-
9. VIII kell 20 kogunetakse näituse “Territories, Identities, Nets-Slovene Art 1995 ? 2005” avamisel Ljubljana moodsa kunsti muuseumi hea kolleegi mälestama. See näitus on viimane Igor Zabeli kureeritud näituste triloogiast, just selle ettevalmistamisel tabas teda traagiline õnnetus.
-
Helmi Rajamaa (Seppel) oli sündinud küll Tallinnas, kuid 1917. aastast määras perekonna valitud elupaik Haapsalu lähedal ka tema elu tulevased rajajooned. Ta õppis Haapsalu 2. algkoolis ja Haapsalu ühisgümnaasiumis ning lõpetas 1929. aastal Läänemaa õpetajate seminari, töötades seejärel lühikest aega õpetajana Läänemaal Saanikal. 1929. aastal abiellus ta hilisema tuntud koolimehe Herman Rajamaaga, elas Tartus ja Paides ning põgenes 1944. aastal Saksamaale. 1945. aastast peale elas Helmi…
-
Meenub Uku Masingu klassifikatsioon, mille kohaselt SAE-kirjandusel (standard average european) on paar vältimatut tunnusjoont. Mis ülejäänud olla võisid (kui neid üldse oli), enam ei mäleta, aga üks oli igatahes seksi enam-vähem selge kujutamine ja teine üldkehtivate moraalinormide rikkumine. Viimane kvalifitseerub ilmselt ?pahena?. Veelgi enam kehtib see ilmselt filmis, mis on traditsiooniliselt konventsionaalsem ja konsensuaalsem, niisiis veelgi enam SAE-maitsega arvestav kunstiliik kui kirjandus (sest ühel filmiteosel on…
-
Bol?evistlik ideoloogia kuulutas rängaks paheks religiooni, nüüd hüütakse, et paheline olnud hoopis punane ideoloogia ise. Ometi on vene kultuuri ainukesteks tõelisteks katalüsaatoriteks läbi aegade olnud just need kaks ?pahet?, religioon ja revolutsiooniline stiihia. Mõlemad püsisid oma algolekus talitsematud, sumbuursed, kuni tulid suured teadmamehed, mõtlejad-kõnelejad, kes tõde külvasid. Vene usulis-filosoofiline aade, alates T?aadajevist ja Solovjovist kuni XX aastasaja hakatuse suurte religioossete mõtlejateni (Frank, Ilijn, ?estov jt), on…
-
Mari Tarand, te hakkate Eesti Raadiost lahkuma. Mida see raadio teile tähendas, mis selle juures kõige tähtsam oli?
Kogu elu, eriti sellepärast, et riigi ringhäälingus on töötanud mu isa Paul Viiding. Mul on isegi tema raadiomärk alles. Suur latakas.
Kas temast on mingeid toredaid raadiosalvestusi ka?
Ei ole! Raadios ei ole ennesõja-aegsest ajast midagi alles. Kõik põlengud ja? Seda praktiliselt pole.
Ka mu ema töötas raadios. Ma olen siin…
-
Ka nüüd sosistan ma vahel: ?Raadio, armastan sind!?, seda vaiksetel öödel, kui lapsed on magama jäänud ja Vikerraadiost tuleb luulesaade, kolmapäeviti jah.
Luule, mis vähendab lummuse nappust
Raadio kui meedia ise on palju muutunud. Lummus, üks kaasaja suur defitsiit, on sealtki kadumas. Kuulaja fantaasiat kasvatavatest salapärastest raadiohäältest, häältest, kelle omanikku võis vaid ette kujutada, on mõnes kanalis saanud lahedad okei-tüübid ja neid võib isegi trammis näha! Ekraanil,…
-
Võhikuna võõrsil, kui parafraseerida Mark Twaini.
Selle sõjakultuuri tähtteose esmatrüki eessõna aastast 1832 pärineb autori leselt Maria von Clausewitzilt (neiuna krahvinna Marie Sophie von Brühl). Ka tõlkija on naisterahvas, mis ei ole seda tüüpi raamatute puhul just tavaline. Eesti keeles ilmus ?Sõjast? sarja ?Sõjandusvaramu klassika? teise raamatuna (esimene oli Sun Zi ja Sun Bini ?Sõja seadused?, 2001). Tõlke saatesõna, mis on omaette meistriteos ja lisab palju vajalikke…
-
Sel kevadel on trükist ilmunud kaks käsiraamatut, mis kaardistavad vaimuliku kirjavara sisu. TPÜ akadeemiline raamatukogu on andnud välja teose ?Ajakiri Eesti Kirik koond-sisukord 1950 ? 2000?, mille on koostanud Aive Haljand, Krista Reimann ja Signe Pärt, S. Pärt oli ka koos Aurika Kruusiga toimetajaks. 320-leheküljeline raamat hõlmab 5655 kirjet.
Väliseestlaste usuelu
Kodueestlasele oleks vist vajalik öelda mõni sõna taustast. Esimene Eesti Kiriku number ilmus 1950. aasta detsembris. Johannes…
-
Mühleni teadusliku pärandi hulka kuulub mahukas, Tallinna vanema ajaloo käsiraamatuks kujunenud “Sakslane ja mittesakslane keskaegses ja varauusaegses Tallinnas” (1973, koos Paul Johanseniga), Mühlenite perekonnalugu Tallinna ajaloo taustal “Tallinn 16. kuni 18. sajandini. Ühe raesuguvõsa kujud ja põlvkonnad” (1985), Eesti ja Läti ala vanemat ajalugu käsitlevad osad koguteoses “Baltimaad” (1994). Mühlen viis lõpule ja andis välja “Balti ajaloolise kohaleksikoni” Eesti köite (1985) ning Paul Johanseni uurimuse “Balthasar…
-
Helle Mustoneni mälestavad kolleegid Hortus Musicusest, Eesti Kontserdist ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumist.
