Toeta

Keele Infoleht

  • Tähelepanu – Emakeele Seltsi keeleviktoriin!

    1. Naaberhõimud kasutavad üksteise kohta sageli oma väljendeid, näiteks liivlased on eestlasi kutsunud nimetusega sǭrli (saarlaste järgi), kihnlaste jaoks on mandrirahvas massakad. Kuidas nimetavad eestlasi setod? Miks?
    2. Perekonnanimede panemise aegu sai osa setodest omale ilusa kaheosalise looduslähedase (nt Järvelill, Raud­oja, Vislapuu, Hõbejärv), paljud aga isanimest tuleneva perekonnanime. Millised õigeusu kirikukalendrist pärit eesnimed on perekonnanimede Hoomatalu, Karask, Kriisa, Mikita, Timmusk, Torosk ja Vadi moodustamise aluseks?
    3. Lähedastes keeltes leidub…
    Koostanud Eva Saar
    1 minut

  • Märkamatu töötaja kutsestandard

    Kuna teksti sisu ilmneb vaid keeleliste vahendite kaudu, on keel mis tahes erialal õppija või töötaja tööriist, (keele)toimetaja ülesanne peaks olema seda vaid teritada.

    Eesti Keeletoimetajate Liit on algatanud keeletoimetaja kutsestandardi koostamise, muu hulgas selleks, et korrastada ülikoolidest tööturule siirduvate keeletoimetajaks õppinute tegevusvälja: on ju ülikoolide õppekava seisukohalt oluline määratleda, mida keeletoimetaja oskama peab ning missugused on tema tööülesanded. Keeletoimetaja kutseoskuste teemal…
    Aili Künstler
    9 minutit

  • Keelenõuanne liigub allikmaterjalide koostamise poole

    Keelenõuanne on üks neid asju, mille järgi eesti keele instituuti tuntakse. Seesuguses mahus nõuandetöö – viis täistööpäeva nädalas – on vähemalt siin maailmanurgas ainulaadne. Oleme end ikka harjunud võrdlema soomlastega, kuid meie sealne sõsarasutus on nõuandmise mahtu aasta-aastalt kokku tõmmanud. Telefonile vastatakse päevas mõni tund, meili teel nõuandmist küll prooviti, kuid jäeti siis suure mahu tõttu asi katki.
    Soome keelekorraldajad on võtnud suuna koostada pigem allikmaterjale ja juhatada küsijad…
    Maire Raadik, eesti keele instituudi vanemkeelekorraldaja
    3 minutit

  • Küsib/Vastab

    Aili Künstler: Õpetajate Lehe 85. ilmumisaastapäeva puhul valis toimetus esmakordselt laureaadi, kelleks osutusite keeleteemalise arvamusveeru „Keelekaste“ autorina teie. Tõepoolest, mis tahes õpetamine ei tule kõne alla keeleta ning on teretulnud, et just selles lehes on keelekirjutised tähelepanu pälvinud. Ühes veerus kirjutate nimede õigekirjast ja nende samal kujul kasutamise puudujääkidest: „Kõige koledam on, et mõned toodud näited pärinevad tekstidest, millest pidanuks justkui olema üle käinud neli (sic!)…
    2 minutit

  • HTMi veerg – Eesti keele arengukava vahearuanne

    Oktoobrikuu 8. päeval koguneb riigikogu konverentsisaali keelefoorumile hulk Eesti keeleinimesi. Keelefoorumil tutvustab keelenõukogu „Eesti keele arengukava 2011–2017“ (EKA) vahearuannet 2013. ja 2014. aastal keelevaldkonnas toimunu kohta. Räägitakse sellest, mida on viimasel paaril aastal hästi tehtud ja mis vajab edaspidi suuremat tähelepanu.
    Keelenõukogu analüüsis on toodud esile, et seirataval perioodil ilmus õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013, valmis eesti viipekeele – eesti keele veebisõnastik, eesti keele morfoanalüsaatorist sai tasuta tarkvara, lisandus eestikeelseid artikleid…
    Kadri Sõrmus, HTMi keeleosakonna nõunik
    1 minut
  • Suur Tõll on pikem kui laev
    Kui ingliskeelses tekstis on tavaks laevanime ette kirjutada määrav artikkel, siis suvel 2011 Vanasadamas sildunud ümbermaailmareiside luksuslaeval „The World“ on artikkel laevanime osa. (Kas eestikeelses tekstis tuleb esitada artikkel nime osana või ei, on seni siiski reeglistamata ning selle laeva nimi võib olla ka World või „World“ – toim.)
    Madli Vitismann

    Suur Tõll on pikem kui laev

    Ühe ajakirja keeletoimetaja, kes nokkis mu uudises laevanimede ümbert jutumärke ära korjata, jäi rahule, kui sai sellise lause: „See aurulaev on 14,4 m lühem kui Suur Tõll“. Võiksin ehk leppida, kui teaksin, kui pikk Saaremaa muinasvägilane õieti oli, aga vaevalt ta laevast pikem…
    Madli Vitismann, merendusajakirjanik
    4 minutit

  • Eesti keele õpe kõigile rahvuskaaslastele

    Välismaal elab ligikaudu 200 000 eestlast. Täpset arvu ei ole võimalik määrata ja arvandmete täpsust mõjutab pendelränne, hargmaisus ja inimeste sulandumine sihtriigi ühiskonda.
    Haridus- ja teadusministeeriumi juhitav rahvuskaaslaste programm on mõeldud toetama välismaal elavate eestlaste haridus- ja kultuuritegevust, sest emakeeleoskus on üks võtme-eeldusi Eestisse tagasipöördumisel, õpingute jätkamisel Eestis ning siinses kultuuriruumis toimetulekul.
    Praegu õpib rohkem kui 80 õpetuskohas eesti keelt ligikaudu 3500 last. HTM toetab püsivalt umbes 50 õpetuskohta.…
    Piret Kärtner, HTMi keeleosakonna juhataja
    2 minutit
  • Euroopa Liit, mitmekeelsus ja tõlkimine
    Eesti olulisima, Wiedemanni keeleauhinna omanik selgub igal aastal küll nagu teised riigipreemiate laureaadid vabariigi aastapäevaks, kuid igal keeleauhinna saanul seisab ees tamme istutamine Väike-Maarja keeletammikusse ja ülesastumine Väike-Maarja rahvamajas keelepäeval. Tänavuse pärjatu kandidatuuri olid esitanud pealegi keeleauhinna mõtte algataja Irma Sild, Väike-Maarja vallavalitsus, Väike-Maarja gümnaasium ja Väike-Maarja valla raamatukogu. 2015. aasta laureaati Leelo Tungalt tunnustati ennekõike oskusliku sõnaseadmise eest rohketes algupärastes ja tõlgitud luule- ja proosateostes, kaalukausi kallutasid tema suunas ka õpetajatöö ning eesti keele õpperaamatud, Hea Lapse toimetamine, laulupeoidentiteedi kujundamine ja „seltsimees lapse“ meenutused. Fotol Leelo Tungal 23. IV 2015 koos oma tammega ja istutusabilise rollis Väike-Maarja vallavanema Indrek Keskülaga. Foto: Ilve Tobreluts

    Euroopa Liit, mitmekeelsus ja tõlkimine

    Kõik ELi tõlketeenused, nii kirjalik kui ka suuline tõlge, lähevad maksma umbes 1,1 miljardit eurot aastas, vähem kui 1% ELi iga-aastasest eelarvest ja umbes 2 eurot iga ELi kodaniku kohta aastas.

    Heiki Pisuke, ELi Nõukogu eesti keele osakonna juhataja, Tü professor
    4 minutit
  • Hea põhjus rääkida eesti keeles

    Hea põhjus rääkida eesti keeles

    Kas eesti keele säilimise pärast Euroopa Liidus oleks vaja oma süda vallutada?

    Heigo Sooman, õigustõlkija
    5 minutit
  • Vahekeel muiste ja meie ajal

    Vahekeel muiste ja meie ajal

    Külli Habicht ja Helle Metslang on uurijatena laiendanud vahekeele mõiste individuaalselt tasandilt kollektiivsele ja kirjeldanud XVI–XVIII sajandi saksamõjulist eesti kirjakeelt kui omapärast vahekeelt.
    Mis keelenähtus on vahekeel ja kas sel on pistmist eesti kirjakeele kujunemislooga?
    Habicht ja Metslang: Vahekeeleks (ka õppijakeeleks) nimetatakse võõrkeeleõppes…
    Aili Künstler
    4 minutit
Sirp