-
Eelmisel aastal ilmunud EKI eurokeele hooldajate kogumikus „Selged mõtted, selge keel” on koostajad Katrin Hallik ja Katre Kasemets kirjutanud saateks: „Selge keele liikumise mõte ongi selles, et meie ümber oleks vähem müra ning et me leiaksime kiiremini otsitava info ja võimaluse ka puhata selles kiirustavas kaoses”. Sellest jääb mulje, et liikumise tegevus on suunatud kõikvõimalikule keelekasutusele. Kogumiku artiklite keskmes on aga siiski ametija õiguskeel. Asi pole…
-
Kui mitmesugustele kultuuriüritustele pannakse vaid ingliskeelseid pealkirjunimetusi ning viiakse neid läbi vaid inglise keeles, siis on see märk sellest, et emakeel pole piisavalt mainekas. Igasuguste hoiakute loomine algab perekonnas ja jätkub koolis. Keeleline mainekujundustöö olgu suunatud esmajoones just kodudele ja koolidele.Keele säilimise seisukohast on väga oluline, et keel oleks mainekas. Sestap on igati rõõmustav, et haridus- ja teadusministeerium on asunud eesti keele maine tõstmiseks tegutsema. Lööklause…
-
27. augustil peeti Tallinnas Emakeele Seltsis ettekandekoosolek, mis oli pühendatud Uppsala ülikooli professori Raimo Raagi 60. sünnipäevale. Juubilari esimese doktorandi Tiina Södermani eestvõttel oli koostatud pühendusteos „Keelemees Raimo Raag 60 (20.08.2013)”, mis sisaldab kolleegide kirjatöid eesti, soome, rootsi, saksa ja inglise keeles ning Raagi bibliograafia aastaist 1965–2013, kokku 232 publikatsiooni.
Pühendusteose saksakeelses avaartiklis peatub Cornelius Hasselblatt (Groningen) ajaloo „tegemisel” ning 1881. aastal tsaarile esitatud eestlaste petitsioonil, mida…
-
Lähiajal on kultuuriministeeriumi tiiva alt oodata ka uut lõimimiskava, mis peaks edasised lõimed paika panema. Seejuures on lõimimise eesmärk siiani määratlemata, mida kultuuriministeerium eelmisel aastal küll ebaõnnestunult üritas. Seega valmib enne rahakulutamise kava ning eesmärk leitakse alles hiljem. Sellises järjestuses pole midagi innovaatilist, nii mõneski Aafrika riigis on see meetod hästi sisse töötatud.
Praegune lõimimiskava ei toimi
Suur murekoht on praegune, aastaid 2008–2014 hõlmav kava, mis on osutunud…
-
TÜ rahvusteaduste professorid astuvad publiku ette oma professuuri olemuse laiemaks tutvustamiseks. Keeleküsimuste kõrval mõtiskletakse selle üle, kas kunstiajalugu saab olla rahvusteadus, ning uuritakse, kuidas rahvapärimus on mõjutanud eesti ajakirjandust. Õppeaastasse mahtuvate loengutega alustas Tallinnas 12. septembril eesti keele ajaloo ja murrete professor, akadeemik Karl Pajusalu, arutledes teema all „Kas on mitu eesti keelt?” emakeele vormide ning tänapäevase keelde suhtumise üle. 3. oktoobril vaatleb TÜ tänapäeva eesti…
-
Pealkirja lausekatked pärinevad uuest õigekeelsussõnaraamatust ÕS 2013 (peatoimetaja Maire Raadik), kust leiab suure hulga viimasel ajal käibele tulnud uusi sõnu ja tähendusi (kurvikas, säutsuma, linkima). Eeskätt uusi liitsõnu (nt köögihunt, odavlend, meesliikumine, abikõlblik), sh liitverbe (järelkuulama, küsimärgistama), aga ka uusi oma- või võõrtuletisi (taristu, nobelist) ning laenatud ja rohkem või vähem muganenud/ mugandatud võõrsõnu (stripp, jojoob, narkolepsia). ÕSi peamine roll on ikka olnud soovitada, pakkuda välja…
-
Eestis Eesti keelenõukogu on iga kahe aasta tagant kutsunud avalikkuse ja spetsialistid kokku, et käsitleda keelevaldkonna sõlmküsimusi ja koos aru pidada, kuidas tagada eesti keele mitmekülgne areng ja kestlikkus. Foorumite tähelepanu keskmes on olnud üldhariduskoolid ja kõrgkoolid, eesti keel välismaal, aga ka mitmekeelse Eesti vajadused ja väljakutsed. Foorumite vahepeal on keelenõukogu korraldanud arutelud oluliste teemade üle seminaridel spetsialistide ja huvigruppide osavõtul, et koguda teavet ja teavitada…
-
12. ja 13. septembril peeti Sangaste lossis Eesti Keele Instituudi ning keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli korraldatud sügisseminar „Kõnetehnoloogiast filoloogile”. Kuidas saaks keeleinimene kõnetehnoloogia arengule kaasa aidata? Teemast räägiti nii keeletehnoloogi kui ka keeleteadlase vaatenurgast.
Einar Meister kõneles teemal „Kas keeletehnoloogia vajab keeleteadust?”. Augustis korraldas ta rahvusvahelisel konverentsil kolleegide hulgas teemakohase kiirküsitluse. Enamik arvas, et keeleteadust on vaja, lingvistidel soovitati tundma õppida statistilisi meetodeid ja tööd korpustega.…
-
28. ja 29. novembri VIII konverentsi teemal „Emakeel ja teised keeled” korraldab Tartu ülikooli eesti keele võõrkeelena osakond. 1993. aastal sai alguse konverentsisari, mis koondab keeleomandamise ja -õpetamise ning keelekontaktide uurijaid nii Eestist kui ka mujalt. Igal konverentsil on mõned peateemad, milleks on lisaks nimetatutele olnud keelepoliitika, väliseesti keel, kontrastiivne keeleteadus jm. Ilmunud on mitu konverentsiga samanimelist artiklikogumikku, aastast 2010 on ettekannetel põhinevaid artikleid avaldatud TÜ…
-
1. Millistest põhimõtetest lähtudes peaks olema koostatud üks selgekeelne dokument?
2. Kust sai alguse selge keele liikumine ja kas teate mõnda selge keele ühendust maailmas?
3. Nimetage mõni selge keele auhind.
4. Milles võiks seisneda selge keele konsultandi töö?
5. Pange töölepingu seaduse § 107 (töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonis) selgesse keelde.
Kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse…
