-
TUNA 2008, nr 1
Sm Tsäbovõitra kirjutab: „Peab märkima, et läheb päev-päevalt hullemaks, sest puudub vastulöök ja ei sanktsioneerita vajalikul hulgal. Eesmärgid on selged ja sihid paistavad kaugele ning ulatub juba käega katsuma, aga leidub kahtlejaid, kuna viiakse eksiteele, kuid ei tehta selgeks, kes viib ja milleks. Ettekanded on esitatud, aga jäävad arvestamata ega tule vastust, kuigi eeskirjad nõuavad ja põhiseadus ja koodeks näevad ette.” Siin sai…
-
Ja nüüd jõuab ta asja juurde, mida peab piinlikuks. Selle juurde, et Tiibeti demonstratsioonil tauniti marksismi-leninismi. Hiina kommunism olevat sellest ju „küllaltki kaugele läinud”. Pealegi, tema sõnul „mujal maailmas võidakse küll tappa ja põletada, peksta ja piinata, kurnata ja küüditada, aga see pole enam meie asi, kui seal ei saa rääkida kommunismist”.
Kordan veel kord, et Hasso Krulli ei ole nähtud üritustel, kus on räägitud vägivallast muus…
-
Lühimängufilm „Hirm” (2004), mis üles võetud Koluvere hooldekodus, on pesueht psühholoogiline triller, mis kisub lahti alateadvusse ja unenägudesse surutud pained. Heaoluühiskonna olustikust võikasse keskkonda kistud naise kahtlusi võimendab väärakate inimeste ebastabiilsus ja siseilm pööratakse pahupidi. Õudusfilmi elementidega mängufilmis segunevad unenäolisus ja reaalsus, mälu kihid kratsitakse lahti, võimust võtab eksistentsiaalne kindlusetus. „Hirmu” põhjal võib autorit liialdamata pidada meie Hitchcokciks.
Dokumentaalfilm „Laulurahvas” näitab laulupidu kui suursündmust kahest vaatenurgast: ühed…
-
Aastakümneid tagasi teadis osa nõukogudeaegsest intelligentsist otseselt või kaudselt midagi EELK usuteaduse instituudis õpetanud professor Elmar Salumaast. Praegune kolme- ja neljakümneste põlvkond ei ole filosoofia ajalugu ning süstemaatilist teoloogiat õpetanud poolsalajase ülikooli vaimukast õppejõust kuulnud. Iseenesest oli kogu tolleaegsel usuteaduse instituudil pooleldi ligipääsmatuse maine, mille kohta inimesed teadmatusest ütlesid, et „keegi läks konsistooriumisse õppima”, kuna ei osatud eristada ühes majas tegutsevat kirikuvalitsust ja õppeasutust.
Lähiajaloos on…
-
Keit Ein kunstiõpinguteks (Gerrit Rietveld Academie)
Tambet Tasuja filmiõpinguteks (Video Symphony)
Kristian Miilen filmiõpinguteks (National Film and Television School of London)
Tanel Toom filmiõpinguteks (National Film and Television School of London)
Kristel Sibul osalemiseks kursusel „Jagades konserveerimisalaseid otsuseid” (International Centre for the Study of the Preservation and Restoration of Cultural Property)
Reet Varblane Iisraeli nüüdiskunsti näituse ja sellega kaasneva loengusarja „Naisekuju Iisraeli kunstis” ettevalmistuseks ja läbiviimiseks…
-
Õppinud eesti filoloogiat Tartu ülikoolis (õpingud jäid küll pooleli) ja olnud juba aastaid ansambli Hellero eeslaulja (mille raudvaraks ta jäigi), sai Mari Murdveest suurepärase ettevalmistusega näitleja Jaan Toominga ja Ülo Vilimaa juhendatud Vanemuise draamastuudios (1985–1989). Oma õpinguid stuudios hindas ta vaimuelu tipuks, mis andis loomuliku vajaduse ennast üha täiendada. Kui Tartu ülikoolis taasavati klassikalise filoloogia eriala, sai Mari Murdveest, tollasest Tartu Lasteteatri näitlejast, selle I lennu…
-
Vaheda sotsiaalse närviga kunstnikuna ja võimeka administraatorina täitis ta olulisi tippjuhi ametikohti Eesti kunstielus: aastatel 1974–1977 Eesti Kunstnike Liidu konsultant, aastatel 1977–1987 Eesti NSV Kunstifondi peakunstnik, aastast 1985 kunstiakadeemia õppejõud, 1993. aastast professor, 1976. aastast kuulus ta Eesti Kunstnike Liitu ja 1989. aastast Eesti Disainerite Liitu. 2001. aastal autasustati Ando Keskkülat Valgetähe IV klassi ordeniga. Kunstniku maaliloomingu silmapaistvaid näiteid on Kumu, Tartu Kunstimuuseumi ja Tallinna Kunstihoone…
-
Sirbi raamatututvustuse osakond on esimene, mis kannatab Eesti majanduse jahtumise all: kokku on tõmmatud nii isikkoosseisu, osakonnale eraldatava ajaleheruumi ning ka palga osas. Lahkunud on Guptade-aegset india kirjandust tutvustav toimetaja ning ka zuihitsu-traditsiooni eestindusi tutvustav toimetaja. Õnneks jäeti tööle Pärnu XXI sajandi esimese kümnendi luulet tutvustav toimetaja, kuigi, olles meie toimetuses vahepeal töötanud kultustutvustaja P.-E. Ast-Segi käli, ohustas tedagi vallandamine, kuna Eesti Kombekate, Kuid Siiski Ka…
-
Ando kui rektori jaoks olid ülikoolis ühtviisi tähtsad nii inimesed kui abstraktsed ideed. Akadeemia pidi töötama kaasaegse kunstihariduse mudelina, olema õppekavadelt võrreldav maailma juhtivate kunstikõrgkoolidega, sidus ühiskonnaga ja visuaalkultuuris kaasa rääkima. Eelkõige oli akadeemia üliõpilaste jaoks, nende tarvis leidus rektoril alati aega ja ühtegi tähtsamat otsust ei tehtud ilma üliõpilasvalitsuse toetuseta. Arvan, et see polnud poliitika. Ando lihtsalt kontrollis oma ideede energiat ärksate noorte inimeste peal,…
-
Samanimelise installatsiooni esitas Keskküla 1993. aastal Luumi galeriis: videomonitoride, pae ja konstruktsioonide kooslus magava naisefiguuri ja kunstniku endaga ekraanil. Omamoodi oli see ühe kinnisidee jätk: paas kui elektroonilise teose kontseptuaalne toetuspind. Pae kinnisidees ilmneb Keskkülale iseloomulik kõrvalekaldumatu liini ajamine.
1993. aastal kureeris Keskküla Sorosi keskuse aastanäitust „Aine-aineta”. Ingliskeelne vaste oli „Substance-Unsubstance”. Substants ja selle puudumine, mateeria ja mittemateriaalsus. Paigutades need taotlused rahvusvahelisse konteksti, mis paistab praegu hoopis…
