-
Nagu märgib keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk (Õpetajate Leht 23.10.2009), ei väljendanud ükski seminari osavõtjatest rahulolu praeguse ajakirjanduskeelega. See on tõsi, ka mina ei ole ajakirjanduse keelekasutusega alati rahul. Küll aga osutati seminaril väga veenvalt tõsiasjale, et ajakirjandusliku keele reguleerimine seadusega on ette hukule määratud mõte. Tänaseks ongi kõige poleemilisematest seaduseelnõu osadest loobutud. Milles siis seisneb ajakirjanduskeele ning selle reguleerimise suurim probleem?
Kui räägime ühe hingetõmbega „ajakirjandusliku keele…
-
Seltsi põhikirja projektis otseselt keelestiiliküsimusi mainitud pole. Punktis 1.3 nimetatakse, et seltsi eesmärk on „ühendada akadeemilise haridusega ajakirjanike, uurijate, üliõpilaste ja teiste huviliste püüdlusi, elavdada ajakirjandusalast haridust, enesetäiendamist ja uurimistööd”. Milles täpsemalt peaksid seisnema need püüdlused, haridus ja enesetäiendamine?
Meil on vähe avalikku ja asjatundlikku arutelu ajakirjanduse olukorra ja arengu üle. Puudub ka vastav foorum, kogu meediavaldkonnas ei ole ühtegi erialast väljaannet, mis paljudel aladel edukalt toimivad.…
-
Minu järelduste aluseks on kõik (473) selles ajavahemikus ilmunud Venemaad puudutavad artiklid: Eesti Päevalehes (EPL) 144, Molodjož Estoniis (ME) 104, Helsingin Sanomates (HS) 225 artiklit. Uurimuse käigus selgus, et Venemaad puudutav temaatika erines neis päevalehtedes sõltuvalt riikide ja avaliku sfääri iseärasustest ja vajadustest: igas lehes kajastati just selle lehe lugejaskonnale enam huvi pakkuvaid teemasid. EPLis kirjutati Eesti venekeelse vähemuse probleemidest (10,4%, määratlemata kodakondsuseta elanike staatuse muutmine,…
-
Keeletoimetaja tööks kujunes käsikirja keele võrdlemine normikeeles kehtivate nõuetega ning kus vaja, käsikirja keele parandamine. Algusaastatel tähendas see eeskätt sõnade muutevormide ühtlustamist, ent silmas peeti ka õigekirja, sõnajärge, sõnastusselgust ning stiili. Noor-Eestist süttinud keeleelevus oli pulbitsenud Johannes Aaviku keeleuuenduse laineharjal, kuni hakkas 1920. aastail rahunema ühtlasemaks ja stabiilsemaks keelekasutuseks. Õigekeelsussõnaraamatute ja paljude erialakeele leksikonide toel olid meie keele- ja kirjamehed kasvatanud järjest paisuva trükitoodanguga keele kultuurkeeleks.
Varasema…
-
Iga päev võime lehest lugeda kindla keelelise malli järgi sõnastatud uudiseid: masu kärbib palku, elektribörsi avanemine tõstab elektri hinda, saastetasu kergitab vee hinda, aktsiisitõus halvab puiduvedu jne. Keeleliste valikutega on konstrueeritud niisugune maailm, kus asjad toimuvad justkui iseenesest (hinnad tõusevad, palgad alanevad, tööpuudus suureneb, gümnaasiumide arv väheneb, aktsiis tõuseb, elektribörs avaneb) või on „tegijateks” mitmesugused protsessid ja mütoloogilised olendid nagu masu, börs, saastetasu või aktsiis. Sellise…
-
Metoodika on mõeldud kommunikatiivsete oskuste treenimiseks ja võimaldab hakkama saada eestikeelse aineõpetamisega. Projekti ettevõtmised soodustavad isiklikke kontakte vene ja eesti koolide õpetajate vahel ning toetavad eesti õppekeelega koolide koostööd vene õppekeelega koolidega. Septembris 2009 alustasid mentorid ja mentiid koostööd. Aasta jooksul korraldavad mentorid ja mentiid kohtumisi ja veedavad ühiselt aega, lihvides mentii eesti keele oskust. Kõigile projektis osalejatele korraldatakse ühiskoolitusi ja keelefoorumeid, kuhu kaasatakse ka laiem…
-
Võib-olla andis tõuke ka kodust kaasa saadud armastus vene kultuuri vastu või mälestus fantastilistest vene kirjanduse loengutest ülikoolis. Samuti on keeleabi andmine mentorile paras väljakutse – oma emakeel tundub ju nii lihtne, aga kas ma ikka oskan seletada, miks mõnda sõna kasutatakse just nii ja mitte teisiti. Täiskasvanud õppijad on varmad küsima ja arutlema. Eelneva poole aasta jooksul läbisid meie 40 mentorit „Kultuuridevaheliste seilajate” (Briti Nõukogu…
-
Selliste taustaandmetega juhatavad toimetajad Jasone Cenoz ja Durk Gorter sisse vähemuskeelte probleemistikku lahkava kogumiku „Multilingualism and Minority Languages” („Mitmekeelsus ja vähemuskeeled”, AILA Review, Vol. 21, 2008), mis jõudis hiljaaegu rakenduslingvistika ühingu kaudu Eestisse. On vähemuskeeli, mis ühes riigis on põhikeeleks, kuid naabermaal vähemuskeeleks, palju on nn ainukordseid vähemuskeeli, mis vähemuskeelena esinevad ühel (vahel mitmel) maal, aga (tegelikku) ametlikku seisundit ei oma üheski.
Ajakirjas käsitletakse viie keele äärmiselt…
-
Ka Eestis väljatöötatavas kohanemisprogrammis pakutakse riiki sisseelamiseks esmavajalikku tugiteenust, korraldatakse baaskoolitusi, keelekoolitusi ja toimub ettevalmistus tööle rakendumiseks. Näiteks sisaldab selline tugiteenus abi teabeotsingutel, eluaseme leidmisel, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste saamisel, haridus- ja kutseõppeteenuste saamisel ning argipäevategevuses nagu panga-, ostu- jm toimingutes.
Programmi väljatöötamine algas aprillis ja kestab kuni novembrini 2009. Seejärel valmib kohanemisprogrammi käsiraamat, mille tutvustamiseks korraldatakse Eesti eri piirkondades neli infopäeva. Kohanemisprogrammi kaasatakse täiskasvanud uusimmigrandid kohe pärast…
-
Võru- ja Setumaal on viimastel aastakümnetel proovitud kohalikku põliskeelt järjest enam uuesti kasutusele võtta. Keelekasutuse elavdamist on toetanud kultuurkapital ja riiklikud programmid. Oleks päris veider, kui uus keeleseadus põliskeelte taassündi pigem pidurdaks kui toetaks. Seepärast on Võru Instituut koos Setomaa Valdade Liiduga seaduseelnõule esitanud oma parandusettepanekud. Nendega tahetakse soodustada võru ja setu keele- ja kultuuripiirkonnas lisaks eesti keelele (!) ka võru ja setu keele kasutamist. Keele…
