Keele Infoleht
-
Küsib/Vastab
Aili Künstler: Õpetajate Lehe 85. ilmumisaastapäeva puhul valis toimetus esmakordselt laureaadi, kelleks osutusite keeleteemalise arvamusveeru „Keelekaste“ autorina teie. Tõepoolest, mis tahes õpetamine ei tule kõne alla keeleta ning on teretulnud, et just selles lehes on keelekirjutised tähelepanu pälvinud. Ühes veerus kirjutate nimede õigekirjast ja nende samal kujul kasutamise puudujääkidest: „Kõige koledam on, et mõned toodud näited pärinevad tekstidest, millest pidanuks justkui olema üle käinud neli (sic!)…2 minutit -
Kui ingliskeelses tekstis on tavaks laevanime ette kirjutada määrav artikkel, siis suvel 2011 Vanasadamas sildunud ümbermaailmareiside luksuslaeval „The World“ on artikkel laevanime osa. (Kas eestikeelses tekstis tuleb esitada artikkel nime osana või ei, on seni siiski reeglistamata ning selle laeva nimi võib olla ka World või „World“ – toim.)Madli VitismannSuur Tõll on pikem kui laev
Ühe ajakirja keeletoimetaja, kes nokkis mu uudises laevanimede ümbert jutumärke ära korjata, jäi rahule, kui sai sellise lause: „See aurulaev on 14,4 m lühem kui Suur Tõll“. Võiksin ehk leppida, kui teaksin, kui pikk Saaremaa muinasvägilane õieti oli, aga vaevalt ta laevast pikem…4 minutit -
Eesti olulisima, Wiedemanni keeleauhinna omanik selgub igal aastal küll nagu teised riigipreemiate laureaadid vabariigi aastapäevaks, kuid igal keeleauhinna saanul seisab ees tamme istutamine Väike-Maarja keeletammikusse ja ülesastumine Väike-Maarja rahvamajas keelepäeval. Tänavuse pärjatu kandidatuuri olid esitanud pealegi keeleauhinna mõtte algataja Irma Sild, Väike-Maarja vallavalitsus, Väike-Maarja gümnaasium ja Väike-Maarja valla raamatukogu. 2015. aasta laureaati Leelo Tungalt tunnustati ennekõike oskusliku sõnaseadmise eest rohketes algupärastes ja tõlgitud luule- ja proosateostes, kaalukausi kallutasid tema suunas ka õpetajatöö ning eesti keele õpperaamatud, Hea Lapse toimetamine, laulupeoidentiteedi kujundamine ja „seltsimees lapse“ meenutused. Fotol Leelo Tungal 23. IV 2015 koos oma tammega ja istutusabilise rollis Väike-Maarja vallavanema Indrek Keskülaga. Foto: Ilve TobrelutsEuroopa Liit, mitmekeelsus ja tõlkimine
Kõik ELi tõlketeenused, nii kirjalik kui ka suuline tõlge, lähevad maksma umbes 1,1 miljardit eurot aastas, vähem kui 1% ELi iga-aastasest eelarvest ja umbes 2 eurot iga ELi kodaniku kohta aastas.
4 minutit -
Hea põhjus rääkida eesti keeles
Kas eesti keele säilimise pärast Euroopa Liidus oleks vaja oma süda vallutada?
5 minutit -
Vahekeel muiste ja meie ajal
Külli Habicht ja Helle Metslang on uurijatena laiendanud vahekeele mõiste individuaalselt tasandilt kollektiivsele ja kirjeldanud XVI–XVIII sajandi saksamõjulist eesti kirjakeelt kui omapärast vahekeelt.
Mis keelenähtus on vahekeel ja kas sel on pistmist eesti kirjakeele kujunemislooga?
Habicht ja Metslang: Vahekeeleks (ka õppijakeeleks) nimetatakse võõrkeeleõppes…4 minutit
