-
Eesti keelega on nagu on. Avalikust ruumist vaatab vastu selline õigekirja tase, et silmad oigavad valust, aga ka keele sisulise tarbimise oskus on mandunud kuskile, kus isegi riiklikku propagandat tehakse nii primitiivsel demagoogiatasandil, et see poleks nõukaajal mahtunud ajalehtede naljanurkagi. Siis osati lugeda nii ridu kui ka ridade vahet, nüüd lükkab raamatukogude väljasuremist edasi ainult seal pakutav wifi.
Seepärast on ülimalt vahva, kui keegi kuskil kas või midagi keelesõbralikku…
-
Oma viimase allkirja haridus- ja teadusministrina andis Jürgen Ligi teistele ministritele lähetatud pöördumisele, kus ta valutab südant keelekasutuse pärast riigiasutustes. Riigi esindajad kipuvad inimestega suheldes rääkima lihtsatest asjadest keeruliselt ja pikalt, et lisada sellega oma väljaütlemistele kaalu ja tõsiseltvõetavust. Inimesed on hädas, sest paljud dokumendid ja vastused tuleb justkui tõlkida: need mitu korda üle lugeda, pikad laused lühemateks jaotada ja võõrsõnade leksikonistki abi otsida. Ometi peaks just…
-
Kõigis keelevaldkondades tuleb kokku leppida põhiseaduse eesmärgile vastav punane joon, millest allapoole ei tohi eesti keele kasutatavus langeda.
Haridus- ja teadusministril oli põhjust Eesti keelenõukogule (EKN) nõu anda, nagu sai lugeda ühest küünlakuisest pressiteatest. Küllap liigub nõu ka vastassuunas, ent kahes asjas oli Jürgen Ligil õigus: avaliku keelekasutuse kvaliteet mõjutab väga tugevalt keelekasutust üldse ning keelenõukogu tegevus peaks olema nähtavam. Mõlemas on saavutusigi: ainuüksi…
-
Irene Käosaar: „Eriline sümpaatia kuulub omavalitsustele, kus liidetakse vene ja eesti õppekeelega koolid ning noored, olenemata emakeelest, õpivad koos.“
Aili Künstler: Mind on aastaid häirinud riigi ja riigikeele tasandi ja üksikisiku keeleliste võimaluste segiajamine. Eesti venekeelse nn vähemuse halvast keeleolukorrast rääkimine tänapäeva globaalses meediamaailmas tundub kohatu. On ju siinsamas kõrval eestikeelsete ehk Eestis riigikeelsete arvuga võrreldes tohutu kõnelejaskond vene riigikeelega Venemaa Föderatsioonis, kelle meediaväljundid…
-
Aili Künstler: Mida arvab keelenõukogu sellest, et Eesti ülikoolid ei soovi enam eesti keeles haridust anda ja järjest vähem on eesti keeles tehtud magistri- ja doktoritöid? On selline tendents Eesti keeleseaduses sätestatuga kooskõlas?
Birute Klaas-Lang, Eesti keelenõukogu esimees, Tartu ülikooli eesti keele võõrkeelena professor: Arutlustes Eesti kõrghariduse keele üle on nii poliitikud, kõrgkoolide rektorid-prorektorid kui ka keeleteadlased alati samal lähtepositsioonil. Kõik on nõus, et Eesti keele- ja…
-
Keda ja kuidas? Ikka on liikvel linnalegendid, et eesti keelt on teise emakeelega inimestele võimatu õpetada ja et neid, kes seda ei oska, kiusatakse taga. Eesti keele väidetav enneolematu keerukus ei tee muret vaid muukeelsetele, paanikat külvavad ka eestlased ise. Jutte sellest, et eesti keelt ei ole võimalik õppida, sest pole keelekursusi, puuduvad õppematerjalid ja pole pädevaid õpetajaid, oleme kuulnud terve selle sajandi. Kas nii tõesti…
-
Aili Künstler: Maarja Vaino, oled avaldanud arvamust, et praegu kehtivat keeleseadust tuleks kohendada.
Mida täpselt tuleks muuta ja miks?
Maarja Vaino, kirjandusteadlane: Seaduse eesmärk on „arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades“ – ilus ja õige, kuid paraku ei toeta seda mõned keeleseaduse punktid.
Muutma ja/või tõhustama peaks ennekõike 3. ja 4. peatükki. 3. peatüki „Suuline ja kirjalik asjaajamine“…
-
Mõtteid Ungari keeletarga Kató Lombi raamatu puhul
Kató Lomb, Kuidas ma keeli õpin ehk Kuutteist keelt oskava tõlgi märkmed. Ungari keelest tõlkinud Sander Liivak, toimetanud Sven-Erik Soosaar. Kujundanud Piia Ruber. Verb, 2016.
Kató Lomb oli sotsialistliku Ungari Rahvavabariigi üks ustavaid teenreid ja staare, esimesi sünkroontõlke, kes võis tõlkida 16 keelest. Ta elas pika elu: sündis 1909. aastal Lõuna-Ungaris Pécsis ning suri 2003. aastal. Tema isikut müstifitseeriti juba ta…
-
Aili Künstler: Selleks et e-resident saaks toimetada vabalt ja efektiivselt Eesti virtuaalterritooriumil, tuleks kõrvaldada tema teelt kõik barjäärid. Mis segab praegu Eesti e-residendi tegutsemist?
Remo Tiigirand, e-residentsuse teenuste- ja äriarendusjuht: Praeguse seisuga on e-residentsuse programmi vastu huvi tundnud ja e-residentsuse taotluse esitanud üle 9220 inimese ligi 130st riigist. Selleks et paremini mõista e-residentide olukorda, võime kujutleda ennast suhtlemas mõne teise riigi teenusepakkuja või ametiasutusega. Kindlasti on sellisel…
-
Eesti keele tarbeks pole seni pädevat arvutusmudelit.
Euroopa digitaalarengu tegevuskava jõuab kohe arengufaasi, kus paljude keelte olemasolu takistab üha edenevat majandusintegratsiooni. Täiesti arusaadavatel põhjustel ei riski inimene osta veebipoest, mille keel jääb talle (kohati) arusaamatuks – see takistav asjaolu ongi juba kinnitust leidnud ka küsitlustes. Euroopa ühendamise rahastuga (Connecting Europe Facilities) ning selle automaattõlke alamprojektiga, Euroopa Liidu liikmesriike hõlmava automaattõlkesüsteemide virtuaaltaristuga CEF.AT on sihiks seatud keelebarjääri…
