Pagulased on kummaline jututeema. Umbes samasugune kummaline, kui kunagi, mitte nii palju aega tagasi, oli Ukraina teema. Tol ajal sain ma palju teada oma venelastest tuttavate kohta, nüüd vist on aeg teha järeldusi mõne eestlasest tuttava suhtes. Saan aru kõikidest ekrelaste (mitte parteilises mõttes) muredest seoses eesti rahva uhtumise ohuga pagulaste vägevates voogudes, kuid siiski. On asju, mis juhtuvad paratamatult. Mitmekesisus kas või nahavärvi mõttes on…
1.
Ei ole midagi öelda, esmakordselt 1893. aastal saksa keeles ilmunud „Hullu mehe kaitsekõne“, rootsi kirjandusklassiku August Strindbergi sissevaade oma armulukku ja abiellu näitlejanna Siri von Esseniga, on saanud igati kõneka pealkirja. Siit viib mitu teed autorile oluliste teemadeni, mis tõusevad esile mujalgi tema ja temast mõjutatud kirjanike loomingus. Mäletatavasti aetakse Strindbergi näidendis „Isa“ rittmeistrile selga hullusärk. Sestap võib eeldada, et „Hullu mehe kaitsekõne“ on mõeldud kõlama ühtaegu…
Tänavu kevadel ilmus eesti keelde tõlgituna kaks lõunanaabrite romaani – leedulase Alvydas Šlepikase „Minu nimi on Marytė“ ning lätlanna Māra Zālīte „Viienäpu“. Et Läti ja Leedu uudisteoseid jõuab meieni kahetsusväärselt vähe (tõlkijate vähesus, lugejate ja kirjastuste mõningane skeptiline suhtumine), on kaks raamatut poole aasta sees juba päris hea tulemus. Järgnevad read keskenduvad Māra Zālīte romaanile „Viienäpu“.
Māra Zālīte1 sündis 1952. aastal küüditatute perre ning veetis esimesed neli…
Eelmise aasta luuleelu üks meeldivamaid teateid oli see, et Rein Raud on Käsmus käima lükanud konverentsi tunnustega väikese festivali. Pärast 25. kuni 27. septembrini teist korda aset leidnud „Käsmu sügist“ tuleb täpsustada, et selles on ka midagi väga salongilikku.
Kava oli tänavu endine: kahel õhtul olid kavas florileegiumide ettelugemised, kirjutati ühiselt rengasid ning esineti Käsmu meremuuseumis, mis on ju ka õigupoolest ühe mehe (Aarne Vaigu) salong. Üles…
Eesti märgi viimisel maailma on kohapealne potentsiaal kasutamata või üles leidmata.
Ennustamatu on aeg, mil praegu vähemalt osa Euroopat täitvatest Lähis-Ida pagulastest oma kodumaale tagasi saab ja tahab pöörduda. Teise maailmasõja lõpus läände pääsenud eestlased elasid selles lootuses kohvrite otsas, kes rohkem, kes vähem, aga ikkagi aastaid. Muidugi pandi kohe laagrites käima ajalehed ja seltsitegevus, anti välja raamatuid, tehti teatrit ja lauldi kooris, kinnitati…
Toimetaja võib päästa tõlkija suuremast või väiksemast häbist ja teha talle mõne sõna või mõiste näol hindamatu kingituse.
Keeletoimetaja tööülesandeid pole ilmselt võimalik üheselt määratleda ega täpselt piiritleda, need sõltuvad iga töö iseloomust ja ka institutsionaalsest kontekstist. Järgnevalt katsun sõnastada, millised on minu kui kirjandustõlkija ootused keeletoimetaja tööle. Kui olin oma ootused ja eeldused mõttes…
Hannes Varblase esimene „Ilmavalla“ kogumik ilmus aastal 2002, teise tekstivalimikku on koondatud kirjutisi aastatest 2003–2014. Suur osa neist on varem trükisõnas ilmunud, nagu nähtub raamatu lõpus antud viidetest.
Avaldamiskohtade diapasoon on nõnda lai, et vaevalt ka kõige kultuurihuvilisemad lugejad on kõiki palasid juba lugenud. Siin on kriitikat, arvustusi, ees- ja järelsõnu, ettekandeid, memuaristikat, millest kokku moodustub terviklik pilt ühe inimese isiklikust ruumist ja maailmatunnetusest seda puudutanud kultuurikihtide…
Armin Kõomäe oopus on paras jõu- ja ilunumber. Romaanis on ainult üks tegelane, kes pealegi ei pea sisekõnet, ei põe eksistentsiaalsetes ängides, vaid lihtsalt tegutseb. Seega paljut, mis kirjanduses kasutusel, ei ole. Pole dialooge, inimsuhteid, pole õieti psühholoogiatki, sest peategelane on kõik see aeg ühetaolises õnnelikus seisundis, nagu mõni revolutsioonijärgse vene autori, olgu siis Juri Oleša või Ilfi ja Petrovi siidivend ja kaabakas. Mul on tunne,…
Lahkunud on Gohar Markosjan-Käsper, vaikse olekuga hinnatud prosaist, kelle raamatud olid pikka aega Eesti venekeelse kirjanduse omapäraseks mõõdupuuks. Tema loomingust võib leida tundlikku stiili, mõtisklusi kunstist ja sotsiaalset närvi, eri žanre ja vorme. Koos Kalle Käsperiga moodustasid nad kirjanikest abielu- ja koostööliidu, olles teineteise tõlkijad ja kaasautorid.
Gohar Markosjan-Käsperi loomingus on erilisel kohal kirjaniku sünnimaa Armeenia. Armeenias elasid ta vanemad: ooperilauljast isa ja balletitantsijannast ema. Armeenias õppis…
1 minut
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.