-
Kakskümmend tõlget korraga – sellist asja ei ole varem juhtunud ja mine tea, kas juhtubki. Soome ju meile siiski lähim kultuurinaaber. Ning nood raamatud olid kõik välja antud kirjastuste omal valikul ja riisikol, meiepoolne messimine ja meediamelu vaid selleks, et suurt sündmust märgataks. Ei maksa unustada, et lisaks oli väljas kümneid ja kümneid eestikeelseid raamatuid, millest küllap nii mõnigi endast huvituma pani.
Mess on eelkõige tutvumiseks, aga…
-
Eesti Filoloogia Teaduslik Üliõpilasselts, mille üheks väljundiks ongi just nimetatud igaaastase üliõpilaskonverentsi korraldamine, on seadnud eesmärgiks teadustöö populariseerimise tudengite seas. Ühendades nii üliõpilasi kui õppejõude, pakub selts artiklikogumike ilmutamise kaudu võimalust publitseerimiseks noortele uurijatele, kellest paljudele on see esimene tõuge ning ühtlasi ka motivatsiooniallikas valitud ala juurde jäämisel.
EFTÜ toimetiste ajalugu ulatub juba aastasse 2001, kui ilmus Jüri Viikbergi koostatud „Noored filoloogid. Valik üliõpilastöid”. Tänavu trükiküpseks saanud…
-
Lihtne ja selge on ka see maailm, mis on Vallisoo geomeetria aineks. Vihiku-tekstides on püsivaimad loodusmotiivid: peedi- ja nisupõld, piparmünt ja männivaik, kuusemets, rannaäär ja rannal kivi, tallis norsatavad hobused, laudas talled. Need on tervikkujundid, püsivad ja sisult muutumatud, pigem võiks neid võtta nimede ja mitte nimetustena. Iga sellise sõna taga on pilt, kuid see pole kujutlus-, vaid läbinägemise välkvalge-hetk. Vallisoo luule toimib taipamiste, äratundmiste kaudu,…
-
Kolm Bookeri võitjat N. Gordimer (1991), V. S. Naipaul (2001) ja J. M. Coetzee (2003) on pärjatud ka Nobeli kirjandusauhinnaga. Viimase kümne aasta jooksul auhinna võitnud teostest on eesti keelde tõlgitud enamik (nende hulgas ka Margaret Atwoodi „Pime palgamõrvar”, Yann Marteli „Pii elu”, DB C Pierre’i „Väike Jumal Texasest”, Alan Hollinghursti „Iluliin” ja John Banville’i „Meri”), viimase kahe aasta võiduromaanid siiski veel mitte.
Tegemist on preemiaga, mille…
-
„Härra Pauli kroonikate” esmailmumise (2001) järgsed tõlgendajad on nimitegelase eksistentsile leidnud mitmeid seletusi. Janek Kraavi arvates on ta lihtsalt kultusraamatu tegelane ja Tartu kunagise boheemlaskonnaga seostuva subkultuuri produkt (LT*, lk 32-34), Hasso Krulli meelest „unenäo ja tegelikkuse fiktsioon ja reaalsuse teatav absoluutne kese” (LT, lk 45). Internetiavarustest ja nüüd ka LTst (lk 74) leiame koguni prantsuse mõttetargalt Gilles Deleuze’ilt tuge saanud määratluse, mille järgi härra Paul…
-
Ma võtan selle vaasi endale, endaga kaasa ja ma poen tema sisse. See vaas, see jumalik, ilus ja habras vaas, see julm vaas on valatud mu keha järgi. Mul pole keha; ma poen sinu sisse ja sa moodustad mu piirjooned ja need piirjooned on õiged, need sobivad mulle. See on see kõige vanem ja kulunum, kõige ilusam ja vastikum lugu. Sina meelitad õigelt teelt kõrvale, mina…
-
XX sajandi algul kadus jutuvestmise traditsioon tsiviliseeritud riikides peaaegu ära; seda võiks võrrelda kliinilise surma kogemusega. Ja siis korraga kerkisid lood ekraanidele, kujutluspildid said nähtavaks. Aga mida selle vabadusega teha? Kõneldud loo puhul kerkivad pildid kuulajast, säilib terviklikkus – kas filmi vaadates sünnib miski inimeses või toimub üksnes ekraanil?
Tööstusrevolutsiooni unistus oli, et kui masinad töö ära teevad, saavad inimesed vabaks. Ometi on meist orjad saanud, oleme…
-
Niisiis alljärgnevalt tuleb juttu akadikeelsest „Gilgameši” eeposest. See oli seesama eepos, mida algselt hakati kirja panema VanaBabüloonia ajal (1792–1595) ning mille lõplikul kujul on kirja pannud alles XII eelkristlikul sajandil babüloonlane Sin-liqe-unninni. Võrdluseks, Babüloonia loomiseepos „Enuma eliš” valmis II eelkristliku aastatuhande lõpuks või koguni I eelkristliku aastatuhande alguseks. „Gilgameši” eeposes on paljud esinevad motiivid ja süžeed arhailisemad kui Vana-Babüloonia ajastu. Asi seisneb aga selles, et „Gilgameši”…
-
Enn Kasaku järgi nõuab traditsiooniline müüt, mis on ühiskondlik looming, usaldavat uskumust. Müüt on ühiskondlikult sisendatud mõtlemise vorm ja (müüdiline) maailmanägemise viis. Osalt mittekommunikeeritav, on selle esitamine ja mõistmine võimalik ainult kohalikus kultuurikontekstis. Müüti ei tohiks üles kirjutada, kuna see lahus tema esitajast n-ö vägistaks müüdi. Veel enam, müüti ei saa ka analüüsida selle olemust kaotamata.1 Mythopoeia aga, vastupidiselt traditsioonilisele mütoloogiale, on kunstlik, ratsionaalne kirjalik looming.
Mõnevõrra…
-
Antoine Chalvin:
1. Eesti keeleni jõudsin soome keele kaudu. Huvi soome keele vastu oli mul tärganud reisil Soome 1984. aasta suvel. Kohapeal olin pisut keelega tutvust teinud ja lugenud „Kalevala” prantsuskeelset tõlget. See tundus mulle väga kummaline ja huvitav teos ning mul tekkis soov selle kultuuri kohta rohkem teada saada. Niisiis alustasin 1986. aastal soome keele õpinguid Pariisis ida keelte ja kultuuride instituudis. Selle ruumi uksel,…
