Eesti keele eest seisjad on pidanud võitlust eesti keele säilimise nimel, seisnud eesti keele kaitsel ja valvanud, et teiste keelte sõnad ei lipsaks kasutusse. On olnud aegu, kus nende kindlameelsus ja püsivus on taganud hariduse omandamise, teadusetegemise ja loomingu eesti keeles jätkumise. Pidev kaitseseisund on teinud meid aga umbusklikumaks igasuguste uuenduste suhtes. Me tahame teada, kuidas on õige, ning oleme leppimatud, kui kuuleme, et võib nii…
Eesti keeles on mitmesuguseid sõnaühendeid, mille kasutamiskorda ja konteksti on tark tunda nii emakeelsel kui ka keeleõppijal. Hiljuti ilmus Asta Õimu täiendatud „Fraseoloogiasõnaraamat“, kuid Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute osakonnas on tegemisel ka esimene eesti keele kollokatsioonisõnaraamat (ilmub 2018), millest räägivad instituudi leksikograafid Jelena…
Eestikeelsuse nõuet ei ole. Erinevalt koha- ja isikunimedest ärinimede tarvis oma seadust ei ole. Ärinime valikut ja kasutamist on käsitletud äriseadustiku 2. peatükis (§-d 7–15), kuid elu on näidanud, et ärinimede keeleliseks korraldamiseks sellest ei piisa. Paljud ettevõtjad on oma äriühingule valinud…
Riigi orgaanilise arengu põhjendaja ja geopoliitika mõiste kasutusele võtja Rudolf Kjellén on oma teoses „Riik kui eluvorm“ (1916, ee 1940, tlk M. Kuldkepp) täheldanud ühe rahva, tema riigi ja nende asustatud ala tihedat seost: „Riigi eluvorm sarnaneb puuga, mis sünnib ja sureb ühel…
2017. aasta alguses edastab haridus ja teadusministeerium valitsusele heakskiitmiseks soovi asuda koostama „Eesti keelestrateegiat aastateks 2018–2027“. Heakskiit saadud, asub HTM koos keelevaldkonna esindajate, ekspertide, teadlaste, arvamusliidrite ja uurijatega seadma järgmise aastakümne keelepoliitilisi sihte. Uus keelestrateegia on keelepoliitiliste dokumentide „Eesti keele arendamise strateegia (2004–2010)“, „Eesti keele arengukava 2011−2017“ ja „Eesti võõrkeelte strateegia 2009–2015(17)“ jätk ning seotud „Rahvuskaaslaste programmiga 2014–2020“. Arengukavade rakendamisega on küll palju saavutatud, ent tulevik…
Sajandivahetusel küsis Mati Hint murelikult „Kellele kuulub eesti keelekorraldus?“, osutades normimise hüplikkusele.2 Kui järjekindlalt ja millest lähtudes on keelt viimaseil aastakümneil korraldatud? Keelekorralduse võimalused ja võtted võivad teiseneda ühiskondlike olude muutudes, põhimõtted ja -eesmärgid peaksid aga püsima pikemat aega. Neid on sõnastatud mitmeti.
Rein Kull: „ . . . . keelekorraldus on järjepidev ja kavakindel kirjakeele seadmine, suunamine ja arendamine, teadlik soovitavas suunas mõjutamine.“3
Tiiu Erelt: „Keelekorraldus on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine…
Kuue maa keelenõuandjate kohtumine EKIs 15. IX 2016
Septembri algupoolel vahetasid eesti keele instituudis sümpoosionil „Keelenõuandeteenuste tulevik“ mõtteid ja kogemusi Eesti, Leedu, Läti, Rootsi, Soome ja Venemaa keelenõuandjad. Meiega enam-vähem sarnaselt antakse keelenõu kõigis naaberriikides. Leedus teeb seda tööd riiklik leedu keele komisjon (seimi juures), Lätis läti keele agentuur, Rootsis keele ja folkloori instituut (täpsemalt keelenõukogu), Soomes kodumaiste keelte instituut. Venemaal on nõuandetalitus olemas ka Moskvas, sümpoosioni…
Aili Künstler: Kõikvõimalike kirjalike ja elektrooniliste keelehooldetekstide vajalikkust ja tähtsust eesti keele elujõu toetajana on raske üle hinnata. Keelenõuande juubeliaastal olete meili- ja telefoninõustamise vormi täiendanud videoklippidega. Kas on oodata veel keelenõu vormilisi uuendusi?
Tõnu Tender, EKI direktor: EKI on riigi teadus- ja arendusasutus, mille peaülesanne on seista hea eesti keele püsimise ja arendamise, sh väärtustamise eest. Soovisime koos ERRiga tutvustada üldsusele paeluvas lühivormis eesti keelt, selle…
Üldkeel on merekeelest kaugenenud sel määral, et on juba raske üksteisest aru saada.
Selle artikli pealkirjast ei saa ilma sõnaraamatuta aru. See on koguni neljamõtteline, sest sõnadel „ristleja“ ja „matke“ on kummalgi ÕSi järgi kaks tähendust. Merekeeles on sõnadel „ristleja“ ja „merematke“ kummalgi üks tähendus, aga mõte kaob ära, sest „luksusristleja“ pole võimalik ja ristlejad merematkel ei käi. Miks kaldainimeste ja meremeeste jutt nii suuresti…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Nagu sukk ja saabas! Seesugused püsiühendid ehk fraseologismid leiab hiljuti ilmunud Asta Õimu täiendatud „Fraseoloogiasõnaraamatust“.Netifoto
Tavapärane Tallinna tänavapilt: võõrkeelne ärinimi ning välismaalastele suunatud ingliskeelne reklaamtekst.Keeleinspektsioon
Kohvipaus on lihtne ja arusaadav eestikeelne nimi, ei mingit võõrkeelega eputamist.Keeleinspektsioon
