-
Etnotsiid ja kolonialism on rõhutute vanad tuttavad, kelle vastu võitlemiseks on lai valik efektiivseid vahendeid, alates Mahatma Gandhi vägivallatust vastupanust kuni Mao Zedongi äärmusliku vägivallani. Ent see kõik on jäänud oma aega, s.o kolonialismi perioodi. Meie elame aga globaliseerumise ajal, imperialismi postkolonialistlikus faasis, ning üleilmastumise mõju on oma näilise vastandpooluse ehk paikkondlikkuse toel kümneid kordi efektiivsem kui kolonialismi oma. Ühiskonna arengus on kaks lahutamatut püsitendentsi: integratsioon…
-
Teadus Kongressi töös osales umbes 400 fennougristi 25 maalt (keele- ja kirjandusteadlased, folkloristid, rahvamuusikud, etnograafid, ajaloolased, arheoloogid, antropoloogid). Suurim külalisdelegatsioon saabus Venemaalt, kus elab ka kõige rohkem soome-ugri rahvaid (asualad vt nt http://www.fennougria.ee/). Arvukalt oli osavõtjaid Soomest ja Eestist, väiksemad esindused tulid mujalt, sealhulgas Austraaliast, Jaapanist, Kanadast, USAst. Ettekande teesid oli saatnud 590 autorit, kuid kõik ei tulnud kohale. Täpsustatud osavõtjate nimekiri avaldatakse tagantjärele kongressi kodulehel…
-
Mis asi on ikkagi täpsemalt sõnavara afektikalduvus?
Olen termini „afektikalduvus” tööterminina ise kasutusele võtnud ja mõtlen selle all seda, et sõnavaraüksused saavad aidata kaasa emotsioonide keelelisele väljendamisele, kirjeldamisele, reflekteerimisele, nii et vastuvõtja tunneb need ära. Kanada uurija ja mitmete patentide omanik afektiivse sõnavara meetodite alal Wayne Chase nimetab sõnadega seonduvat emotsionaalset infot ei rohkemaks ega vähemaks kui „konnotatsioonide paralleelseks universumiks”. Suurema osa sõnavaraüksuste seostamine emotsioonidega või nende…
-
Võistluse käigus loodi üle 250 uue artikli ja täiendati sama suurt hulka artikleid. Žürii selgitas välja ka parimad IT-vikipedistid. Parimaks koostajaks osutus ajakirjanik ja õpetaja Pia Paris, kes paistis silma originaalmaterjali lisamisega ning kirjutas näiteks taskuhäälingust ja Google Mapsist. Parimad täiendajad olid seekord Rene Saarsoo ja Mart Küng, toimetajaauhind läks Taivo Ristile. 3000-kroonised auhinnad pani välja ITL, eripreemiad Elisa (mobiiltelefon SonyEricsson X10), Skype (sülearvutikott) ja Webmedia…
-
Näiteks kursusetöö kirjutaja lahendab probleemi nii, et võtab lahti teemakohase ingliskeelse veebisaidi (kus on tegelikult teavet hulgaliselt ja kõik vajalik ammuilma olemas) ning püüab selle kuidagiviisi eesti keelde ümber panna. Kahjuks on nüüdki tulemus enamasti kehvapoolne, seda eeskätt keskpärase keeleoskuse tõttu. Isegi üsna hea inglise keele oskuse juures võib osutuda probleemiks ingliskeelsete erialaterminitega kirjeldatud protsessi olemuse mõistmine, seda jällegi ebapiisavas mahus läbitud erialaõpingute tõttu. Pole midagi…
-
Eesti kirjakeel on igapäevasuhtluse loomulik ja levinud vahend nii kirjas kui ka kõnes. Olen ikka meenutanud, kuidas noorte eesti emade salvestused taheti Soome lastekeeleprojektis kuulutada ebaautentseks, sest soomlaste arvates rääkisid emad lastega kirjakeelt pelgast lindistuskrambist. Nii see muidugi ei olnud: lindil oli üliõpilastest emade tavapärane kodune jutt. Paljud teisedki eestlased ei räägi kodus ei murret ega slängi, kuigi soomlased ja sakslased seda enamasti teevad. Tiit Hennoste…
-
Kavas: jätkata meilitsi ja veebis keelenõu andmist, luua ühtne terminibaas (loomulikult virtuaalselt toimiv) ning tagada ka teiste terminiandmebaaside kättesaadavus, arendada välja termininõuande ja oskuskeelehoolde elektrooniline süsteem; uurida eesti keele kasutust suhtlussituatsioonis (ka arvutisuhtluses) ja keelekeskkonna mõju eesti keele struktuurile, täiendada andmebaase (eesti keele koondkorpus, murdekorpus, vana kirjakeele korpus, kõnekeele korpus jt), luua uusi ja jätkata andmebaaside integreerimist. Plaanid keeletehnoloogia alal vääriksid omaette artiklisarja ning on paratamatult…
-
Küsin teie kui näituse koostajate käest: kellele on see näitus suunatud – ega ometi mitte kõigile, olenemata east ja emakeelest?
Kristel Rattus: Loomulikult on näitusele oodatud kõik, kel teema vastu huvi. Eelkõige on see ent mõeldud põhikooli lastele, kellel on eesti keelega ka oma kogemus olemas, seega eesti keelt emakeelena kõnelejatele, aga ka neile, kes on seda õppinud kas koolis või lasteaias. Põhjust tulla on: näitusel on…
-
15. märtsil tõmmati Viljandi Paalalinna gümnaasiumis joon alla 2009. aasta parima keeleteo konkursile. Taasiseseisvumisjärgsete haridus- ja teadusministrite peaauhinna said Külli Laos, Reene Leas ja Evi Vesik oma „Aabetsi” (Kihnu aabits) eest. Auhinna kättesaamiseks tuli neil kaunid kördid selga panna ja hõljukiga üle mere sõita. Rahvaauhind läks Mustamäe reaalgümnaasiumi õpilasele Sergei Metlevile eesti keelt ja Eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avaliku esitamise ja lõimumisele kaasaaitamise eest. Metlevi poolt…
-
Maima Grīnberga ja Guntars Godiņši panust tõlkijatena on raske võrrelda, justkui püüaks hinnata samal skaalal kala ja lindu – Grīnberga on eelkõige võrratu proosatõlkija, Godiņš suurepärane luuletõlkija. Mõlemad on pühendunud kultuurisaadikud, kelle vahendusel on lätlaste lugemislauale jõudnud suur osa nii eesti tänapäeva kirjandusest kui kirjandusklassikast. Auhinna pälvinud Maima Grīnberga on väga laia ampluaaga ja mitmeid stiilitasandeid valdav tõlkija, ta on tõlkinud eesti keelest läti keelde nii…
