Kirjandus
-
Hellar Grabbi 22. IX 1929 – 28. VII 2018
Ja viimne päev ja viimne öö
see tuleb ka, ei tulemata jää.
Enne veel, oh anna veel
üks päev, üks öö,
üksainus päev, üksainus öö.
Need read pärinevad „Lihtsa eesti mehe laulust“, mille Hellar Grabbi kirjutas Eesti taasiseseisvumise künnisel. Päevi ja öid oli talle pärast seda antud veel rohkesti. Ent lõpuks saabus ka viimne. Hellar Grabbi uinus viimsele unele Washingtoni lähedal pansionaadis, kus ta oli viibinud neli aastat.
Sündinud, kasvanud üles…2 minutit -
Mai Bereczki 27. II 1929 – 31. VII 2018
Mai Bereczki suri juulikuu viimasel päeval Budapesti lähedal asuvas hooldekodus. Bereczki (Maimu, aastani 1957 Kiisk) oli keeleteadlane, vene ja eesti keele õpetaja, rahvusvaheliselt tuntud keeleteadlase Gábor Bereczki abikaasa, Urmas ja Andres Bereczki ema.
Koongal Pärnumaal sündinud Bereczki õppis TRÜ ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas 1953. aastal vene keele ja kirjanduse erialal. Ta kuulus põlvkonda, kes suure sõja järel vaatamata aegade keerukusele meie kultuuri oma tegemistega sügava jälje jätis. 1953–1957…2 minutit -
Ingmar Bergmani draamavisandist „Puumaaling“ kujunes film „Seitsmes pitser“ (1957).Kaader filmistRahulik halastamatus
Ingmar Bergmani teoste lugemine on nagu öine ujumine sügavas järves, kus on palju allikaid – need muudavad vee halvavalt külmaks, ent ka puhtaks.
10 minutit -
Uus – Asutati luuletõlke auhind
Täna, luuletaja ja tõlkija August Sanga 104. sünniaastapäeval on hea meel teada anda tema nime kandva luuletõlke auhinna asutamisest.
August Sanga nimelise luuletõlke auhinna asutasid SA Kultuurileht kirjandusväljaanded. Ajakirja Värske Rõhk peatoimetaja Carolina Pihelgas: „Luuletõlge jääb sageli teenimatult varju, ta on ühtaegu…1 minut -
Kirjandus kui sidekude teaduse ja kunsti vahel
Kathleen Jamie: „Lein, armastus, viha, õudus – sellel kõigel on keskkonnadiskursuses oma koht.“
4 minutit -
Üks festival – Kes loeb?
„Eesti kirjaniku“ festivali kannab hirm olla normaalne.
4 minutit
