Tegelikult on meil peaaegu kõike, aga kõike ei ole kunagi korraga. Ega palju. Millistel ajahetkedel mäherdune kirjanduseosa ootamatult aktualiseerub, aktiveerub, esile tõuseb või lihtsalt võimalikuks osutub, on keerulik ennustada, sõnasinusoididest kudunev kassikangas kasvab aja ja kirjanduse edenedes otsekui iseenesest. Ning haugates lõigu ajast – näiteks me eneste kaasajast – jääb hambusse mõnigi tera, mis näib just ses ajas märgatavat õilmitsemist kätkevat. Mulle tundub, et põnevike sepistamine…
Ikkagi ysna sama kant ja tunnetus, mis seda hõlmab. Temast rääkides räägin ka sellest, mille jälgi ma siin mitmel pool kohtan. Kangro oli veidike eraldioleva talu perepoeg, tal oli selge unistajakalduvus ning kirjanduspõllule rakendatud talupojatöökus. Kui Vallo Kepp kysinud, et miks…
XX sajandi alguse nooreestilikku luuleilma valgustas Suitsu „Elu tule” palang, XXI sajandi hakul miilab Hando Runneli „Armukahi”, mis autori enda sõnutsi on „igavene põlemine armastuse tules”.1 Läinud aastasaja esiotsas unistas Suits Alpidest ja Hannibali selgetest sihtidest. Sama sajandi lõpul on Runneli luule Hannibali tegu korranud ja läinud üle Alpide (kogu „Üle Alpide”, 1997). Ohvreid tuli tuua mõlemal. Suitsust jäi luulelise Rubico kaldale nimevääriline „Ohvrisuits”, Runnelil jagus…
Võib-olla on Fernando Pessoa (1888–1935) teatavale kultuslikkusele aidanud kaasa seegi, et nüüdseks ilmselt Camõesest loetuma portugali luuletaja rahvusvaheline kuulsus sai alguse hulk aega pärast ta surma. Meil ilmus Ain Kaalepi tõlkevalimik „Autopsühhograafia” (1973), Itaalias oli mõni aasta varem hakanud Pessoat tutvustama Antonio Tabucchi, muu maailm aga kuulis temast siiski peamiselt 80ndatel. Äsjasel kümnendivahetusel oli meil justkui Pessoa teine tulemine, kui poole aasta jooksul ilmus kaks raamatut:…
Film oli veel mitmel muulgi põhjusel väga hea ning tekitas mõtteid sellest, millega peab või ei pea nüüdiskultuuri foonil ajalooliste kulissidega kriminulli lavastades arvestama. Asudes lugema Indrek Hargla kriminaalromaani vanast Tallinnast, tuli mulle meelde ka see naljakas juhtum, kuidas professionaalne ajaloolane kritiseeris filmi „Malev” seepärast, et see ei olnud piisavalt tõetruu, oli liiga rahvusromantiline ja oleks võinud keskenduda Eesti keskaja käsitlemisel „uutele kõnekamatele probleemiasetustele” (vt Linda…
Ainult meie räägime veel mingit ajast ja arust
keelt kui öelda tuleb otse pane end vangi
Kehtesta tsensuur Ära hõiska enne õhtut
Võib tulla pikkade nugade öö
„Sulgu torni” (lk 10)
Aus, tark, julge naine, kel pole mahti preemiaid nuruda või kiitjaid hellitada, sest küla põleb kahest otsast. Kapole ja valitsusele kohustuslik kirjandus.
Meie valitsejatel kipub olema üldse ja alati
õigus aegade algusest peale Eesti on vaba kuid
pole veel riik
/—/ Me saame hakkama
ütles…
Millisena sa näed kirjaniku rolli tänases Eestis?
Sellele on raske vastata, sest ma tulen ühiskonnast, kus kirjaniku roll oli väga suur, ja see oli ka võimude poolt teadlikult kultiveeritud. Ja vastutasuks nõuti ideoloogilisi teenuseid. Kõik seda liini õnneks ei järginud. Ja need,…
Auhind kõlab uhkelt ning sellega kaasneb ka uhke summa. Mida see auhind veel endaga kaasa toob?
Üheks eesmärgiks näib olevat äramärgitud teoste vastu huviäratamine liikmesriikide kirjastuste seas, mis on iseenesest ilus algatus. Ilmselt kaasneb asjaga see fenomen, millest kirjutab David Lodge oma „Väikeses maailmas”: sarnaste huvidega inimesed saavad kokku, suhtlevad ja lähevad siis jälle oma teed. Igal juhul kavatsen ma auhinna üleandmisele kaasvõitlejate tekste sokutada ning…
Nii näib see vähemalt möödunud ja sel aastal rullunud nullindate kirjandusdebati põhjal. Kui lugeda nullindate kirjanduspildi üldistamise üritusi, muuhulgas ka väga austatud kirjandusautoriteetide omi, siis kumab sealt mure nullindate hõlmamatuse pärast. Mureliku algtooni sätib paika Berk Vaher möödunud aasta 19. juuni Sirbis: „Kas need „nullindad” mitte polnudki „nullindad” ka selles mõttes, et uut ja jäävat sugenes nende aastate jooksul kirjandusse üsna vähe, kõik oluline pärineb justkui varasemast,…
Lugu ühendab tänapäeva ja mineviku inimese – kirjutaja ning tema vaarvanaema XIX sajandi keskpaigast. Ühendab nad veresideme tõttu justkui üheks inimeseks, haarates vahepealsete põlvkondade esindajad järjepidevuse kandjatena kaasa. Enese samastamine (või peaaegu samastamine) esivanematega on üks väga ürgne arusaam, mis mõjub praegu, tänapäeva ratsionaalses ja tehnitsistlikus maailmas, ootamatu ja avastuslikuna. Põlvkondade samasooliste esindajate mõtteline ühteliitmine oli lihtsam maailmas, kus elati põlvkondi ühes ja samas kohas, inimeste…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
