
Jüri Kolgi raamatus „Esimene malbe päev sel aastal“ segunevad autori mõtisklused muinasjutuliste lugudega.

Sanna Immanen: „Oluline on, et raamatut reklaamitaks hästi: planeeritult ja järjekindlalt. Selleks on suutelised kogenud ja suuremad kirjastajad.“

„OP+“ on suutnud erinevad teemavaldkonnad orgaaniliselt ühendada, näidates, et kultuur on seotud, üks ühine organism.
Berk Vaheri luuleteos on debüüdi kohta tugev suutäis, aga selline õrritav, natuke liiga vihikukese mõõtu.

Väike vestlus August Sanga nimelise luuletõlke auhinna puhul, mille pälvis Järvi Kokla Heli Laaksoneni edelasoome murdest hiiu keelde tõlgitud luuletusega „Pallaad“.

Eesti parim prõmmija Silver Sepp kutsub luuleseiklejaid endaga Ungarisse.

Kuidas on eri aegadel tajunud eestlased venelasi või venelased eestlasi ja Eestit?

Danutė Sirijos Giraitė: „Eesti kirjandusel on Leedus oma lugeja olemas. Kahjuks pole neid küll nii palju, nagu tahaks, aga ka üks siiras lugeja on vist parem kui kümme statistilist.“
Seminaril „Narva, piiri- ja tööstuslinn“ tõdeti: Narva lausa vajab seda, et keegi temast kirjutaks just sellisena, nagu ta on praegu.

Kuigi Olle Lauli romaanide tegelased on alati kas venelased või eestlased, on identiteediküsimus nende puhul teisejärguline.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.