-
Juunis 2009 antakse programm tagasi HTMi haldusalasse ning programmi nõukogu esimeheks saab haridusja teadusminister. Antud muudatused programmis kirjeldatud valdkondade toetamist ei mõjuta ning töö jätkub senistel põhimõtetel. Programmi mahukaim valdkond on haridus, mis jaotub järgmiselt:
Eestikeelne ja eesti keele õpetus
• Eesti riigi poolt välismaale lähetatud õpetajate toetamine (õpetajad töötavad Krimmis Aleksandrovka keskkoolis, Riia eesti keskkoolis, Siberis Ülem-Suetuki põhikoolis ning Petseri Lingvistilises Gümnaasiumis);
• eesti keele ja kultuuri õpetuskeskuste…
-
Vähem kahjulik, kuid siiski tupikuks osutuv variant on see, kui Eestist lahkunud inimene valdab eesti keelt elu lõpuni, aga tema lapsed-lapselapsed lähevad eestlusele kaduma. Võitjaks jääb sel juhul see teine kultuur. Keelesaarte püsiva eksisteerimise eelduseks on tiheasustus, palju oleneb ka saare suurusest.
Eestlased võõrsil ei ela üldiselt lähestikku, rääkimata sellest, et kõrvuti. Pärssiv tegur on sagedased eesti keelt mitte sallivad segaabielud. Seda näitavad Tõnu Parmingu 40 aasta…
-
Volinik külastab riigikogu kultuurikomisjoni ja Tallinna ülikooli, kohtub rahvastikuministri Urve Palo ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasega ja peab kõne Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ja Eesti Koostöö Kogu korraldatud seminaril „Majanduskriis ja inimene”. Visiidi käigus räägitakse Euroopa Liidu mitmekeelsuse poliitikast, väikeste keelte ja vähemuskeelte võimalustest, terminoloogiatööst, tõlkijate koolitamisest ja tööst ning keeleõppest. Keelelise mitmekesisuse volinik on ametis 2007. aasta algusest, tema ülesandeks on ELi keelepoliitika suunamine…
-
Oskuskeel taas tulipunktis
28.01.2009 oli rahvusraamatukogus üleriigiline terminoloogianõupidamine. Korraldajad sellelt küll ülearu palju oodata ei söandanud, küll aga salamisi siiski lootsid – ehk . . . .ükskord ometi. Millest selline ebakindlus? Paraku, elust enesest. Kõneka näitena olgu siinkohal nimetatud paari asjakohast artiklit aastast 1967. Need ilmusid tollases ajalehes Edasi 24. veebruaril ja 1. augustil, autoriteks Heido Ots ja Rein Kull. Tsiteerimata öeldagu vaid niipalju: 42 aastat tagasi välja öeldud terminitöö…
-
Euroopa Liidu keelelise mitmekesisuse programmiline idee on ilus, ka parlamendis tunnustatakse kõigi liikmesriikide oma keeles töötamise õigust. Ometi on inglise keele surve väga suur: teaduses, kõrghariduses, mõnel pool juba ka koolihariduses, rääkimata tänava- ja Interneti-suhtlusest. Mis suunas tuleks teie meelest selles küsimuses liikuda?
Paljurahvuselised ja -keelsed riigid võivad tänu oma suhtelisele suurusele lubada endale keeli mitte õppida. Aga vaadake Madalmaid, Skandinaavia riike, Šveitsi ja saate aru,…
-
Ühest keelest teise tõlkimine tähendab ka ühe grammatika väljavahetamist teisega. Inglise keelest tõlkimisel pidagem seejuures alustuseks silmas:
1) inglise keeles on nimisõna ees artikkel, mida võib asendada ka isikuline asesõna. Eesti keeles artikleid ei ole, ja nii ei ole igale artiklile/asesõnale sõnalist vastet vaja: He put his hand into his pocket. Ta pani käe taskusse. Et keelt on raske tükeldada grammatikaks (mis on öeldud) ja pragmaatikaks (mida…
-
. . . . kui palju elusid säästis (eesti keeles: kui paljude elu säästis), suhtumised pole hinnangut andvad (suhtumisega ei anta hinnangut, pole hinnanguline), kavandame oma tegevusi jätkata (jätkame oma kavakohast tegevust), praegusel kriisiajastul (kriisiajal), mõjutab täna toimivaid poliitikaid (praegust poliitikat), programm on võrreldes eelmise aastaga erinev (erineb eelmise aasta programmist, on teistsugune kui eelmisel aastal), tegelikkuses on (tegelikult on), hakkavad uuesti (jälle) oma kuritegevusi (kuritegusid) tegema, inimeseksolemine on…
-
Senikaua kuni ei kao rahvaste omavaheline rebimine ressursside, au ja kuulsuse nimel, pole karta ka kollektiivsete identiteetide kadumist ja ühe üleilmse keele teket. Tööstusrevolutsioon tegi võimalikuks murdeliste kogukondade ühendamise rahvusteks, mille tagajärjel saavutati ühe keele ideaal vähemalt ühe riigi piires (mööndustega muidugi, sest nii mõnigi suurrahvus ei ole siiani suutnud oma riigi piiridesse jäävaid vähemusi ära seedida). Vaieldamatult on rahvusriigid aga osutunud edukaks oma liikmete mobiliseerimisel…
-
Liit on investeerinud ka Austrias Grazis asuvasse Euroopa Tänapäeva Keelte Keskusesse, kus on ilmavalgust näinud mitmed keeleprojektid. Pedagoogika vallas võib tõdeda, et keeleõppe alal pole enam suurt midagi avastada − on teada, kuidas õppetööd läbi viia, olgugi et tulemused ei vasta alati ootustele. Puudu ei jää ka uuenduslikkusest: mitmetes ülikoolides on kasutusel sugulaskeelte sarnasusel põhinev metoodika, mis annab võimaluse ühe (näiteks saksa) keele rääkijatel sajakonna tunniga…
-
Haridusministrit nõustav Eesti keelenõukogu korraldas jaanuaris II keelefoorumi, mille eesmärk oli anda nõukogu poolt koostatud seiredokumendi põhjal hinnang aastatel 20072008 tehtule. Aruanne, mis on ka netis kättesaadav, on piisavalt detailne, tegevussuundi on palju. Arusaamatuks jääb aga üldine eesmärk ning selleni jõudmise viis. Selle asemel saab lugeja saavutuste kohta teada, et Tartusse on rajatud keelehooldekeskus ning meie nimedega on midagi lahti. Osaliselt on süsteemitus seletatav 2004. aastal…
