-
Orelikontsertidega alustas Uusväli juba aastal 1960, edasine esinemisgraafik kujunes tal nii aja- kui sisutihedaks: ringreisid viisid interpreedi kaugele Eesti piiride taha. Kuigi oma tuntuse saavutas Uusväli eelkõige J. S. Bachi ja XIX sajandi prantsuse orelimuusika esitajana, propageeris ta väsimatult ka eesti oreliteoseid. Silmapaistvaks panuseks eesti kultuurilukku kujunes osalemine mahuka heliplaadisarja “Eesti orelid” lindistustel.
Manalateele on läinud küll tähelepanuväärne orelikunstnik, ent tema salvestised helisevad edasi.
-
EV põhiseaduse paragrahv 122 ütleb: Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega.
Sõna ?ja? viimases lauses tähendab, et nii Tartu rahuleping kui ka teised rahvusvahelised piirilepingud kehtivad üheaegselt.
EV põhiseaduse paragrahv 123 ütleb: Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on põhiseadusega vastuolus.
Seega on 2005. aasta 18. mail Moskvas allkirjastatud uus piirileping otseses vastuolus nii Tartu rahulepinguga kui ka EV põhiseadusega, olles…
-
Üritus leidis aset Prantsuse Saint-Louis? kultuurikeskuses Roomas. Selts tegutseb 1987. aastast, sama kaua on peetud ka kollokviume, paariaastaste vahedega ja erinevates Euroopa linnades. Selts on publitseerinud tosinkond raamatut, kuhu koondatakse liikmete ettekanded ja artiklid. Kaks korda aastas ilmub ajakiri Intervoix. Ühingul on ligi 80 liiget 12 riigist. Osal riikidel on oma n-ö saadik (délégué de pays). Eesti saadikuks on Tallinna ülikooli prantsuse keele õppejõud Ada Ruttik,…
-
Raul-Levroit Kivi on olnud Tartuga seotud kogu oma teadliku elu. Üle 20 aasta juhatas ta Eesti Projekti Tartu osakonda (1951 ? 1972) ja Eesti Arhitektide Liidu Tartu osakonda (1958 ? 1979). Kivi on projekteerinud terve rea Tartu märkehitisi: Riia tänava Kaitseliidu maja ümbruse viiekorruselised elamud, kino Ekraan, ülikooli ühiselamute kõrghooned Narva maantee alguses, Annelinna tornid jpt.
Raul-Levroit Kivi on olnud läbi aastate ka aktiivne kirjutaja. Tähtpäevaks…
-
9. VIII kell 20 kogunetakse näituse “Territories, Identities, Nets-Slovene Art 1995 ? 2005” avamisel Ljubljana moodsa kunsti muuseumi hea kolleegi mälestama. See näitus on viimane Igor Zabeli kureeritud näituste triloogiast, just selle ettevalmistamisel tabas teda traagiline õnnetus.
-
Helmi Rajamaa (Seppel) oli sündinud küll Tallinnas, kuid 1917. aastast määras perekonna valitud elupaik Haapsalu lähedal ka tema elu tulevased rajajooned. Ta õppis Haapsalu 2. algkoolis ja Haapsalu ühisgümnaasiumis ning lõpetas 1929. aastal Läänemaa õpetajate seminari, töötades seejärel lühikest aega õpetajana Läänemaal Saanikal. 1929. aastal abiellus ta hilisema tuntud koolimehe Herman Rajamaaga, elas Tartus ja Paides ning põgenes 1944. aastal Saksamaale. 1945. aastast peale elas Helmi…
-
Meenub Uku Masingu klassifikatsioon, mille kohaselt SAE-kirjandusel (standard average european) on paar vältimatut tunnusjoont. Mis ülejäänud olla võisid (kui neid üldse oli), enam ei mäleta, aga üks oli igatahes seksi enam-vähem selge kujutamine ja teine üldkehtivate moraalinormide rikkumine. Viimane kvalifitseerub ilmselt ?pahena?. Veelgi enam kehtib see ilmselt filmis, mis on traditsiooniliselt konventsionaalsem ja konsensuaalsem, niisiis veelgi enam SAE-maitsega arvestav kunstiliik kui kirjandus (sest ühel filmiteosel on…
-
Bol?evistlik ideoloogia kuulutas rängaks paheks religiooni, nüüd hüütakse, et paheline olnud hoopis punane ideoloogia ise. Ometi on vene kultuuri ainukesteks tõelisteks katalüsaatoriteks läbi aegade olnud just need kaks ?pahet?, religioon ja revolutsiooniline stiihia. Mõlemad püsisid oma algolekus talitsematud, sumbuursed, kuni tulid suured teadmamehed, mõtlejad-kõnelejad, kes tõde külvasid. Vene usulis-filosoofiline aade, alates T?aadajevist ja Solovjovist kuni XX aastasaja hakatuse suurte religioossete mõtlejateni (Frank, Ilijn, ?estov jt), on…
-
Mari Tarand, te hakkate Eesti Raadiost lahkuma. Mida see raadio teile tähendas, mis selle juures kõige tähtsam oli?
Kogu elu, eriti sellepärast, et riigi ringhäälingus on töötanud mu isa Paul Viiding. Mul on isegi tema raadiomärk alles. Suur latakas.
Kas temast on mingeid toredaid raadiosalvestusi ka?
Ei ole! Raadios ei ole ennesõja-aegsest ajast midagi alles. Kõik põlengud ja? Seda praktiliselt pole.
Ka mu ema töötas raadios. Ma olen siin…
-
Ka nüüd sosistan ma vahel: ?Raadio, armastan sind!?, seda vaiksetel öödel, kui lapsed on magama jäänud ja Vikerraadiost tuleb luulesaade, kolmapäeviti jah.
Luule, mis vähendab lummuse nappust
Raadio kui meedia ise on palju muutunud. Lummus, üks kaasaja suur defitsiit, on sealtki kadumas. Kuulaja fantaasiat kasvatavatest salapärastest raadiohäältest, häältest, kelle omanikku võis vaid ette kujutada, on mõnes kanalis saanud lahedad okei-tüübid ja neid võib isegi trammis näha! Ekraanil,…
