Toeta

Kirjandus

  • Kultuuripoliitika viljad – Kultuursed hulkumised Mazzanos

    Itaalia loomemajas võib isegi oliivikiviga hamba murdmisest areneda inspireeriv kopsupõletik. Hulkumiste käigus siginenud kogemusi on siis hea arvutisse toksida.

    Olin Mazzano kirjandusresidentuuris* viimati kümme aastat tagasi. Siis ma ei teinud seal suurt midagi. Sest olin koos viieaastase plika Sissiga (kes tegelikult ei oleks tohtinud tulla, sest kaasa tohib võtta vaid üle seitsmesi lapsi, aga õnneks ma polnud saanud kätte instruktsioone) ja külla tuli…
    Peeter Sauter
    5 minutit
  • ,

    Kellele on vaja tõlkekriitikat?

    Olen mõelnud Maarja Vaino fraasidele „rahvuslik kultuuripoliitika“, mis vajavat muutusi, ja „rahvuskultuurilised vajadused“, mis olevat rahvusvahelistumise prioriteedi juures jäänud unarusse.1 Mulle ei ole päris selge, mida silmas peetakse, kuid oletan autori teiste kirjutiste põhjal, et mure taust on mõne aja eest suletud eesti kirjandusklassika toetusprogramm.
    Muidugi vajab kodumaine kirjandus toetust ning väärib populariseerimist, olgu tegu klassika või uudisteostega. Kriitikastatistika põhjal võib praegu suuremale osale Eesti riiklikest…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit
  • Noppeid Londoni raamatumessilt
    Eesti kirjanduse väljapanek Londoni raamatumessil.
    Eesti Kirjanduse Teabekeskus

    Noppeid Londoni raamatumessilt

    Väikese rahva kirjandusele tõlkijate ja väliskirjastajate otsimine tähendab ennekõike pikaajalist tööd ja kontaktide loomist.

    Edith Soosaar
    2 minutit
  • Varakevadine võileib värskes õhus

    Varakevadine võileib värskes õhus

    Kalju Kruusa luules on kõik tavaline, lihtne, argine, aeg muudkui möödub ja midagi ei juhtu, aga kokku saab sellest mineviku ime.

    Mudlum
    5 minutit
  • Kolhoosid ja „Euroopa“

    Kolhoosid ja „Euroopa“

    Hasso Krull ei püüa luua fikseeritud kultuurilis-poliitilist maailmapilti, vaid uurib eurooplase identiteeti kogu selle keerukuses.

    Mikael Raihhelgauz
    4 minutit
  • Tuha(t)kunstnik – Kross ja Hamburgi kaart

    Tuha(t)kunstnik – Kross ja Hamburgi kaart

    Igal ajaloost huvitatud kirjanikul tuleb ette hetki, mil faktimaterjalist jääb väheks.

    Kaur Riismaa
    3 minutit

  • Kõigepealt soovitan ma … – Igal raamatul oma aeg

    Kui Tartu linnakirjanik oleks Eesti kuningas, siis vabastaks ta need, kes „Punase sorgo“ läbi loevad, aastaks Aliexpressist ja Banggoodist tellitava träni tollimaksust.

    Kõigepealt soovitan ma mitte mõtelda selle üle, mida lugeda, vaid kohe lugema hakata, kõike, mis kätte satub. Teiseks soovitan raamatu julgelt pooleli jätta, kui seda just töö või kooli pärast lugema ei pea. Kui raamat ei tundu arendav, rahustav, erootiline või muul…
    Vahur Afanasjev
    4 minutit
  • Luulesalv
    Eda Ahi
    Piia Ruber

    Luulesalv

    Eda Ahi pälvis emakeelepäeval luule­koguga „Sõda ja rahutus“ Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aasta­auhinna. „Sõda ja rahutus“ on kirjutatud aasta jooksul, kui Ahi elas Ukrainas. Raamatu ilmumise puhul antud inter­vjuus tõdeb autor: „Olin väga üllatunud, nähes, kui võimsalt lokkab kunstielu sõja ja…
    Eda Ahi
    1 minut

  • Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad

    Eile, 14. märtsil kuulutati välja 2018. aasta loomingu eest Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnaga tunnustatud.
    PROOSA
    Martin Algus, „Midagi tõelist“
    Auhinnale kandideerisid ka
    Kai Aareleid, „Salaelud“
    Peep Ehasalu, „Roomaja“
    Holger Kaints, „Jõululaupäev. Nõmme 1970“
    Kerttu Rakke, „Häbi“
    Jürgen Rooste, „Surm Tallinnas“
    LUULE
    Eda Ahi, „Sõda ja rahutus“
    Auhinnale kandideerisid ka
    Kristiina Ehin, „Aga armastusel on metsalinnu süda“
    Kristjan Haljak, „Verlaine’i revolver“
    (:)kivisildnik, „Ma olen siga“
    Hasso Krull, „Euroopa“
    Kalju Kruusa, „Kümme kükki“
    ESSEISTIKA
    Luule Epner, „Mängitud maailmad“
    Auhinnale kandideerisid ka
    Tiina Kirss, „Sõel“
    Toomas Paul, „Tõe lõpututel…
    3 minutit

  • Tulbid püramiidi tipus

    Missugune paistab emakeelepäeval välja antud kirjandusauhindade laureaatide valik suuremate Eesti kirjandusauhindade taustal?

    Tulbikimp ja klaasmuna! Ei ole võimalik, et te neid eile uudistes ei näinud. Oli ju emakeelepäev ja siis antakse välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad möödunud aasta säravaimate kirjandusteoste autoritele ja silmapaistvaimatele tõlkijatele.
    Maarja Kangro on raamatus „Minu auhinnad“ tõdenud: „Kuigi maastik justkui auhindadest kihab ja neid peaks jätkuma paljudele, kipub tunnustamismaailmal, nagu…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit
Sirp