-
Katalaani luuletaja Jaume Subirana on ühtlasi proosakirjanik, ingliskeelse ilukirjanduse tõlkija ja kirjandusõppejõud, töötanud Katalaani kirjandusinstituudi direktorina, tema täpsete metafooridega luuletekste iseloomustab nappus.
Martin Solotruk on Slovakkia luuletaja ja tõlkija, ingliskeelse luule asjatundja, kes on Slovakkias käima lükanud luulefestivali „Arc Poetica International” ja samanimelise kirjastuse, mõlemat juhib ta ise. Solotruki luule on tulvil intellektuaalseid konstruktsioone, tema poeetilised kujundid on tihedad, oma luule materjalina kasutab ta mitmeid teadusalasid, eriti…
-
2.
Kui Makine’i eelmise eestinduse, samuti Triinu Tamme tõlgitud „Ühe elu muusika” juures võis eelkõige/esmalt hämmastada tõsiasi, et nõnda õhuke teos võib mõjuda nõnda eepiliselt, siis „Tundmatu mehe elu” ülesehitus avaldab muljet kihilisusega lineaarse selguse all või sees – kolm selges järgnevuses loojutustamise järku kasvavad või lausa tõukuvad emotsionaalselt üksteisest välja. Püüan seda täpsemalt kirjeldada. Lugu algab Pariisis, kus keegi üsna keskpärase eduga kirjanik Šutov (kelle puhul…
-
Heinsaar sai auhinna luuletuse „Öös mööduja käsi” eest, see ilmus 2009. aasta oktoobrikuu Loomingus ning varsti pärast seda luuleraamatus „Sügaval elu hämaras”. Tekst valiti välja seitsme nominendi seast, mis olid pakutud välja žürii liikmete poolt, neist üks luuletus oli omakorda sõelale jäänud Alatskivi koolis toimunud hääletusel. Žürii tööd juhtis eelmisel aastal Liivi auhinna saanud Triin Soomets, liikmeteks olid Kait Eiland, Reet Kruup, Mari Niitra, Janika Kronberg,…
-
Mu üks lemmikraamatuid on vene kirjaniku Veniamin Kaverini 1972. aastal ilmunud ja Maret Käbini suurepäraselt eesti keelde tõlgitud „Peegli ees”, mis ongi romaan kirjades. Seda raamatut ei ole peaaegu keegi lugenud. Tegemist on kahe inimese kirjadega, kumbki pole Kaverin ise. “Peegli ees” kirjeldab õpetlasest matemaatiku Karnovski ja iseõppijast kunstniku Liisa Turajeva kirjavahetust. Need kaks inimest peaaegu ei kohtugi, väga põgusalt, aga vahetavad terve elu kirju. Tegemist…
-
Kuid püüdkem nüüd ette kujutada maandumisvõimetut lindu! Poeetilise kujundina kaunis, ent ei saa ju päriselt puhkepausita lennelda, rääkimata sellest, et söögipoolist pakub maaja merepind võrreldamatult rikkalikumalt kui õhuruum. Lendamise kõrgeim (ja ühtlasi madalaim) eesmärk on maandumine.
Donald Tombergi raamatu „Kazimir, Vladimir ja teised” sisu on otsekui põlislend. Seal on palju mõtteid ja mitu toredat tegelast. Näiteks Kazimir, kelle lintmakkidest ja muudest käepärastest vahenditest meisterdatud lennuk püsib õhus…
-
See viimane mäss, kapitalistlike väärtuste kriitika, tuleb kõige selgemalt esile avaluuletuses „Hea rooskaja”, mille järgi on pealkirja saanud ka luulekogu esimene tsükkel. „Hea rooskaja” on kolmestroofiline vabavärsiline tekst, kus poeetilise etümoloogia abil ühendatakse sõnad „rooskaja”, „roos” ja „roosimüüja”. Mõisa asemel asub nüüd kiosk, kus müüakse lilli ja värvilisi asju, ja rooskaja asemel on roosimüüja. „Aga roosiostjad – isegi priiks lastud soldatid / kannavad koormise / Ostavad…
-
See nihe on küllalt ilmne, kui võrrelda kaasaegset euroopalikku kultuuriruumi (et mitte öelda „läänelikku”, kuna Krull toob esile mõistete „lääs” ja „ida” geograafilise suhtelisuse, millega igati nõus olen, vt lk 187) näiteks vana India või n-ö vana Ameerikaga jne. See ei tähenda, et vana India ühiskond ei oleks olnud seadustatud; kohati oli ta seda küllap enam kui ükski teine ühiskond on olnud, ent ühiskondlik paradigmaatiline siht…
-
Tõepoolest, tuleb nentida, et eestlased armastavad reisida ja armastavad avaldada ka reisiraamatuid. Iseasi, kui palju neid loetakse. Siin avaldub üks üldisem tendents, mis vääriks omaette käsitlemist, pealegi ei puuduta see üksnes reisikirjandust. Tundub, et lugemise ja kirjutamise vahekord on viimasel ajal paigast nihkunud: peaaegu kõik tahavad kirjutada, millest annavad tunnistust uued meediumid nagu blogid, kommentaariumid jne, aga vähesed tahavad lugeda. Kuigi, raamatuid ja teiste hulgas reisiraamatuidki …
-
Eesti kriitikateoorias, nii vähe või palju kui seda meie napi kultuurikihi raames kirjutatud on, esineb ühe keskse aruteluteemana küsimus, kas kriitik peaks olema pigem kunstnik, kes loob lugemiselamuse põhjal omaenese tundeil põhineva essee, või siis teose hindaja, kelle arvamus toetub kirjandusteoreetilistele konstruktsioonidele. Tänapäeval tuleks siia lisada veel kolmas kategooria: kas arvustajana läheb arvesse ka töötaja, kellele äriettevõte on teinud ülesandeks toota müügi eesmärgil raamatute kohta reklaamtekste?…
-
2009. aastal ilmunud luuleraamatute arv? Loomingus loendab Märt Väljataga 93 esitrükki 87 autorilt, 12 täiskasvanute tõlget, poolt tosinat venekeelset luuleraamatut, üht prantsuseinglise kakskeelset üllitist; paarikümmet värssi sisaldavat antoloogiat, kogumikku, laulikut, kordustrükki ja valikkogu. Olevat ka neljakümne ringis lasteluule kogusid. Isiklikult olen seisukohal, et täpset üllitiste arvu tuvastada meie praegustes avaldamisoludes pole võimalik. Raamatute väljaandmisprotsess on selleks liiga hõlmamatu. Isegi esikkogude nimekirjas on meil Väljatagaga erinevusi. Mõnd…
