Toeta

Kirjandus

  • „Igaüks on võitnud ja peab saama auhinna“
    Dodo auhindab Alice’it tema enda sõrmkübaraga. John Tennieli illustratsioon Lewis Carrolli raamatu „Alice Imedemaal“ esmatrükist (1865).
    Wikimedia Commons

    „Igaüks on võitnud ja peab saama auhinna“

    Olla tunnustatud literaat on ikka veel haruldasem kui olla süüdimõistetud kriminaal. Täiuslikus ühiskonnas võiks olla vastupidi.

    Maarja Kangro
    9 minutit
  • Reamees matjate kompaniist
    Tõnu Õnnepalu: “Kirjutamine ongi tõe igatsemine. Usk, et temani saab ikka jõuda.”
    Erakogu

    Reamees matjate kompaniist

    Tõnu Õnnepalu: „Kiitke ja kuulutage oma armsaid raamatuid, raamatud ise on tummad, neil enestel ei ole häält, nende ainus hääl on lugejate hääl!“

    Pille-Riin Larm
    5 minutit

  • Vabastav luule

    Aare Pilv pälvis emakeelepäeval luulekoguga „Kui vihm saab läbi. Mälestisi ühest ajastust (2007–2015)“ korraga kaks auhinda: Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna luule kategoorias ning Gustav Suitsu luule­auhinna. Detsembris tunnustati luulekogu Pilvele Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ivar Ivaski mälestusfondi stipendiumi andmisega ning veebruaris sai Pilv Tartu linna „Kultuurikandja“ auhindade jagamisel aasta teose looja aunimetuse.
    Aija Sakova on esile toonud, et kogumikus „Kui vihm saab läbi . . . .“ julgustab Aare Pilv lugejat…
    Aare Pilv
    1 minut
  • ,

    Tont ja vanapaganad

    Jan Assmanni kosmoteism ja kannatlik meel

    Üks tont käib ringi mööda Euroopat – monoteismitont. See jalutuskäik on kestnud juba paar aastatuhandet ega ole praegugi päris lõpule jõudnud, ehkki aeg näib ammu olevat küps. Monoteismi kõige tugevam mõju on ilmselt vaibunud, aga häda on selles, et tonte pole tegelikult kunagi olnud ainult üks: kontinendil on möllanud terve tontide armee, põhjustades lugematuid kon­flikte, kultuurilist ja etnilist genotsiidi, tagakiusamist,…
    Hasso Krull
    9 minutit

  • Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2017

    Ilukirjanduslik proosa
    Vahur Afanasjev, „Serafima ja Bogdan“
    Luule
    Aare Pilv, „Kui vihm saab läbi. Mälestisi ühest ajastust (2007–2015)“
    Esseistika
    Tõnu Õnnepalu, „Valede kataloog. Inglise aed“
    Vabaauhind
    Elin Toona Gottschalk, „Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust“ (tlk Kersti Unt)
    Laste- ja noorsookirjandus
    Leelo Tungal, „Hallooo!“
    Näitekirjandus
    Siret Campbell, „Beatrice“
    Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
    Olavi Teppan – Thomas Pynchon, „Raskusjõu vikerkaar“
    Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde
    Danutė Sirijos Giraitė – Rein Raua romaani „Rekonstruktsioon“, Ilmar Taska…
    1 minut
  • Ole vait!
    Esimese eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani Ants Antson (pildil), kes võitis kuldmedali 1964. aastal Innsbrucki IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises. Pärast võitu tegi Gunnar Hololei Antsoniga intervjuu, mida tuuakse seniajani spordireporteritele eeskujuks.
    Gunnar Vaidla / Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SA
    ,

    Ole vait!

    Spordireportaaži kui ainulaadsesse kunstilisse vormi suhtutakse kergekäeliselt. Olümpiamängude teleõiguste üleminek erameediale tõi kaasa reportaažižanri professionaalse käsitööoskuse languse.

    Joosep Susi
    6 minutit

  • Põhjapoolsed asjad ja õpetuse põhi

    Soome-Eesti suhetes on viimastel aastatel õõnsust juurde tulnud ja mõtestamist vähemaks jäänud.

    26. veebruari „Aktuaalsest kaamerast“ said vaatajad teada, et Tallinna ülikool on loobunud vastuvõtust soome keele ja kultuuri erialale.1 Uudist kommenteeris kriitiliselt Erkki Bahovski2 ning muret soome keele õppe pärast avaldas ka Soome Instituudi juhataja Anu Laitila.3 Varsti tulid teravad sõnavõtud Eesti Soome Keele Õpetajate Seltsist. Tallinna ülikooli õppeprorektor Priit Reiska ja…
    Mart Velsker
    4 minutit
  • Mitte-eestlasliku käitumise tsoon

    Mitte-eestlasliku käitumise tsoon

    P. I. Filimonovi romaani lugedes saab eestlane aru, et ei ole veel üle saanud väljaviimata haisvate prügiämbrite, vene vanamuttide ja Altvanamehe igaöisest slaavi rokenrolli diskursusest.

    Paavo Matsin
    5 minutit
  • „Kõige sõbralikum, mis sa inimesele võid teha, on ehitada talle linn“

    „Kõige sõbralikum, mis sa inimesele võid teha, on ehitada talle linn“

    Elu arhitekt Engeli ümber võis olla habras, kuid Helsingi linn pidi saama kindel.

    Elle-Mari Talivee
    5 minutit
  • Häilimata hõbe

    Häilimata hõbe

    Mart Kangur on riikliku kultuuri aastapreemia pälvinud luulekogus „liivini lahti“ kriitiline kultuurisõja pidajate suhtes.

    Paul Raud
    4 minutit
Sirp