegu on tõsiseltvõetava ja andeka autoriga, tõestab Kehlmann ruttu ja mänglevalt. Vaid…
Hetkeline tõetabamus jääb väljapoole sõnu, kirjateksti, teaduslikku analüüsi ja isegi väljapoole igasugust teooriat. Seega ei esinda Unamuno oma filosoofias, erinevalt näiteks Kantist, keda ta nimetas irooniliselt Königsbergi vanapoisiks, mitte ainult mõistuslikku, ratsionaalset tarkust, vaid vaimsust üleüldiselt. Inimene ei mõtle ainult mõistuse, vaid kogu oma olemusega. Selles läheneb Unamuno näiteks Kierkegaardile, kuid ka hilisematele eksistentsialistidele, kelle seas kirjutasid ju Albert Camus ja Jean-Paul Sartre nagu Unamunogi rööbiti…
Kes on meister?
Potteri koolijuhatajast võlur Dumbledore kordab õpilastele nagu Püha Augustinus, et mustade jõudude võimsaimaks relvaks on inimene ise. Mõningad asjad püsivad tuhandete aastate jooksul põhijoontes muutumatuna. Świetlicki teose põhiküsimuseks ei saanud lugedes mu jaoks mitte see, kes on mõrvar, vaid probleem, kas peategelast nimetatakse meistriks õigustatult või mitte. Meister on tähistanud läbi ajaloo midagi eriti kvaliteetset, ordudes on see olnud näiteks igavene pühitsus, mis märgistab…
Eks ta ole, ühes žanris tuntuna ja „juba” 37aastasena debüteerida teises – ega see pole naljaasi. Ja eks Heinsaare juttude armastajad, keda pole vähe, oota tema luulekogultki – nojah, Jumal ise teab, mida nad ootavad . . . . Ja milline noor luuletaja ei unistaks salamahti, et tema esiklapsuke ilmuks ilmarahva ette sama kaunilt rüütatuna. Ja üldse, milline autor ei tahaks seda alati riskantset sammu, milleks on raamatu avaldamine…
„sel päeval oli don vaikne
ta oli lugenud liiga palju
ta oli end ette lugenud”.
Mart Kangur mängib keelega lusti pärast, ajaviiteks ja avastuseks; vabal käel võttes kasutada kultuuriteadvuses eksisteerivaid seoseid ja tekstikatkeid ning sama lobedalt oma loodut maailma vallandades „(seda luuletust võib vabalt / levitada ja paljundada)” – tema sõna lipsab minema kui sisalik, jättes saba.
Tegu on ajastuomase tekstigenereerimistüübiga, mida kohtab uuemas kirjanduses üsna sageli. Kuidas see sünnib?…
On meil praegu kuidagi võimalik olla solvunud eesti kirjanduse pääle? Kas te kogete ennast osalisena sellises sõbrad-sõpradelemängus, nagu tavaline juhusüüdistus võiks kõlada?
M. K.: Ei tunne küll.
M. T.: See on ju sama asi – nagu ei saa kuidagi solvuda eesti teatri…
8 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
