-
Sel kevadel on trükist ilmunud kaks käsiraamatut, mis kaardistavad vaimuliku kirjavara sisu. TPÜ akadeemiline raamatukogu on andnud välja teose ?Ajakiri Eesti Kirik koond-sisukord 1950 ? 2000?, mille on koostanud Aive Haljand, Krista Reimann ja Signe Pärt, S. Pärt oli ka koos Aurika Kruusiga toimetajaks. 320-leheküljeline raamat hõlmab 5655 kirjet.
Väliseestlaste usuelu
Kodueestlasele oleks vist vajalik öelda mõni sõna taustast. Esimene Eesti Kiriku number ilmus 1950. aasta detsembris. Johannes…
-
Mühleni teadusliku pärandi hulka kuulub mahukas, Tallinna vanema ajaloo käsiraamatuks kujunenud “Sakslane ja mittesakslane keskaegses ja varauusaegses Tallinnas” (1973, koos Paul Johanseniga), Mühlenite perekonnalugu Tallinna ajaloo taustal “Tallinn 16. kuni 18. sajandini. Ühe raesuguvõsa kujud ja põlvkonnad” (1985), Eesti ja Läti ala vanemat ajalugu käsitlevad osad koguteoses “Baltimaad” (1994). Mühlen viis lõpule ja andis välja “Balti ajaloolise kohaleksikoni” Eesti köite (1985) ning Paul Johanseni uurimuse “Balthasar…
-
Helle Mustoneni mälestavad kolleegid Hortus Musicusest, Eesti Kontserdist ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumist.
-
Orelikontsertidega alustas Uusväli juba aastal 1960, edasine esinemisgraafik kujunes tal nii aja- kui sisutihedaks: ringreisid viisid interpreedi kaugele Eesti piiride taha. Kuigi oma tuntuse saavutas Uusväli eelkõige J. S. Bachi ja XIX sajandi prantsuse orelimuusika esitajana, propageeris ta väsimatult ka eesti oreliteoseid. Silmapaistvaks panuseks eesti kultuurilukku kujunes osalemine mahuka heliplaadisarja “Eesti orelid” lindistustel.
Manalateele on läinud küll tähelepanuväärne orelikunstnik, ent tema salvestised helisevad edasi.
-
EV põhiseaduse paragrahv 122 ütleb: Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega.
Sõna ?ja? viimases lauses tähendab, et nii Tartu rahuleping kui ka teised rahvusvahelised piirilepingud kehtivad üheaegselt.
EV põhiseaduse paragrahv 123 ütleb: Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on põhiseadusega vastuolus.
Seega on 2005. aasta 18. mail Moskvas allkirjastatud uus piirileping otseses vastuolus nii Tartu rahulepinguga kui ka EV põhiseadusega, olles…
-
Üritus leidis aset Prantsuse Saint-Louis? kultuurikeskuses Roomas. Selts tegutseb 1987. aastast, sama kaua on peetud ka kollokviume, paariaastaste vahedega ja erinevates Euroopa linnades. Selts on publitseerinud tosinkond raamatut, kuhu koondatakse liikmete ettekanded ja artiklid. Kaks korda aastas ilmub ajakiri Intervoix. Ühingul on ligi 80 liiget 12 riigist. Osal riikidel on oma n-ö saadik (délégué de pays). Eesti saadikuks on Tallinna ülikooli prantsuse keele õppejõud Ada Ruttik,…
-
Raul-Levroit Kivi on olnud Tartuga seotud kogu oma teadliku elu. Üle 20 aasta juhatas ta Eesti Projekti Tartu osakonda (1951 ? 1972) ja Eesti Arhitektide Liidu Tartu osakonda (1958 ? 1979). Kivi on projekteerinud terve rea Tartu märkehitisi: Riia tänava Kaitseliidu maja ümbruse viiekorruselised elamud, kino Ekraan, ülikooli ühiselamute kõrghooned Narva maantee alguses, Annelinna tornid jpt.
Raul-Levroit Kivi on olnud läbi aastate ka aktiivne kirjutaja. Tähtpäevaks…
-
9. VIII kell 20 kogunetakse näituse “Territories, Identities, Nets-Slovene Art 1995 ? 2005” avamisel Ljubljana moodsa kunsti muuseumi hea kolleegi mälestama. See näitus on viimane Igor Zabeli kureeritud näituste triloogiast, just selle ettevalmistamisel tabas teda traagiline õnnetus.
-
Helmi Rajamaa (Seppel) oli sündinud küll Tallinnas, kuid 1917. aastast määras perekonna valitud elupaik Haapsalu lähedal ka tema elu tulevased rajajooned. Ta õppis Haapsalu 2. algkoolis ja Haapsalu ühisgümnaasiumis ning lõpetas 1929. aastal Läänemaa õpetajate seminari, töötades seejärel lühikest aega õpetajana Läänemaal Saanikal. 1929. aastal abiellus ta hilisema tuntud koolimehe Herman Rajamaaga, elas Tartus ja Paides ning põgenes 1944. aastal Saksamaale. 1945. aastast peale elas Helmi…
-
Meenub Uku Masingu klassifikatsioon, mille kohaselt SAE-kirjandusel (standard average european) on paar vältimatut tunnusjoont. Mis ülejäänud olla võisid (kui neid üldse oli), enam ei mäleta, aga üks oli igatahes seksi enam-vähem selge kujutamine ja teine üldkehtivate moraalinormide rikkumine. Viimane kvalifitseerub ilmselt ?pahena?. Veelgi enam kehtib see ilmselt filmis, mis on traditsiooniliselt konventsionaalsem ja konsensuaalsem, niisiis veelgi enam SAE-maitsega arvestav kunstiliik kui kirjandus (sest ühel filmiteosel on…
