Täna õhtul kell kaheksa loeti aastal 1918 Pärnu Endla teatri rõdult ette Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.

Riikliku kultuuri elutööpreemia laureaat Aino Pervik ei karda lastega keerukatest teemadest rääkida.

Mis oleks, kui me ei peaks iga nädal vihastama, solvuma ja kaklema, vaid teeksime sinna vahele imestamise nädala?

Esimese maailmasõja lõpujärgus ja selle järel aset leidnud rahvaste vabanemislainet polnud pea keegi osanud ette näha. Kui see kord aga saabus, oli äärmiselt oluline õigel hetkel ajavaimule reageerida.
Andrus Kasemaa: „Kirjanik ei tohiks kirjutada raamatuid, mille kohta ta teab, et need on kergelt tehtud või valedel motiividel. Ta peab jääma inimeseks ja tõde otsima.“

Tiiu Sandrak: „Leedulastele on Balti identiteet väga tähtis. Me ei saa üle ega ümber sellest, et oleme geograafiliselt selles kohas, kus me oleme.“

Leedu lastekirjanduse arengule ja populaarsusele on kaasa aidanud Vilniuse raamatumess, aasta parima raamatu väljavalimine ja usinad kirjastused.
Maailmalõpukell näitab 23.58, kuid meie ei keskendu igavikulistele väärtustele ega pinguta ellujäämise nimel.

Luulekogu „Kala peeglis“ ei ole revolutsioon, aga oma vaiksel viisil imeline on see küll.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.