-
Sa pakid oma asjad kokku ja lahkud poest sisimas õlgu kehitades, et miks sa seda õieti tegid, – ja pealegi, nimepidi kõnetamine oleks pidanud ju olema talle meeldiv, ta oleks pidanud seda võtma kui tähelepanuavaldust, lihtsat inimlikku kontakti.
Asi hakkab sulle huvi pakkuma. Astud sisse apteeki. On õhtupoolik ning peale sinu pole ruumis ühtki ostjat. Retseptuuri poolel istub paks tädi, kes sind altkulmu põrnitseb, kui sa palud…
-
2x aapo ilves
KUKU raadios oli 26. aprillil saatelõigus “Vox populi” küsimuseks meie hõimurahvaste olukord Venemaal.
Jääpangal sõitis karu Ruhnu. Nüüd on hädaks. Mulgimaal leiti taluõuelt karupoeg. Viidi loomade hooldekodusse Viru-Nigulas. Pani pookama.
Õndsal ajal, kui tehti veel rätsepaülikondi, olid ka vestidel põuetaskud. Kujutage nüüd ette: Teie esivanema üks vestitasku on täis teemante, teine kulda. Põuetaskus on mingi vakstusse mähitud ebamäärane nutsak. Järsku osutub see naftaks.
Kiievi Venemaa võttis vastu…
-
Ka sisuliselt on see mitme otsaga asi. Kui Gruusia on kindel mõiste ja igaüks teab, mida see tähendab, siis Georgia võib mõndagi sekeldust põhjustada. “Eesti Entsüklopeedia kaardiköide”, mis õnneks on traditsioonilise vormi juurde jäänud, juhib meid ka Franz Josephi maal oleva Georgi maa juurde, rääkimata USA ulatuslikust kaguosariigist Georgiast. Peale selle arvukad George’id ja Georgetownid üle maailma laiali.
Kui juba EEst juttu oli, siis meenutagem natuke ajalugu.…
-
Ploom jätkab oma nõtket mängu: luules oskab ta stiilselt, nagu pintsliliigutusega, luua kõla, rütmi, huumorit, keelekeerutusi. Aga siin on ka väikseid lugusid, nii et üks esiletõstmist väärt luuletuskogu. Kujundanud Andres Rõhu, korrektuuri lugenud Inna Lusti. Tuum, 2006. 64 lk.
Novalis
AFORISME JA FRAGMENTE
Vabahärra von Hardenbergi “kirjanduslikud seemned”, mis pakuvad lugejale võimaluse edasi arendada, ise mõista püüda, koguda ja külvata laiali mõtteid. Eks ole siin palju üldist, isegi peenutsevalt…
-
Endel Padriku töö Eesti Raadios aastatel 1960 – 1979 nii diktorina kui kuuldepiltide näitlejana ja lugemistundide sisustajana on ühtekokku ringhäälingu ja selle kestvusloo raamatu üks lehekülgi, kus lahkunu nimega järjehoidja on tähenduse saanud.
Eesti Teatriliit
Eesti Raadio
Eesti Teatri- ja
Muusikamuuseum
-
Muuseumid on meie kultuuriruumis ennast järjest jõulisemalt avalikkusele tõestanud. Mureneb arusaamine muuseumist kui ühest igavast ja tolmusest paigast, kus paar korda elus käiakse kas kohustuslikul klassiekskursioonil või koos välismaalt tulnud huviliste sõpradega.
Juba teist aastat annavad kultuuriministeerium, muuseuminõukogu ja Eesti Muuseumiühing välja ühist auhinda Muuseumirott, mille eemärk on muuseumide igapäevatöö ühe osa, näitusetegevuse tunnustamine, väärtustamine ja seeläbi ka muuseumide laiem tutvustamine.
Rotte, mille autor on skulptor Tiiu…
-
Kirjanduslike artiklite ja meenutuste kogu, sissevaade väliseesti kirjandusse ja kirjandusellu. Tontsi pilk ulatub eri aegadesse, maadele ja mandritele, erinevate meeste ellu. Toimetanud Katre Ligi, kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2006. 256 lk.
Triin Soomets
VÄLJAS
Ühe tähelepanuväärsema eesti luuletaja uus kogu. Füüsiline ja kujunditiine, jätkab see “Toormaterjalis” alustatud teekonda. Jõuline, karge, naiselik luuleraamat. Imeilus. Esitletakse sel pühapäeval Vanalinna Muusikamajas koos Jan Kausi uue romaaniga (vt allpool). Kujundanud Andres Rõhu. Tuum,…
-
Pedro Krusten
KAUGELVIIBIJA KÄEKÕRVAL. Mälestusi Hendrik Visnapuust paguluses.
Mõnusas kirjanduslikus stiilis retk väliseesti kultuuriilma ja rännakutesse, Visnapuu ja teiste me kultuurikandjate tollasesse ellu. Korrektuuri lugenud Kristina Schmidt, sarja “Eesti kirjanikke” kujundanud Tõnu Runnel. Ilmamaa, 2006. 232 lk.
Heino Kiik
TONDI TULEMINE.
Dokumentaalromaan
40 aastat kirjaniku elust (1965 – 2005). Autor kirjeldab kirjaniku elu nõukogude võimu absurdiajastul, sündmustiku selgrooks romaani “Tondiöömaja” tulek tollases ENSVs. Kiik jätkab oma epopöad, omaenda ja kirjanduse lugu,…
-
Eilarti eriline teene oli Eesti looduskaitsealade vajalikkuse põhjendamine NSVL Ministrite Nõukogus: Eestis erinevalt teistest Nõukogude Liidu liiduvabariikidest õnnestus säilitada kõik kaitsealad. Jaan Eilart juhtis NSVLi esimese rahvuspargi, Lahemaa rahvuspargi asutamist. Üliõpilaste uurimistööde juhendajana oli ta seotud ka Komi, Armeenia, ja Tadžiki rahvusparkide organiseerimisega.
Jaan Eilarti tegevus äratas üleliidulist tähelepanu. Temast sai kõrgelt hinnatud autoriteet, keda söandati lähetada paljudesse välisriikidesse esindama NSVLi ja Eesti looduskaitset ja -teadust.…
-
Keerulisele ajafiltrile vaatamata pääses ta pikkadeks aastateks Eesti Raadio muusikasaadete professionaalselt kõrgtasemelisse koosseisu toimetajana, kus tema ajal (1950 – 1973) töötasid Vilma Paalma, Rolf Uusväli, Vidrik Kivilo, Ivalo Randalu jt, rahvusmuusika arengufenomeni hoidjate ja edasiviijatena kõigiti neile lojaalse Lydia Austeri juhtimisel.
Meie muusika loovasse loosse tegi Helga Aumere nii entsüklopedisti kui monografistina arvukaid sissevaateid nii rahvusraadios kui teiskeelseil lainepikkustel. Hilisemal perioodil ilmusid tema sulest raamatud, brošüürid ja…
