Kirjandus
-
„Käed millest kinni hoida“Lil’Lit FörlagLuulesalv – Anna Arvidsdotteri loomingut
Rootsi luuletaja Anna Arvidsdotter heidab raamatus „Käed millest kinni hoida“ („Händer att hålla i“, 2022) pilgu postiljoni argipäeva. Valiku luuletusi on Sirbi tarvis tõlkinud Ragne Schults.
*
sõidan liftiga
kui palju lifte päevas
kui palju peegleid
näen sisse nii paljude inimeste olemisse
ainult peeglid vaatavad vastu
ebamäärased laigud…2 minutit -
„Death Café“ post mortem
Teose tarvis surnuist üles äratatud eesti kirjanike plejaad avaldab muljet, kuid autor ei ole suutnud ellu viia särava idee potentsiaali.
6 minutit -
Betti Alveri valikkogu nõudlikule maitsele
Vaiko Epliku ja Eliidi plaadi „Lähen müüjaks“ igast noodist kostab püüdlus tõlgendada luulet parimat viisil.
6 minutit -
Lilli Luuk, Maarja Kangro, Tiit Aleksejev, Tõnis Vilu ja Sveta Grigorjeva arutlesid vestlusringis „Kas on vaja?“ kirjanduse vajalikkuse ja loojate toimetuleku üle praeguses maailmas.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumKas on vaja?
Mõtteid Ene Mihkelsonile pühendatud konverentsi „Inimene algab sõnast“ kirjanike vestlusringi jälgedes
7 minutit -
Sul lõigatakse varvas ära? Tantsi!
„Muusika on ime, mida kommunistid pole märganud veel ära keelata, hahaha. Tulge tantsima, compañeros!“
6 minutit -
Maarja Pärtna on luuletaja, tõlkija ja toimetaja ning Tartu 2024. aasta linnakirjanik.Maria KilkLuulesalv – Maarja Pärtna „Äratuskell ja lahkamislaud“ ning teisi luuletusi
Äratuskell ja lahkamislaud
Pahempidi pöördunud küllusesarve põhjas
toonklaasist kõrghoone keldrikorrusel
kehamälu lahkamislaual
heliseb äratuskell
ja ma võpatan ärkvele.
Äratuskell heliseb,
punane kettaga telefon,
mille kõla on kuulda riigikogu kõnepuldis,
rahvusülikooli ringauditooriumis,
õhtustes uudistes, rahakotis ja luuleõhtul.
Äratuskell heliseb
lapsepõlve pildialbumis,
kuulmekäigu kaevandustunnelis,
töötukassas, surnukuuris ja raamatukogus.
Ma avan silmad
energiakülluse tagajärgede umbses ooteruumis,
kuhu paljud teised jõudsid ammu…2 minutit -
Helgi Loik 3. V 1950 – 17. X 2024
17. oktoobril lahkus meie seast tõlkija Helgi Loik. Ta sündis 3. mail 1950 Kolga-Jaanis Helgi Pihlakuna. 1973. aastal lõpetas ta saksa filoloogina Tartu Riikliku Ülikooli ja töötas siis kümme aastat korrektorina kirjastuses Eesti Raamat. Seejärel elas ta kutselise tõlkijana Tallinnas ja veetis viimased eluaastad Haapsalus. Paraku varjutasid neid viimaseid aastaid stoiliselt talutud hemodialüüs ja lõpuks muudki hädad.
Põhiliselt eelmise sajandi lõpukümnendeil tõlkis Helgi Loik innukalt saksa, aga ka poola…1 minut -
Nobeli kirjandusauhinna laureaat Han Kang 25. jaanuaril 2017 Stockholmis. Lõuna-Korea kirjaniku tuntumaid teoseid on romaan „Taimetoitlane“.Jessica Gow / TT News Agency / ScanpixVäikese riigi suure rahva õnnejoovastus
Han Kang ei ole mitte ainult Lõuna-Korea esimene kirjandusnobelist, vaid üldse esimene Aasia naine, kes on nii kõrge tunnustuse osaliseks saanud.
6 minutit -
Fantaasiakirjanik Triinu Meres peab tähtsaks hoolimist ja ühtehoidmist kui tahes keerulistes oludes.Siim Lõvi / ERR / ScanpixVihkamine ja empaatia Triinu Merese uutes teostes
Merese värske loomingu keskmes on üksikisiku väärtus ja inimsuhted, samuti rõhutab kirjanik sõja ja vihkamise mõttetust ning laastavat mõju.
5 minutit
