Kirjandus
-
Nööp paneb kivi naeratama
„Seeme lume all“ on kuldlõige läti kirjaniku Knuts Skujenieksi parimatest luuletustest läbi aegade. Suur osa neist on kirjutatud vangilaagriaastatel.
4 minutit -
Pole sõnu – see oli Kino
Kalgini raamat jätab vastuseta küsimused, mida Kino liikmed lääne muusikast kuulasid ning missugused olid tingimused, kus nad oma loomingulisi impulsse said arendada.
8 minutit -
Ich liba dich, mein Herz
Tõnis Vilu ja Andrus Kasemaa mõjusad luuletused sobivad tõhustama ID-kaardi turvalisust.
4 minutit -
Kendrick Lamaril on räpimehe uhkust, aga sellesse sekkub väga huvitaval moel kristlik alandlikkus- ja süütunne. Pildil Lamar esinemas „DAMN.“-tuuri raames Bostonis USAs 2017. aasta juulis.Kenny Sun / Wikimedia CommonsTühi
Tundub, et praegune keskkond ei talu tühjustunnet. On aeg valida pooli ja ilma valimata ei saa enam läbi.
5 minutit -
Võtikvere kirjanduspreemia sai Vahur Afanasjev
Laupäeval, 4. augustil peeti Võtikvere raamatuküla pidu. Anti välja neljas luuletaja Elise Rosalie Auna nimeline kirjandusauhind, mille pälvis kirjanduspreemia kirjanik Vahur Afanasjev Peipsiveere vanausuliste elu käsitleva romaani „Serafima ja Bogdan“ eest.
Raamatuküla ja digitaalse trükikeskkonna ettevõtte Dipri koostöös anti välja luulestipendium, mille sai Airis Erme teosega „Tiibadega tigu“. Esile tõsteti värske PEN-klubi auliikme Heli Susi tööd sõnavabaduse ja inimõiguste heaks.
Võtikvere raamatuküla eestvedaja on kirjanik ja filmitegija Imbi…1 minut -
Hellar Grabbi 22. IX 1929 – 28. VII 2018
Ja viimne päev ja viimne öö
see tuleb ka, ei tulemata jää.
Enne veel, oh anna veel
üks päev, üks öö,
üksainus päev, üksainus öö.
Need read pärinevad „Lihtsa eesti mehe laulust“, mille Hellar Grabbi kirjutas Eesti taasiseseisvumise künnisel. Päevi ja öid oli talle pärast seda antud veel rohkesti. Ent lõpuks saabus ka viimne. Hellar Grabbi uinus viimsele unele Washingtoni lähedal pansionaadis, kus ta oli viibinud neli aastat.
Sündinud, kasvanud üles…2 minutit -
Mai Bereczki 27. II 1929 – 31. VII 2018
Mai Bereczki suri juulikuu viimasel päeval Budapesti lähedal asuvas hooldekodus. Bereczki (Maimu, aastani 1957 Kiisk) oli keeleteadlane, vene ja eesti keele õpetaja, rahvusvaheliselt tuntud keeleteadlase Gábor Bereczki abikaasa, Urmas ja Andres Bereczki ema.
Koongal Pärnumaal sündinud Bereczki õppis TRÜ ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas 1953. aastal vene keele ja kirjanduse erialal. Ta kuulus põlvkonda, kes suure sõja järel vaatamata aegade keerukusele meie kultuuri oma tegemistega sügava jälje jätis. 1953–1957…2 minutit -
Ingmar Bergmani draamavisandist „Puumaaling“ kujunes film „Seitsmes pitser“ (1957).Kaader filmistRahulik halastamatus
Ingmar Bergmani teoste lugemine on nagu öine ujumine sügavas järves, kus on palju allikaid – need muudavad vee halvavalt külmaks, ent ka puhtaks.
10 minutit
