-
Setu-prantsuse masintõlke loomiseks pole praegu vaja kumbagi keelt osata. Masintõlkeprogrammi treenimiseks piisab universaalsest keelteülesest masintõlkemootorist ja treeningmaterjalist – hulgast asjakohaste keelte rööptekstidest. Milline on paras hulk? Olenevalt keelte keerukusest (nt muutevormide rohkusest jm parameetritest) on treenimiseks vaja sadu miljoneid sõnu. Sääraste süsteemide loomisest on kirjutanud Keeles ja Kirjanduses ladusalt Heiki-Jaan Kaalep ja Mare Koit.2
Eesti-inglise keelepaari jaoks on kogutud saja miljoni sõnaga rööpkorpus. Paraku on see…
-
Millegipärast vaatavad inimesed seadustele pahatihti teisiti kui näiteks tehnika- või toidukaubale. Tehnoloogiad vananevad, toit rikneb, kuid seadused ei lange automaatselt ega turujõu toimel mängust välja ja puuduvad järelevalveametid, kes sunniksid halbu ja vananenud ning tarbetuks muutunud seadusi letilt korjama. Tõsi, Eesti riigis on paar õigusaktide revisjoni uuel ajal läbi viidud ning hulk „surnud” reegleid selle tagajärjel ametlikult tühistatud. Samuti ei ole meil enam näiteks muistsest jõus…
-
Kuidas positsioneerida sõnaraamatut moodsa aja inimese igapäevaelus, millesse juba kehaosana kuulub suurem või väiksem mobiilne vidin, telefon, arvuti või mõni muu asi? Tänapäeval on üldjuhul kõik elektrooniline, ka sõnaraamatut ei tee ammu enam keeleinimesed üksi: hõivatud on suur hulk keeletehnolooge (tarkvaraarendajaid, korpuselingviste, veebimeistreid jt), keda sõnaraamatuinimesed vajavad nagu õhku. E-leksikograafia põhilised päevaküsimused kerkisid üles „eLexi” konverentsil pealkirjaga „Elektrooniline leksikograafia XXI sajandil: mõeldes väljaspool paberit”, mille korraldas…
-
Üks eesti keeleressursse paljude teiste hulgas on Eesti Wordnet, kust leiab praegu üle 65500 mõiste (sh üle 80000 sõna). Selle eelkäijaks võib pidada Andrus Saareste „Eesti keele mõistelist sõnaraamatut” (välja antud Stockholmis pagulusaastatel 1958–1963), teisi mõistetel põhinevaid sõnaraamatuid eesti keele kohta pole. Erinevalt Saareste sõnaraamatust on Eesti Wordnet vaid elektrooniline (http://www.cl.ut.ee/ressursid/teksaurus/, vt Keele ja Kirjanduse artikkel).2 Uuema põlvkonna mõistelises arvutisõnastikus on peale sõnade tähenduse fikseeritud ka…
-
Sugulaskeelte teemal koostanud Miina Norvik.
1. Soomlased kutsuvad Eestit Viroks ja eestlane on neile virolainen. Lätlastel on Eesti kohta kasutusel Igaunija ja eestlane on igaunis. Kuigi liivi keeles on Eesti kohta võimalik öelda Ēstimǭ ning eestlase kohta ēstli, leidub veel teinegi võimalus. Milline?
2. Vene administratiivses ja kultuurilises mõjuväljas läänemeresoome küladel on omakeelsetel nimekujudel ka venekeelsed variandid, nt lüüdi küla Pühäjärvi on Святозеро, vadja küla Jõgõperä on Краколье…
-
Paratamatult üldsõnalisele arengustrateegiale lisaks ollakse nüüd läbi rääkimas konkreetseid tulemusi ja selget vastutust määravaid tegevuskavu EKA kõigi 13 meetme jaoks. Hinnates vajadust säilitada keelevaldkonnas järjepidevus, pööratakse kokkulepetes enam tähelepanu tegevuse tulemuslikkusele.
EKA pole otseselt rahaline dokument: seal kirja pandud eelarve on taotluslik ning kohati saavutamatu. Kindlasti on EKA aga rahastuskõneluste alus. Kui arengukava koostamise ajal 2010. aastal usuti vahest rohkem kui vaja Eesti majanduse taastumiskiirusesse, siis nüüd…
-
Ka selle aasta 21. veebruaril ehk rahvusvahelisel emakeelepäeval algasid Vikipeedias avalikud tõlketalgud Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, MTÜ Wikimedia Eesti ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse korraldusel. Oma panuse saab anda 21. aprillini. Vikipeedias on tõlkijale hulgaliselt juhendeid ja õpetusi, kuidas ja mida teha. Jääb mulje, et tõlkija peab koolitama end entsüklopedistiks ja vastutama tõlkeartikli sisu eest. On see nii?
ANDRES LUURE, tõlketalgute žürii esimees: Entsüklopeediaartikli tõlkimine ja koostamine erineb…
-
On märkimisväärne, kuidas eesti kirjakeele ajaloo allikate väljaanded on aastakümneid üha hoidnud ja tõstnud Eesti trükikultuuri, tüpograafilist esteetikat. Tänavu lisandus trükis, mis oma sisult ja vormilt on niivõrd nauditav, et mõjub otse dekadentlikult, pakkudes vaimseid ja meelelisi elamusi, mille õigeks hindajaks võiks olla pigem Jean Floressas des Esseintes, tänavu eesti tõlkes ilmunud „dekadentsipiibli”, Joris-Karl Huysmansi romaani „Äraspidi” peategelane.
Väljaande „Johannes Gutslaffi piiblitõlge 1647–1657” (Eesti Keele Sihtasutus)…
-
2013. aastal möödus 200 aastat esimese teadusliku eesti keele ja kultuuri teemalise ajakirja „Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache” ehk „Lisandusi eesti keele täpsemaks tundmaõppimiseks” (1813–1832) ilmuma hakkamisest Pärnus. See tähtsündmus oli eesti kultuuri arengu teel loogiline jätk. Oma uudsuses ja haardeulatuses oli see siiski üllatav ja omast ajast ees algatus, mis pani aluse ühtse kirjakeele taotlustele, eesti keele teaduslikule kirjeldamisele ja uurimisele ning eestlaste…
-
Vestringi sõnaraamat ei olnud pelk sõnaloend, samavõrd tähtis koht on rikkalikel vormi- ja lausenäidetel, mille hulgas ka unikaalset rahvaluuleainest. Rohkesti on kohanimesid, sealhulgas peaaegu kõigi tollaste kihelkondade nimed; sõnavara jagab ta ka mõisterühmadeks.
Suurema täpsusega on edasi antud sõnade hääldus. Vana kirjakeele reeglite järgi tähistas ta sõnarõhku, osutades mõnikord ka esma- ja teisevältelistes sõnades teise silbi vokaali pikkust, nii elloos ’elus’, Karroost ’karust’, likoob ’liigub’, törgooks ’tõrguks’.…
