-
Tegemist on lastelavastuse auhinnaga, mille võib saada kunstiliselt silmapaistva töö eest nii lavastaja, näitleja kui ka iga teine lavastuse osaline.
Auhinna võib määrata ka missioonitundliku tegevuse eest noorele publikule suunatud teatri vallas. Žürii koosseisus Rait Avestik (esimees), Rein Oja, Ilona Martson, Anne Türnpu valis tänavu järgmised nominendid: Taago Tubin – lavastaja, “Suur kuri hunt” Vanemuises, Maarika Vaarik – õpetaja Klamm VAT-teatri lavastuses “Klammi sõda”, Finn Poulsen…
-
EKI vanemteadur Eva Liina Asu-Garcia, uurimus “Tõusva intonatsiooni olemus ja funktsioonid eesti kõnekeeles” (500 eurot); TÜ teadur Neeme Kahusk, uurimus “Semantiliste suhete osast kiireid vastuseid nõudvates sõnaseletusülesannetes” (500 eurot); Tü spetsialist Riina Kasterpalu, uurimus “Eesti dialoogipartiklite jah/jaa funktsioonid institutsionaalses telefonisuhtluses” (500 eurot); TÜ doktorant Pärtel Lippus; uurimus “Prosoodiline sõna eesti keeles” (500 eurot); TÜ doktorant Lya Meister – uurimus Võõrkeelse aktsendi akustilised tunnused ja aktsendi taju…
-
Armas elulooraamat, Peegli pajatus oma elust ja ajast. Väärt mees, väärt pedagoog ja kultuuriloolane, väärt raamat. Vestluste põhjal koostanud Maarja Lõhmus, toimetanud Mari Karlson ja Maris Makko. Kujundanud Andres Tali, Tänapäev, 2006. 168 lk.
Hasso Krull
LOOMISE MÕNU JA KIRI. Essee vanarahva kosmoloogiast
Krull on pöördunud aegade alguse ja isegi selle aja eelsete lugude, vägede ja mõtete juurde, uurinud maailma loomist ja saamist ning erinevate kultuuride algtekste. Kokku on…
-
Valter Heueri mainekas loominguline elu on ammendav vastus sageli esitatavale küsimusele: kas male on sport, teadus või kunst? Male koosneb õnnelikul kombel kõigist neist komponentidest üheaegselt ning Valter Heuer jääb meie mällu ja mälestustesse Eesti meistrina sportlikus malemängus, ilukirjanduse kõrgetele nõuetele vastava malepublitsistika loojana ning teadlase nõudliku põhjalikkusega kirjutatud töödega malemängu ajaloost. Kui Paul Keresel oli sadu pöidlahoidjaid nendegi hulgas, kes ei tundnud ühtki malekäiku, siis…
-
Valteri loomingust kõneldes võib tunduda uskumatuna, et meistril puudus akadeemiline kunstiharidus: kaheksalapselises peres kasvanud nooruk joonistas küll juba poisipõnnina igal võimalusel, kasutades modellidena nii oma õdesid-vendi, naabrilapsi kui ka koeri-kasse, kuid pärast Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli lõpetamist 1945. aastal hakkas edasiõppimise asemel leiba teenima hoopis lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena. . . . Joonistamishuvi aga jätkus ning kasvas: esimese trükiproovi tegi Valter juba 15aastasena, kui Õhtuleht avaldas ühe ta…
-
20aastaselt mängib ta siin otsekohe Tammsaare Kõrboja Annat, kus peremeheleidmise probleem teadagi valusalt esil, partneriks Katku Villuna Draamateatrist tulnud Endel Sepp. Tartust 1944. aastal samaaegselt saabunud Karl Adra ja Aleks Satsiga rajatakse oma trupi nägu ja edasiviivat teed igavikuliste klassikarepertuaari probleemidega. Laine Vaga uus andepära ja töökus saavad tiivad Goldoni Mirandolina, eriti aga Turgenevi “Isade ja laste” Odintsova kui ka Pagnoli Suzyna “Eluaabitsas” , Cronini “Tsitadelli”…
-
Samuti tundis ta huvi muusikaajaloo vastu. On imekspandav, missuguse järjekindlusega ta oma elu hilisel õhtul sellel alal töötas: just viimastel aastatel ilmusid järjest tema väga huvitavad, tõsist arhiivitööd nõudnud artiklid. See on tõesti erakordne, sest ajalugu ja sellel teemal kirjutamine polnud ju üldse tema eriala!
Tartu muusikakool jääb leinama seda äärmiselt kena, südamlikku ja sõbralikku inimest, kooli “elavat ajalugu”, nagu teda juba eluajal kutsuti.
Heino Elleri nimeline
Tartu…
-
Kolmekümne inspitsiendi ja trupijuhina töötatud aasta jooksul lisandus tema rollide nimekirja veel 50. Ja oleks lisandunud kindlasti rohkem, kui otsesed tööülesanded seda poleks takistanud. Kalev Tammini viimaseks rolliks jäi Õpetaja Vihalepp Elmo Nüganeni lavastuses “Tõde ja õigus. Teine osa”.
Kolleegid jäävad unustamatut Kalev Tamminit leinama ja avaldavad kaastunnet lahkunu omastele.
Tallinna Linnateater, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Teatriliit, Eesti Teatri- ja
Muusikamuuseum
-
Telelavastused M. Larni “Neljas selgroolüli”, “Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi”, J. Dietli “Seasabakesed”, M. Raua “Mõõk väravas“, L. Feuchtwangeri “Kurat Bostonist”, F. Dürrenmatti “Füüsikud” on meelde jäänud eriilmelisena, keerukate interjööride ja ajastu ning olustiku tabamisega. Elmar Kella kujutluste järgi hakkasid ekraanil elama Karlsson, Pan Kleks, Tsooru, Rops, sõitis “Teletõld”, plahvatas lõkkele Intervisiooni ja Eurovisiooni televõrku jõudnud “Kutsuv tuluke”. Filmid “Romantikud”, “Albert Üksip”, “Ants Lauter” ja “Evald Okas”…
-
